Mõtteid eluviisi teemadel


Eile sattusin taas lugema Kogukonnavaimu kirjalisti ja sinna oli saadetud kiri, millele ma ei saanud ja ka ei tahtnud vastamata jätta. Toon siinkohal ära nii küsimused kui ka SPONTAANSED vastused🙂 .

KIRI, MILLELE VASTASIN: Igaltpoolt võib kuulda sõna ÖKO. Mis värk on? Päästetakse maailma või päästetakse iseennast? Soovitakse endale? Teistele? Näidata kui head ollakse? Või on langetud lihtsalt ärimaailma järjekordse lõksu ohvriks? Maailma päästmine? Jälle tekkib hunnik küsimusi. Kelle käest soovitakse maailma päästa. Inimeste? Naljakoht. Palju ausam vastuks oleks, et soovitakse päästa iseennast. Sest on selge, et inimesed saavad Planeedil elada ainult väga kitsastes tingimustes. Kui tingimused muutuvad, surevad inimesed lihtsalt välja.Kuid kas sellisel juhul saab öelda, et hoolitakse Planeedist? Planeet saab ilma inimesteta väga hästi hakkama.Ta on eksisteerinud miljonid aastat ilma inimeseta ja eksisteerib veel peale inimkonda. Iga elusolend on olnud mutrikene. Elusolendid on muutnud Planeeti vastavalt Planeedi vajadustele.Ka inimene koos oma tehnoloogiaga, jäätmetega jne. jne.Kui mingil liigil on aeg kaduda siis ta lihtsalt kaob. Seega kogu öko liikumine on tegelikult inimese egoistlik soov Planeedil toimuvat, normaalset muutumist takistada. Põhjuseks, et inimene saaks elada. Soovitakse head? “Hea inimese” sündroom. Mis tabab reeglina kõiki inimesi kes on enda arust vägagi vaimsed. Seega, ärimaailma manipulatsiooni ohvrid?”

ARUTELU:

1)  Päästetakse maailma või päästetakse iseennast?

MINA: Looduses ongi enamasti nii, et tugevam jääb ellu ja enda eest tuleb seista. Seega inimese soov ennast päästa, on samuti ülimalt loomulik. Vahet ei ole, kuidas seda nimetada, kas planeedi või enda päästmiseks. Kuidas keegi mugavamalt tunneb. Looduses on mu meelest ka nii, et kui mõni liik väga domineerima hakkab (siinkohal mõtlen ma vägivaldset domineerimist – nt intensiivpõllundus), siis kipub looduslik rikkus vähenema. Iga vähegi arukas liik (k.a. inimene) saab aru, et kehv toidulaud või rikutud elupaik ei ole hea. Järjest enam inimesi mõistab, et nad peavad midagi tegema, sest muidu jääme me hätta.

TEEMAALGATAJA: Olen sinuga vägagi nõus. Tõesti, midagi peab ette võtma, et inimkond ei läheks saurustele järgi.

2) Soovitakse endale? Teistele? Näidata kui head ollakse?

MINA: Erinevad inimesed leiavad erinevatest allikatest tegutsemiseks motivatsiooni. Mõni on “öko”, sest laps on allergik, teine “päästab maailma”, kolmas tahab ise terve olla, neljas on trendikas, viies elab harilikku taluinimese elu, kuues on ehk oma põlisrahva usku jne. Me ei saa määrata teise inimese sisemisi soove. Põhjuseid on väga palju. Minu tutvusringkonnas on mõned ökoeluviise harrastama hakanud pärast seda, kui nad on töötanud mõnes suuremas korporatsioonis.

TEEMAALGATAJA: Kas sõna ÖKO rõhutamine enda eluviisis ei ole see, et üritatakse ennast eristada teistest? Ennast mitte ÖKO inimestest kõrgemale tõsta? Varjatud rõhutamine teemal  – “Meie hoolime planeedist ja meie eluviis muudab midagi”. Muide ma olen uurinud igasuguseid ÖKO külasid. Ja nad kõik joonistavad väga selget mustrit. Igasugused ÖKO külad näitavad ilusasti minu “ketta” teooria paikapidavust😀
MINA: Öko- või loomulik või hooliv… jne liiteid kasutatakse tõesti eristumiseks, aga seda tehakse sellepärast, et inimesed ei mäleta enam, mis loomulik on. Rämpstoit, ühe korra rõivad ja tarbekaubad sünteetilistest ainetest on muutunud tavaliseks – normaalseks.  Mina ei pea siinkohal silmas ökoterroriste ega muid äärmuslasi. Ma ise ei lähe hulluks kätte, kui külla minnes tavatoitu söön või tuttavav maasturiga sõidab. Igaüks teeb omad valikud. Räägin omadest eelistustest, kui küsitakse või töö tõttu. Ka Lõuna-Eesti vanamemm on öko, kui ta käsitsi pesu peseb ja enda kasvatatud/korjatud sööki sööb. Ta lihtsalt ei kutsu ennast ökoks. Nooremad ja eriti linnas elavad inimesed kasutavad selliseid eesliiteid, sest siis ei küsita, miks sa autot ei osta ja miks sa ise süüa teed. Kui mainid, et harrastad ökoeluviisi, siis võetakse see teatavaks. See on sama nagu karsklane või taimetoitlane olla.

3) Või on langetud lihtsalt ärimaailma järjekordse lõksu ohvriks?

MINA: Kõik on ju äri, kui sa just ise ennast ei riieta ja ei toida. Ka televiisori vaatamine ja arvutist kirjade lugemine on äri. Tänapäeval peab tegema pidevalt otsuseid, kellele mille eest oma raha või oskused ära anda. Ma üritasin välja mõelda, kas Eestis oleks üldse võimalik elada nii, et ei tehta äri ja seejuures puuduks algkapital (sest selle olemasolu on on ka äri). Jah, see on võimalik, kui hakata kodutuks freeganiks ehk tasulise elukohata prügitoiduliseks inimeseks.  Võib ju rääkida oma majast ja oma aiast, aga nende olemasolu ja üleval pidamine on samuti äri. Seega jah, ÖKO ON ÄRI.

TEEMAALGATAJA: Äri on see, kus andmise ja saamise tasakaal paigast ära. Keegi saab alati rohkem kui ise välja annab. Osatakse müüa oma idee igasugustele naiivsetele inimestele, kuid tegelikuses mitte midagi ei toimu. Üritatakse inimestele müüa heaolu ja võimalust olla “hea.

MINA: Aga kui ma annan talunikule täpselt nii palju raha, kui tema kartuli kasvatamise peale kulutas, siis kus kohast võtab tema raha, mille eest osta endale asju osta ja oma majapidamist edendada. Kasum on ikkagi vajalik. Kes ostab peab ikka natuke rohkem maksma, kui see kes kasvatas. Kui arvad, et asi on ülehinnatud, siis sa ei osta – hääletad rahakotiga. Kui ma lähen ökopoodi, maksan mõned kroonid enam puhtama kodumaise toidu eest, siis saan ma seal poest küsida, kes on tootja/kasvataja. Tean, et 40-80% (sõltuvalt tootest) sellest rahast jõuab talunikuni ja 20-60% jääb vahendajatele.  Supermarketis maksan poele, vahendajale, ladustajale, transportijale ja suurtootjale. Mu raha liigub anonüümselt ja ma ei tea, kus ja kuidas kasvatati see toit, mida ma söön. Ma ei tea, kas inimesed said ausat palka? Kas Poola õun on Poolas kasvanud või poolakate poolt kokku ostetud? Loomulikult on olemas ka rohepesu ja ökotooted, mille transpordikilomeetrid teevad öko mõistele häbi. Minu meelest on nn tavaline supermarket kordi suurem äri, kui ökopood või kaubaringi korraldav mahetalunik. Ja kui inimene öko nimetuse all püüdikult vähem tarbib, siis toetab ta selle võrra ka äri vähem.

4) Kelle käest soovitakse maailma päästa. Inimeste? Naljakoht.

MINA: Ikka inimeste. Ökoeluviisi harrastaja soovib maailma päästa (kui ta oma tegevust nii defineerib) iseenda käest. Ise ju ka inimene. Miks see naljakoht on?

TEEMAALGATAJA: Vot seda ma nimetaks juba egoks kui peetakse ennast suuremaks kui tegelikult ollakse. Inimene ei suuda Planeeti mitte kuidagi hävitada ja maailma. Kui inimkond kaob siis see ei ole veel Planeedi lõpp. Planeet areneb ja muutub koos inimestega ja ka ilma inimesteta. Ta saab väga hästi endaga ise hakkama. Kui inimkond kaob siis ta lihtsalt ebaõnnestus. Selline mõtlemine, et inimene mõjutab Planeeti oleks umbes see,  kui mingi rüblik arvaks, et kui tema koolist välja visatakse siis kool muutub ja kool ei saa hakkama ilma temata.

MINA: Inimkonnaga on see häda, et me ei ole rüblikud koolis. Rüblikud ei kaevanda koolipõrandat, ei lennuta satelliite, ei pea pommidega sõdu, ei põleta raamatuid sooja saamiseks. Rüblikud õpivad, nad ei pea söögi nimel vaeva nägema ja nad lähevad õhtul koju. Jah, elutut planeeti me hävitada ei suuda, aga inimeste oskused elusa looduse tuksi keeramise osas on  päris suured. Kui võtad planeet Maad kui elusa ja eluta keskkonnaga tervikut, siis elusa rikkumine on ka toimiva planeedi elurikkuse hävitamine. Loodusega on nagu kaubarongiga, see ei saa kohe pidama. Kui me praegu mõnuga reostame, siis selle tegevuse mõju kestab kauem kui täna ja homme. Oletagem, et homme oleks kõikidel inimestel kriips peal, siis taastumine meie tekitatud mõjudest võtaks päris kaua aega. Öelda, et me üldse planeeti ei mõjuta on ka vale.

5) Palju ausam vastuks oleks, et soovitakse päästa iseennast. Sest on selge, et inimesed saavad Planeedil elada ainult väga kitsastes tingimustes.  Kui tingimused muutuvad, surevad inimesed lihtsalt välja.

MINA: Inimesed on stressitingimustes nutikad ja inimestele on omane ka mõningane altruism. Tänapäeva kiires elus annab altruismiannus hea tunde. Ka tunne, et teed säästes ja mahedalt kasvatatud (ehk loodust intensiivpõllundusest enam arvestavalt) toitu süües head, võib anda altruismiannuse. Kas seda saab pahaks panna? Vaevalt. On üldteada, et praegusel viisil enam kaua edasi minna ei saa. Ökoinimestest on vähemalt see abi, et nad on altid uusi lahendusi katsetama. Kui katsetades mõni hea lahendus leitakse, siis ei ole ju vahet, kas seda tehti enda või teiste pärast.

TEEMAALGATA: Alturism? Mis see on? Jällegi võimalus enda heaolu tõsta teiste aitamise läbi? Seega kas alturismi eesmärk on teisi aidata või ainult iseendale pai teha, stiilis – Vaata, vaata mind, kui hea ma olen😀

MINA: Mis selles halba on, kui inimene endale meeldib? Oletagem et pime tahab üle tee, kas sa jätad aitamata, muidu tunned ennast äkki hästi? Äkki pime ütleb sulle, et oled väga lahke ja ta on su abi üle õnnelik?

6) Planeet saab ilma inimesteta väga hästi hakkama.Ta on eksisteerinud miljonid aastat ilma inimeseta ja eksisteerib veel peale inimkonda.Iga elusolend on olnud mutrikene. Elusolendid on muutnud Planeeti vastavalt Planeedi vajadustele.Ka inimene koos oma tehnoloogiaga, jäätmetega jne. jne.Kui mingil liigil on aeg kaduda siis ta lihtsalt kaob.Seega kogu öko liikumine on tegelikult inimese egoistlik soov Planeedil toimuvat, normaalset muutumist takistada.Põhjuseks, et inimene saaks elada.

MINA: Õige, enne meid on palju liike välja surnud. Ükskord hävib elukeskkond kindlasti, kui mitte inimese läbi, siis hiljemalt Päikese arenguettappide läbi. Kui Sa võtad planeeti kui surnud taevakeha, mis on eraldiseisev elusast, siis ongi Maal ükskõik. Kui arvestada elukeskkonda samuti, siis ma selles ükskõiksuses või planeedi vajadustele vastamises nii kindel ei oleks. Meenutan ka, et eelnevatel liikidel pole olnud tuumarelva, supermarketeid, geneetilist muundamist ja ma ei tea, et ükski varasem liik maamunal oleks olnud nii osav, et ära reostada kõik ookeanid ja isegi maad ümbritseva kosmose. Saurused olid ka suured ja neile heidetakse ette CO2 emissiooni läbi kõhugaaside🙂, aga saurused ei sõitnud ringi hummeritega ja ei kasutanud lennukeid. Me võime ju rääkida, et kui evolutsioon on inimesele andnud mõistuse, siis küllap see ongi nii plaanitud ja prügi ja kõrbestumine on ka plaanipärane. Inimesed saavad aru, et nende mõju on liiga suur ja neil on kahju, et asi on käest läinud. Kui me võisime kasutada oma mõistust planeedi rikkumiseks, siis miks me ei tohi seda kasutada vastupidisel eesmärgil? Kas mitte öko olles ja planeeti maksimaalselt lägastades toimub normaalsem muutumine. Mille poolest on öko ebanormaalne?

TEEMAALGATAJA: Minu jaoks on Planeet elav organism. Selle päras ma kirjutan ka lause keskel Planeet suure tähega.Inimese loomuses on liialdamine. Keeratakse vinti üle. Ning ma ei imesta kui varsti võime me rääkida ÖKO terroristidest ja ÖKO fundamentalistidest. Paljud inimesed elavad loodusega lihtsalt kooskõlas. Nad lihtsalt on. MIs puutub tuumarelva, geneetiliselt muudeatustest, supermarketeid ja kõike seda mis kaasneb tsivilisatsiooniga ning kui arvatakse, et inimene võib kuidagigi Planeedi kulgu muuta, siis on neid inimesi tabanud lihtsalt mania grandiosa.

MINA: Loodusega kooskõlas elamine on ju ka öko🙂 . Siin on ainult sõnade seadmise erinevus. Tuumarelv on kindlasti vahend, millega saab mõjutada nii inimest kui ka väga suurt osa Maa keskkonnast. Kunagi tehti USA uurijate poolt arvutisimulatsiooniga uuring, mis 103 tuumapommiga tuumasõja korral juhtuks. Uuringust võib lugeda siit: http://www.bioneer.ee/bioneer/maailm/Ka_v%C3%A4ike_aatomis%C3%B5da_oleks_%C3%BClemaailmne_katastroof.aid-109 Tarbimine on mõjutanud näiteks ookeane. Vaata kasvõi prügisaari ookeanis. Sa ütled, et usud Maasse kui elavasse organismi, aga ei usu, et Maad on võimalik mõjutada. See mõte on vastuoluline. Sa oled ise ka elav organism ja sinu nahal on bakterid, keda sa ei näe ja ei tunne, aga nad mõjutavad sind. Valede bakterite või nõrga immuunsuse korral võid saada väga ebameeldivad haigusnähud. Botulism on ka bakter, keda sa silmaga ei näe. See ei tähenda, et ta ei mõju. Piisab väikesest haavast ja kui abi ei saa oledki 70% tõenäosusega kutu.

7) Soovitakse head? “Hea inimese” sündroom. Mis tabab reeglina kõiki inimesi kes on enda arust vägagi vaimsed.

MINA: Kas Sina ei ole ärimaailma ohver? Hea olemine on ju ka sellega seotud. Hea on müügiartikkel: hea toit, head ja kvaliteetsed asjad, head annetajad, head tarbijad, hea ja armas Eesti, hea muusika, hea inimene… Mida hea inimene teeb? Teeb häid tegusid. Lõpuks jõuame kõik otsapidi ärisse välja. Hea inimesese sündroomis ei ole süüdi mahetooted või väiksem tarbimine, vaid ikka mõttemall kupli all🙂. Püüdlikult liiga hea saab olla ka ökovabalt.

TEEMAALGATAJA: Kui on olemas mingi töökoht siis ollakse nagu nii seotud ärimaailmaga, kui ostatakse poest asju on sama värk. Muide, suurem osa vaimseid liikumisi mis “toodavad” väga vaimseid inimesi üritavad teha lihtsalt seda, et inimene jääks ilma Planeedi toeta. Nii öelda tõsta inimene kõrvupidi Planeedilt lahti.

MINA: Kas mõistlike vahenditega (sooda, äädikas, sinepipulber…) kodu koristamine, mahetoidu söömine, šoppamishulluse vältimine, looduse (k.a. linnalooduse) märkamine, ressursside säästmine, prügis sorteerimine, säästlik transport jms on sinu poolt kirjeldatud vaimne liikumine? Ma ei mõtle siinkohal suletud kogukonnas elamist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s