Miks on linnas elamine keskkonnasõbralik?


„Milline on teie meelest keskkonnasõbralik elustiil?“ küsisin ühel koolitusel auditooriumi käest. Vastuseks kirjeldati mulle väikest majakest metsaveerel, kus on puuküte ja peenramaa tagahoovis. Küsimusele, kas ka linnas on võimalik sama säästvalt elada, sain eitava vastuse. Mõisted “linn” ja “keskkonnasõbralik” ei käi kokku, oli enamuse üksmeelne hinnang. „Olete te kindlad?“ küsisin vastu.

Mul ei ole maaelu vastu midagi, aga ka linnadel on omad eelised. Näiteks poed, lasteaiad, koolid, polikliinikud, apteegid ja toitlustusettevõtted on linnainimestel käe-jala juures olemas. Kuigi jah, maainimene väljas söömas ei käi. Tema tavatseb ise süüa teha.

Linnas saab suhteliselt mugavalt hakkama ka autota, sest ühiskondlik transport on tiheda graafikuga ja saadaval on soodsa hinnaga kuu- ja kvartalikaardid. Maal seevastu käib transport harva ja tegusamad inimesed ei saa kuidagi autota hakkama. Kui maaperes on kaks töötavat täiskasvanut, siis ostetakse sageli ka kaks autot. Paljudel linnaelanikel on samuti auto, millega tööl käiakse, aga igapäevaselt läbitud vahemaad kipuvad linnarahval lühemad olema.

Linnade magalarajoonid ei ole just kõige looduskaunimad elupaigad, aga maakasutuse mõistes on tegemist väga tõhusa lahendusega. Kui maja on 9-korruseline, siis saame iga kasutatud ruutmeetri jagada ära üheksa leibkonna vahel. Üheksa peret maapiirkonnas võrduvad kordi suurema maakuluga.

Magalarajoonis ringi sõitvad prügiautod võtavad iga prügikastitäiega kaasa kümnete kodude prahi. Külavahel peab auto käima iga maja juures eraldi.

Erinev on ka posti kättetoimetamise kulukus linna- ja maapiirkondades. Linnas jalutab postiljon trepikojast trepikotta, aga maal peab sõitma külast külla. Ka postkastideni jõudmine on maal aja- ja transpordimahukam tegevus.

Mujal maailmas rõhutatakse, et kõikvõimalikud ametkonnad on linnainimesele kättesaadavamad, sest nad asuvad lähemal. Eestis on enamus ametkondi õnneks piisavalt internetisõbralikud, et lihtsamad asjad saab korda ajada ka kodust väljumata.

Kliimamuutuste ja süsiniku emissiooni pärast muretsevad teadlased on kokku arvutanud, et suurlinnas elav inimene tekitab vaid elukohavaliku tõttu maakohas elava inimesega võrreldes ligi 6000kg vähem CO2 aastas.

Linnaelu väiksem keskkonnamõju ei tähenda veel, et säästmine poleks vajalik. Piisab vaid mõnest raiskavast harjumusest (nt ooterežiimil koduseadmed, suur auto, toidu raiskamine, välismaise toidu eelistamine ja ülepakendatud toodete ostmine), et kogutud boonused nullida.

Advertisements

2 responses to “Miks on linnas elamine keskkonnasõbralik?

  1. Muuseas, linnades on temperatuur natuke kõrgem e küttekulud vähenevad. Lisaks nö üksteise kukil elades on elumajade soojakadu märksa väisem 🙂

  2. Hmm, ma vaidleks kohe vastu ja ütleks, et sa pole kunagi maal käinud.
    Neid linnalähedasi maapiirkondi (loe: magalarajoone) ei saa ju maaks nimetada.
    Normaalne Eesti maainimene ei tarbib minimaalselt supermarketitoitu, ta käib ise oma lehe järel (küla peal on ühe tara külge 10 postkasti pandud), ta ei vura iga päev mitme autoga linnavahet, pigem ajab linnaasjad nädalas ühe päevaga ära. Prügikasti tõelisel maalasel polegi, kuigi prügi siiski mingil määral tekib, aga selle viib ta selle sellesama linnaskäigu ajal ise möödaminnes kogumiskohta.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s