Nara Petrovič: Õppige inimese moodi sittuma!


Bioneer valmib vabatahtlike kaasabil, mis tähendab, et lood, mis mulle avaldamiseks saadetakse, on mõnikord väga üllatava sisuga. Üllatust pakkus mulle ka täna Bioneeris ilmunud intervjuu kirjaniku ja teisitimõtleja Nara Petrovičiga, kes on eestlastele tuntud pigem Sloveenia koristusaktsiooni eestvedajana.

Ökoteemasid lugedes olen ma ära harjunud, et probleemidele nähakse lahendusi asjades ja teguviisides, mis pole ehk esmapilgul kohe mõistetavad. Ent arvamusavaldus inimese väljaheidete ja mõtlemise seoste teemadel pani mind küll hetkeks hinge kinni hoidma. See ei ole just igapäevane teema!

“Esmalt peaksid inimesed hakkama oma sita eest hoolt kandma. Otseses mõttes! Nad peaksid lõpetama vette sittumise! Sitt kuulub mulda! Ja kehal on vaja soolestikku tühjendada kükkisasendis. See on esimene ja peamine muudatus inimkonna jaoks. Kas see ei kõla piisavalt tõsiselt? Kas vaja oleks tõsiseid kõnelusi keerukate lahenduste teemal pintsaklipslastest poliitikute, korporatsioonidirektorite, organisatsioonijuhtide ja avaliku elu tegelaste vahel, jah?” avaldas Nara intervjuus arvamust.

Mu esimene reaktsioon oli kõva häälega öeldud “Mida!” ja alles seejärel edasi lugedes tuli tõdemus, et mõttekäigus on oma tarkusetera sees🙂

“Kui sa ei suuda lubada muudatust isegi kõige elementaarsema, füsioloogilise saaste osas, mida sa põhjustad iseendale ja oma keskkonnale istudes veeklosetis, kuidas sa võid siis loota, et lubad muudatust kõikides neis keerulistes valdkondades, millest sa nii innukalt räägid?! Fekoloogia on ökoloogia alus!” jätkas Nara mõttekäiku.

Kui olin need kaks lõiku läbi lugenud sain aru ka põhjusest, miks oli mulle intervjuu juurde saadetud foto kuivkäimlat külastavast Narast.

5 responses to “Nara Petrovič: Õppige inimese moodi sittuma!

  1. Täpselt minu mõte. Ma saan aru, et kuivkäimlad pole võimalikud magalarajoonides suurtes kortermajades, aga maal? Mul on õues ökopeldik ja kompstihunnikus miljoneid sõnnikuusse🙂 Lapsedki on kasvanud kasutades õuepeldikut ka talvel. Probleem oli vahest vaid laste külalistega, kes tulid kortermajast. Neid karastamata lapsi ei saanud ju õue asjale saata…
    Praegu on ju müügilgi häid ökopeldikuid. Haisuvabasid veel pealekauba, kui õigesti paigaldada/kasutada.
    Peale selle maksustaksin beebimähkmed veel suurema maksuga, seni, kuni pole välja mõeldud tavatarbija jaoks kiirelt lagunevaid mähkmeid. Kas meil emapalka tõesti makstaksegi vaid selleks, et seda sitaga määrida sõna otseses mõttes?

    Ühes eesrindlikus nõukaaegses suurfarmis kasutati meeletus koguses head puurkaevu vett selleks, et lehmakooke minema uhada. Mul oli alati seda lausa valus vaadata, kuigi olin alles laps. Julgesin isegi sellest juttu teha ja viidata nurgas seisvale kraabitsale, aga no saate isegi aru, et loll laps räägib siis, kui kana kuseb.

  2. Mu vend tuli hiljuti Hiinast Eestisse koos kihlatuga ning nad rääkisid, et Hiinas on põhimõtteliselt lihtsalt auk maas, kükitamis-vets (“squat toilet”iks kutsusid nad seda) ja nende arust oli ka see palju loogilisem, lõpuks kasutasid nad ainult seda, kui kuskil oli valida ka poti vahel, kuna oli palju mugavam.

  3. Lisan Elle kommile veel fakti, et ka Marokos ja nähtavasti paljudes teistes maades kasutab kohalik elanikkond neid nn kükitamistualette. (vt Kätlin Hommik-Mrabte “Minu Maroko”).
    Ise elan Lõuna-Eestis majas, kus ka välikäimla õuel – eks ta pisut ebamugav ole, kui hommikul unise peaga pead riided selga tõmbama ja üle õue kempsu jooksma, aga sellega harjub.

  4. tõesti, vajalik teema. kükitamisega oleks mõnel vanainimesel raske, aga kuivkäimla maal ja suvilas, see peaks muutuma normaalseks eluviisiks. mul valus vaadata, kuidas viimastel aastatel Käsmus, selles nn Lahemaa pärlis, linnainimesed lasevad ehitada maju, kus sooja veega vannid ja wc ja ilmatu suured kogumiskaevud. Ja seda kogumiskaevu peab veoauto käima ja tühjendama. See auto, bensiin, raha, tallatud sõidutee jms on ikkagi nii loodusvaenulik. need inimesed tulid Käsmu nautima loodust, aga nad ei mõista, mis on looduses elamine ja ainult vigastavad ennast ja loodust. et kogu seda moodsat elamist majandada vaja ju veel hulka raha teenida ja sellega kurnab ennast inimene täitsa ära. Mõni selline linnaelanik käib harva ka seal metsas, aga parfüümitab ennast sisse, et metsalõhn külge ei jääks. Ma ise ka Tallinna linnainimene, aga ootan pikisilmi, et neid kuivkäimla austajaid tekiks puhkerajoonides juurde. Ja oma pesemise suvekodus tegin nii, et pesen vaid väljas ja pesuvee viskan kuuskede alla. reoveet mul ei kogunegi. selliste asjade nimel tuleks meil ühineda ühise jõuga, muidu vallaametnikud hakkavad nõudma, et ehita maa-alune kogumiskaev. Ei, mina seda ei tee. Kuivkäimla on tipp-top, mu pojapojale meeldib hästi!

  5. Praktilisest küljest – kuivkäimla on ok, aga kükitamine toimib ainult tervete puusa- ja põlveliigestega, ausalt. No ja õuepeldik toimib talvel ainult väga terve põie ja neerudega (ja ka siis on teatav risk, eriti naisterahvastel). Aga kuivpeldikut saab ka majas pidada, tõsi ta on.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s