Tag Archives: Tagasilöögid

Kuidas tarbijatele JOKKi tehakse

L@ssie pani oma blogisse kirja kuldaväärt read, et eurot pooldanud inimesed võiksid oma hinnatõusu ise kinni maksta. 110% nõus! 30 minutit tagasi mõtlesin poes riiuli ees sama mõtet.

Ausalt öeldes ajas viimane poeretk lausa närvi, sest viibisin kaupluses kõigest kümme minutit ja jõudsin selle aja jooksul leida mitu imetabast tarbijate nöörimist lisaks euro-trikile.

Esimesena jäi silma Maahärra sari, mis on konkurentidega otsustanud sammu pidada ja paki suurust vähendanud 450g pealt 400g peale. Poes olid kenasti uued ja vanad pakid kõrvuti – oli hea võrrelda. Uue paki positiivne joon oli see, et plastikut kulub sinna vähem, sest pakk on sisu suhtes väga kokkuhoidlik (loe: oluliselt väiksem 🙂 ). Aga hind – ei tasu naiivne ollagi – see küll üheksandiku võrra langenud ei olnud.

Järgmisena vaatasin, kas Mayeri müüb endiselt Sensitive pesugeeli vale sisuga. Loomulikult müüs! Ma kuu aega tagasi langesin Mayeri lõksu ja ostsin pesugeeli, mis polnud pesugeel, vaid mingi veidra lõhnaga vedelik. Helistasin tol korral Mayerisse ja uurisin, milles asi. Mulle öeldi, et jah neil oli ühel partiil teine koostis, aga pakend oli endine (loe: koostise kirjeldus on vale), et ärgu ma muretsegu.

Kolmandaks avastasin, seda küll alles kodus, et poes oli pirnidele letti vale hind pandud, mis muidugi JOKK ei ole. Erinevus oli küll ainult 3-4 krooni, aga asi on põhimõttes. “Tagant järgi tarkus! Oleksid pidanud kohe kassas märkama,” ütleks siinkohal kaupmees.

Koju jõudnuna tahtsin hakata vahetama laelambis pirni. Kodus oli mul kolm kasutamata lambipirni, aga selgus, et ükski neist ei olnud töökorras. Ma olen viimasel ajal mitu korda sattunud olukorrale, et tavaliselt lambipirnid enam ei kesta või ei hakka üldse tööle. Huvitav, kas seoses tavaliste lambipirnide tootmisest mahavõtmisega hiljemalt 2012. aastal, on turule lastud kõikvõimalikud laojäägid – ka praagid.

Minu meelest võib need olukorrad kõik liigitada kategooriasse JOKK. Maahärra ju seaduse mõistes tarbijat ei peta. Ta kirjutab pakile õige kaalu ja jätab hinna samaks. Mina tarbijana tunnen, et minu tähelepanu üritatakse paki kaalulangusest muutumatu hinna abil kõrvale juhtida. Tootja ütleb jällegi, et nemad teevad selliseid asju ju ainult konkurentsis püsimiseks ja tarbijate rahakoti säästmiseks.

Mayeril on tõenäoliselt olnud probleeme tavaliste koostisainete hankimisega või on koostisained kallinenud või on ekslikult pudelis vale vedelik, aga mind segab, et pakendil pole märget muutunud koostise kohta. Sensitive on sari tundlikuma nahaga klientidele, kelle teavitamine peaks minu ideaalmaailma kohaselt olema firmale lausa enesest mõistetav.

Vale hinnaga puuviljadest oleksin ma saanud kassas loobuda, kui see mulle poleks hind sobinud, aga ma ei märganud erinevust, sest kotile pole ju vaja enam hinnasilti peale lüüa. Seega jääb mul poes üle  loota ainult oma heale mälule või poe aususele.

Lambipirnide koha pealt on mu ühel heal tuttaval oma teooria. Et tarbimisühiskond on lõpuks lambipirnide tootmisse jõudnud. Milleks toota kvaliteeti, kui praak toob enam sisse, umbes nagu rõivatööstuses juba aastaid toimub. Et võtame tavalistest pirnidest viimast. Paari aasta pärast on tavaliste pirnide turg ju kadunud. 😦

Prügi kadalipp

Olen usin prügisorteerija, aga tänane päev on pannud mind korduvalt pead vangutama. Oma südametunnistuse järgi käitumine on ikka maksimaalselt raskeks tehtud.

Tahtsin täna oma kogutud plastikpakendid ära viia. Helistasin Tallinna Infotelefonile 1345 ja küsisin sobivate prügikonteinerite asukohta. Lahke telefonineiu teatas, et lähimad kohad on Mustamäe Prisma ja Prisma kõrval asuv Statoil. Valigu ma ise kuhu lähen. Teised tema poolt nimetatud kohad asusid palju kaugemal.

Võtsin oma koti näppu ja seadsin ennast minekule. Mustamäe Prisma ees polnud ühtki sobivat konteinerit. Prisma infolaua teenindaja ei osanud või ei viitsinud mind edasi aidata. Ta palus mul teha Prismale tiir peale 😦 . Kuna olin juba prügikotiga välja tulnud, siis otsustasin, et sellega ma tagasi koju ei lähe. Tegin siis Prismale soovitatud autiiru peale. Idee oli selles, et kui konteineri leian, siis tean kuhu järgmine kord tulla. Mhh, võite kolm korda arvata, kas Prisma juures oli sobiv konteiner… Ei! Klaasi ja tasulist pudelitaarat sai küll ära anda. Muud mitte!

Järgmine koht, kuhu kotiga jalutada tuli, oli Mustamäe Statoil. Ma ei leidnud seal ühtegi sobiva märgistusega konteinerit. Ütlen ausalt, et olin juba tige. Sattusin kokku ühe jaama teenindajaga. Tema ütles, et prügikastid on olemas, aga need on vaid jaama töötajatele :S . Vihjas, et kui ma juba sinna tulin, siis visaku ära, aga muidu…

Läksin prügikastide rivi juurde. Seal seisid üks paberi prügikast, kaks märgistamata prügikasti ja üks kast kirjaga, et isiklikku prügi ei tohi sinna visata. Mhh, vaatasin siis prügikastide sisud üle. Üks oli tõesti suures osas pakendeid täis. Viskasin oma kogutud pakendid sinna. Ma polnud üldse veendunud, et tegu õige konteineriga, aga veel kilomeetrikest ehku peale kõndida ka ei tahtnud. Selline tagasilöök siis 😦 .

Järgmine kord teen eeltööd ja enne prügi ära viima ei lähe, kui olen oma silmaga näinud, et seal tõesti prügikast on.

Andsin oma hääle

vabadussammas.jpg

… Vabadussamba vastu.

Ma austan Eesti vabadust ja inimesi, kes selle eest võitlesid. Ma ei usu, et Vabadusesammas üksi midagi muudaks.

Selle raha eest saaks remontida paar kooli või maksta õpetajatele preemiat. Selle raha eest saaks panna maal käima päris mitmeid bussiliine. Võimalusi on teisigi.

Meil on vabadusekell. Näidake mulle eestlast, kes härdalt räägiks sellest kellast kui sümbolist.

Austagem oma riiki tegudega, mitte kujundlike sümbolitega.

http://www.vabadusesammas.co.ee/

Pilt on võetud SIIT.

Liigagi lihtne…

… on rikkuda enda kehtestatud reegleid.

Täna jõin hommikukohvi ühekordse kasutusega topsikust. Vähemalt olen nüüd ärkvel.