Kes tohivad trolliga sõita?


Tänane hommik algas minu jaoks pangakülastusega. Tegelikult oleks vist õigem öelda, et väikese mässu nägemise ja pangakülastusega. Vanake, kes oma olemasoluga tahtmatult rahva karmi pahameele esile kutsus, seisis päris tükk aega minuga samas peatuses ja ootas trolli.

Ma tean seda habetunud vanameest juba aastaid nägupidi, sest ta käib mu kodu lähedal pingi peal istumas ja teiste sama vanade “prouadega” juttu vestmas. Nii need eidekesed kui ka too vanahärra moodustavad sellise omapärase kaine seltskonna, keda iseloomustab hügieeninõuete eiramine. Ma ei ole seda vanakest näinud mitte kunagi teiste riietega kui täna – ikka need samad mustad püksid ja aukus jakk. Talvel ma lihtsalt teda näinud ei olegi! Ma ei imesta, kui seljas olev kostüüm ongi vanakese ainus riietus.

Trollipeatuses seistes oli tuul sedapidi, et ma vanamehest eralduvaid “aroome” ei tundnud. Trolli minnes istusin ma mehest üsna kaugele, aga tasapisi hakkasid ebameeldivad kuse- ja higilõhn minuni ka jõudma. Lohutasin ennast, et üks peatus on veel sõita ja siis saan haisvast trollist välja. Aga ei! Ühel hetkel trollijuht enam uksi ei sulgenud ja edasi ei sõitnud. Siis läkski möll lahti! Inimesed lihtsalt tõstsid suure kisa ja vihaga vanakese trollist välja. Ei aidanud pensionitunnistus, invaliidsus ega veteranistaatus!

Haisust hoolimata oli minul vanakesest kahju, sest erinevalt tavalisest asotsiaalist on tema puhul tegu kaine taadiga, kelle pesemisharjumused on lihtsalt väga unarusse jäänud. Samas sain ma ka aru, miks inimesed käitusid, nagu nad käitusid. Vahele segama ma ei julgenud minna, sest siis oleks mind ka välja tõstetud! Rahvas oli hetkega täiesti marru keeranud!

Mul tekkis küsimus, kuidas saavad või peavad liikuma need invaliidist vanakesed, kes oma vanaduse tõttu või mõnel muul põhjusel (nt seniilsus, pidamatud, vaesus) enam hügieeni eest hoolitseda ei suuda või ei taha. Jube lihtne on öelda ja mõelda, et nõme ja haisev ätt ei ole minu teema. Mind häiris selle vanakese lõhn ka! Ja samas, keegi meist ei tea, mida me ise sama vanana teeme? Võib-olla lehkame kaheksakümnesena ise pidamatuse või puuduliku hügieeni tõttu? See mõte häirib mind siiani!

15 responses to “Kes tohivad trolliga sõita?

  1. suhtle papiga ja proovi talle abikätt ulatada!

  2. Ma olen sellele papile tegelikult leiba ostnud 🙂

  3. Mina oma ideaalmaastikus näeks, et sellistel muidu korralikel aga hügieeniga hädas olevatel vanainimestel võiks olla mingi abistaja (sotsiaalosakonna poolt), kes käiks tema juurest läbi aeg-ajalt ning tuletaks meelde pesemise vajadust. Tarvidusel tooks ehk humanitaarist või annetustest mingeid korralikumaid/puhtamaid rõivaid, jne. Muidugi oleks esialgu raske papiga kontakti leida – kes see ikka väga tahab tunnistada, et ta abi vajab. Aga noh, minu ideaalmaastikul oleks selline teenus ja töötaja olemas :). Ja selliste korralike aga veidi eluabi vajavate papide lokaliseerimise ülesanne lasuks vastava piirkonna sotsiaalosakonnal.

    Aga nojah, praeguse rahalise (ja, pean siiski arvama, ka eetilise) kriisi ajastul on see ilmselt suht utoopiline idee. Oleviste omad vist natuke tegelevad sellise tööga (tegid siin mingeid saunapäevi või miskit ju). Aga kuivõrd see sotsiaalosakond nendeni reaalselt jõuab – ma ei tea. Ise muidugi sotsiaaltöötaja ka ei ole, ei oska nii väga siseringi vaateid asjale kajastada.

  4. Ai.
    Ma kardan, et mu sotsiaalnärv oleks nii pihta saanud, et oleksin sellesama papiga sealsamas peatuses väljunud ja seni telefone kulutanud, kuni mõni sotsiaaltöö imine oleks jalad alla ajanud.
    Appi, kui solvav see intsident papi jaoks olla võis…

  5. Just! Paraku olen mina mingi imelik inimene. Kui madinaks läheb, siis olen ma nagu paigale naelutatud ja ise sekkuda ei taha. Alles siis, kui olukord rahuneb, tuleb mõistus koju. Aga lähen papiga rääkima, kui teda uuesti näen.

    • Mul selle mittetegutsemise pärast siiani piinlik…

      • Tegelikult täiesti mõistetav, et osade jaoks on sekkumine hulga raskem kui teiste jaoks. Ma mäletan, et kui ma noorem olin, nõudis minu jaoks eneseületust kasvõi üle bussi hüüdmine, et:”Oodake, üks mammi tahab veel peale tulla,” sest inimesed ju kõik vaatavad, kui sa kisad. Harjutamisega on veidi vähemaks jäänud see mure. 🙂

  6. Ma alati mõtlen, et selliste ättide jaoks, kes enam ei märka seepigi osta ja peos hoida ning kes tõepoolest nii kaugele juba on kukkunud oma vanaduses, et peavad kusiste ja aastaid pesematuna ringiloivamist normaalseks, on ju ometi arenenud maailmas olemas vanadekodus-hooldekodud. Trulla ideaalmaastik muutub selle teadmise najal kuidagi nagu mõttetuks või nii.

    On ju täiesti olemas instituut selliste vanakeste jaoks, kus nad saavad olla puhaste, riietatutena, söönutena, soojades tubades ja isekeskis mälestusi heietada, käsitööd teha ja televiisorit vaadata. Ei pea kusistena ringi jooksma ja sõrmedega pükste küljest paakunud roojatükke noppima.

  7. Paraku on EV-s sellised asutused kalli raha eest saadaval. 5000-6000 kroonine kulu kuus lähedastele. Kui aga lähedastel pole raha, ollakse lastega riius vms, siis vist ei olegi abi loota.

  8. issake, nirti ebainimlik jutt võttis lausa sõnatuks! (tegelt vastupidi, pani kommenteerima). no kui pealiskaudselt veel saab suhtuda? kes ei saa pestud, selle koristame jalust ära, pole tal enam oma kodu vaja ega midagi – kas nii või?
    Iga inimene peaks elama oma kodus, niikaua kui see vähegi võimalik on, ja on elementaarne, et ühiskond pakub selleks abi, kui seda vaja! See papi on ka inimene, mitte tüütu asi, mida jalust ära panna. Mõtle, kui see oleks su oma vanaisa, kes vanadusest veidi kehvaks jäänud ja enam pesemist meeles ei pea/häirivat lõhna ei taju? See võib juhtuda ka vägagi intelligentsete inimestega, muuseas!

    ja selline suhtumine tuleb ringiga tagasi. mida külvad…

  9. “Iga inimene peaks elama oma kodus, niikaua kui see vähegi võimalik on”

    Kuldsed sõnad! Kui mind peaks kunagi hakatama vanadekottu vedama, siis katsun ennetavalt metsa ära eksida & sinna rahus & vabaduses surra. Rõhk sõnal vabaduses. Vabana.

    Aga muidugi sel ajal kui mina vanuriks saan, pole olemas enam ei vanaduspensioni ega vanadekodusid ega mitte midagi taolist. IIpidi on muidugi suurem osa ühisk-st vanuriikka jõudnud tolleks ajaks nii et terve Eesti on siis kui 1ainus suur vaestemaja & vanadekodu ristsugutis.

  10. Kõigega on võimalik harjuda. Kuid keskeas neiud kes pudeli odekolonni välispidiselt ära tarbivad ja siis avalikku kohta ilmuvad, tekitavad minus vajaduse tääknugade ja emotsionaalsete mõrvade lubamise suhtes.

  11. samas, paljudel vanainimestel on suhtumine “kes mind ikka vaatab/tähele paneb”. Kasvõi oma vanavanemate pealt näha, et auklikud (ok pigem lipp-lipi-lapp-lapi-peal) riided on vahepeal seljas just sellise vabandusega. Minu meelest jääbki inimene vanaks kui ta sellise avaldusega esineb.

    Seega taolised papid/mammid võivad vabalt tegelikult endaga hakkama saada, ent puudub motivatsioon enese eest hoolitsemiseks. Ja vanadekodud on siiski tarvilikud siis kui enesega enam hakkama ei saada. Mulle jääb mulje et kõnealune taat siiski saaks endaga hakkama kui teda motiveerida/abikätt pakkuda.

    Muidugi võib olla mängus ka lihtsalt see, et taadil pole sugulasi/raha ja seetõttu näiteks pesupesemine raskendatud (ise ehk ei jaksa/viitsi ning masina jaoks pole raha) ja seetõttu ongi nagu on. Või siis lähedasi pole ja suhtumine et kellel mind ikka vaja.

    Kahju on. Aga karmilt vanadekodusse saatma hakata poleks ju mõtet. Trulla ideaalmaastik mujal maailmas vähemal-rohkemal määral toimib, õige on ka see, et eetilise-rahalise-kriisi ajastul ilmselt olukord ei parane, aga selle taustal ütleksingi pigem, et: Hooli inimesest!

    PS. Lapsuliblikas. Jään ootele, mis saab kui papiga vestled!

  12. Vanadekodud Eestis… khm, khm. Esiteks pole seal kohti! Teiseks on tingimused tihtipeale ebainimlikud. Lääne-Euroopa vanadekodus on vanainimesel oma toake eraldi vannitoaga. Ja vanadekodus on vanainimesed, kes tõesti ise hakkama ei saa. Sellised vanakesed, kes muidu täitsa normis on, aga veidi abi vajavad (nt pesemisel), saavad elada sots.korterites, kus neil abiks käiakse.
    Aga see kõik maksab.

  13. Vanadekodud Eestis… khm, khm. Esiteks pole seal kohti! Teiseks on tingimused tihtipeale ebainimlikud. Lääne-Euroopa vanadekodus on vanainimesel oma toake eraldi vannitoaga. Ja vanadekodus on vanainimesed, kes tõesti ise hakkama ei saa. Sellised vanakesed, kes muidu täitsa normis on, aga veidi abi vajavad (nt pesemisel), saavad elada sots.korterites, kus neil abiks käiakse.
    Aga see kõik maksab.

    Ka mina ei ole sekkuja tüüp. Tihtipeale pärast kahetsen või olen enda peale vihane, tunnen piinlikkust.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s