Väga vähene tarbimine


Äärmuseid saab olla igas valdkonnas, ka tarbimises. Nii nagu eksisteerivad äärmuslikke raiskajaid, on olemas  ka äärmuslikke säästjaid. Raiskajad on kas väga rikkad või elavad võla- või tööorjuses, et oma elustiili teostada. Seevastu vähene või väga vähene tarbimine on kõige sagedamini tingitud vaesusest. Vaid üsna väike osa inimesi jätab tänapäeval tarbimata, sest seda nõuab nende vaade elule. Teadlikku vähest tarbimist võib nimetada ka askeetlikuks eluviisiks, mille puhul eluviisi tõhusus ja elamisväärsus sõltuvad suuresti inimese enda teadmistest, võimetest ja mõttemallist.

Põhjuseid, miks hakatakse vabatahtlikult ressursse äärmuslikult säästma, kui selleks puudub reaalne majanduslik vajadus, on mitmeid. On inimesi, kes säästavad keskkonnahoidmise eesmärgil. Teised teevad seda majanduslanguse kartuses, et säästa „mustadeks päevadeks“. Kolmandad eelistavad tarbimist piirata isikliku arengu eesmärgil. Askeetliku eluviisi harrastajate sõnul pimestab liigtarbimine inimese meeli,  kaugenetakse iseenda tunnetamisest ja loodusest. Kui väheste ressurssidega toimetulek on vabatahtlik, kui oskused on olemas ja ei riskita oma tervisega, siis võib eluviis tuua endaga kaasa vaimse rahulolu.

Üheks äärmuslikumaks vähese tarbimise vormiks on järelkorjajad. USA-s kutsutakse sellise elustiili esindajaid väljendi „freegans“ abil. Nüüdisaja järelkorjajad on inimesed, kes võtavad minimaalselt osa harjumuspärasest majanduselust ja eelistavad kulutada minimaalselt keskkonnaressursse. Lisaks eripärastele tarbimisharjumustele iseloomustavad seda elustiili ka sellised märksõnad nagu vabadus, kaastunne, mure keskkonna pärast, kogukonnatunne, vastuseis globaliseerumisele, ahnusele ja sotsiaalsele ebaõiglusele. Tundub ju ilus ellusuhtumine. Tegelikult enamik inimesi tõmbub eemale, kui nad freegans liikumise pooldajate elust rohkem teada saavad. Miks? Nimelt propageerib liikumine ka prügikastidest kasutamiskõlblike esemete ja toidu hankimist ja vabatahtlikku töötust.

Loe lisaks:

Kahjuks on vähene tarbimine ka sõdade, kehvasti korraldatud majanduse ja looduskatastroofide tagajärg. Kui piiratud ressurssidega toimetulek ei ole inimese vaba valik, siis ei pruugi inimesel olla oskuseid hakkamasaamiseks. Mõnikord on olude sunnil tarbimine sedavõrd piiratud, et inimesed surevad (nt näljahädade korral). Tohutu vaesus, seda eriti linnatingimustes, ei ole kasulik ka keskkonnale. Kahjuks käivad vaesusega käsikäes ka kanalisatsioonide puudumine, põhjavee reostumine, loodusressursside oskamatu tarbimine, haigused ja loodusressursside teadlik hävitamine lühiajalise tulu saamise eesmärgil (nt vihmametsade loata raiumine, salaküttimine). Kuna soovimatu vaesus tekitab emotsionaalseid probleeme, siis on sellistes piirkondades probleemiks ka alkoholism ja narkomaania, mis süvendavad hädasid veelgi.

Loe lisaks:

2 responses to “Väga vähene tarbimine

  1. Huvitav, kuidas see dumpster diving totaalse majanduskollapsi ajal toimib kui keegi enam mitte midagi söödavat ega kasutatavat ära ei viska… majanduslangus tapab vist isegi freeganluse. 🙂

  2. Lääne elustiili mõistes peab VÄGA kõva majanduslangus olema, aga kui nii juhtub, eks siis on ka freeganid rahul – nende ideed on ju teostunud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s