Kas teie lõikate köögivilju “nürida” noaga?


Pole midagi tüütumat, kui lõigata köögivilju nürida noaga!” kostus taas televiisorist. Iga kord, kui see  vigase keelekasutusega telereklaam eetrisse läheb, tahaks mõne reklaamitegija lahti lasta ja kanalit vahetada.

Kui ettevõttel on nii palju raha, et lasta reklaamil pidevalt teleekraanil joosta, siis ei tohiks ka ühekordne keeletoimetaja abi liiga kallis olla.

Ma tean, et eksimine keelereeglite vastu on inimlik. Ma teen vigu aeg-ajalt isegi. Ent ma ei usu, et reklaami eetrisse laskvates telekanalites  pole tööl ainsatki keeleoskajat. Televisioon tähendab meeskonda ja enamasti üsna nutikat meeskonda.

TOP SHOP teleturu tootjad eeldavad seevastu (vähemalt mind on nad nii ennast tundma pannud), et ekraani taga on üsna rumal tarbija, aga ma ei mõista, miks telekanalid sellise “meie tarbijal on raha, aga ta on loll” sildistamisega kaasa lähevad. Selline kliendi alavääristamine rikub ka reklaami näitava kanali mainet. Võiks ju öelda, et tehke oma reklaam natuke ringi, siis näiteme seda hea meelega.

Kunagi jooksis teleturus reklaam, kus Chuck Norris rääkis “uudsest” treenimise viisist, mida ta oli juba 18 aastat kasutanud. Olin tollal tudeng ja ei möödunud ainsatki tudengite üritust, kus Norrist poleks pilgatud. Paistab, et sama on juhtumas “nürida noa” reklaamiga. Kõik teavad reklaami, aga ma pole kuulnud, et keelgi oleks toodet ostnud. Miks? Sest neil on häbi seda teha!

Ahjaa, pesukäsna ma ka noaga ei lõika. Sellest reklaami osast pole ma kunagi aru saanud 🙂

__________________________

Viide keelenõu lehele: http://www.eki.ee

Advertisements

12 responses to “Kas teie lõikate köögivilju “nürida” noaga?

  1. Kusjuures, ma ka just täna karjusin selle peale, et mismõttes nagu nürida noaga. Lõikan nürida noaga mõrudat puuvilja viluda ilmaga…

  2. heh, mõned aastad tagasi oli juhus, kus oleksin sattunud just selleks, kes neid reklaame toimetab ja sebib. aga juba nende töölevõtmine oli stiilis ‘see pole veel kõik’, kusjuures iga lisanduv asi oli ebameedlvam. lubatud palgast jäi ka lepingu sõlmimise hetkeks oluliselt vähem järgi ja nii jäigi see leping kokkuvõtteks allkirjastamata minu poolt.

  3. Ütleme siis nii, et vedas!

    Parem ikka sellise töö peal, millest hea rääkida on.

  4. Haha…need top shopi reklaamid on igate pidi üks suur kõrvade piinamine. Mind segab alati reklaam sellest mingist toitude valmistamise asjandusest. Ja lause on siis selline, et “hea kasutada kodus, suvilas, …, …., ja JAHIL.” Ma arvan, et siin pole mõeldud metsas karusid laskmas käimist, vaid neid vee peal sõitvaid asjandusi. Probleem on aga selles, et kui mitmel eestlasel on üldse võimalik jahiga sõita? Ma arvan, et ameeriklaste seas on need populaarsed ja siis on nende poolt selline tekst välja mõeldud ja meile otse tõlgitud, aga nii mõttetu meie jaoks, et oleks võinud vabalt välja jätta või asendada millegi normaalsemaga.:D. ja kui selline asi tuleb üks kord, siis ei sega, aga kui kanal kuradi 11-s iga jumala reklaamipausi ajal, siis hakkab närvi ajama küll, et mis jahil ikkagi.

  5. ma sain vast kolmandas klassis teada, et nürida asemel tuleb nüri öelda. ja see siiani sees.
    aga piima kohta (kui see pole enam värske) öelda “tilgastanud” käib siiamaani yle mõistuse. (loe: piim on müre)

  6. Kui asi oleks ainult kirjavigades, siis ma nii väga ei ärritukski, aga kõige enam häirib mind tunne, et tarbijat peetakse rumalaks – nii rumalaks, et ei ole viitsitud sihtgruppigi uurida ja tekste vastavalt muuta.

    Usun, et telekanalitel on vaja raha, aga äkki (ehk olen taas naiivne) saaks siiski veidi reklaamitellijat suunata…

  7. Ahjaa, veel üks põhjus. Viieaastasele põnnile on üsna raske selgeks teha grammatikareegleid, kui televiisoris kogu aeg valesti räägitakse.

  8. Heh, televiisor ja reklaamid, see ei pane enam eriti imestama… Teine lugu on sellega, et veel paari aasta eest oli liikluseeskirjas pidevalt juttu “pimeda ajast”. Vist on rumal loota, et see on ära parandatud?

  9. Võrukesed ütlevad nürida väitsega!

  10. Jah, võtsin isegi hiljuti oma blogis sel teemal sõna.:
    Teleturu järjekordne KENJAALNE ( palun vabandust sihiliku keeleväänamise pärast, aga antud kontekstis tundus see ainuõige) vaimusünnitis, mis õhutab lihtsameelseid ostma nugadeteritajat, mis algab sõnadega: “Kas teil on majapidamises palju NÜRIDAID nuge?”…..
    Appi, tundub, et et nende reklaamide tegijad pole kunagi põhikooli eesti keele tundides viibinud!!! See on ju üks põhilisi nn veaohtlikke sõnu (nüri- nürisid, vilu-vilusid, mõru- mõrusid jt seas), mida igale poole näiteks tuuakse ja võimatuseni juba vist kusagilt viiendast klassist peale läbi nämmutatakse. Ei ole nüridaid, on NÜRISID!! Elementaarne, Watson, elementaarne…
    Aga inimesed räägivad endiselt valesti. AVALIKUS MEEDIAS!!! Ja siis me imestame, miks meie lapsed enam korrektses emakeeles väljenduda ei oska…
    Rõõm, et see ka teisetel “keeletundlikel” kõrva riivab. Ehl võetakse viimaks maha ja parandatakse vähemalt ära …

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s