Lillevahetus


Ostsin endale täna koju lille. Ma arvan, et see oli esimene endale ostetud toataim kogu minu elu jooksul. Siiani on kõik lilled minu koju jõudnud kas kingitusena või vahetuskaubana. Kui ma laps olin, siis oli toataimede kodune paljundamine ja „kaktusepoegade“ vahetamine tavaline. Lillepoest toataimede ostmist peeti igavaks ja kehvaks valikuks.

Toataimede vahetamine tekitas omamoodi sotsiaalse võrgustiku. Lilleomanik teadis, kellelt mis lill oli saadud ja kuidas seda kasvatama pidi. Lille päritolu teadmine tekitas taimele legendi ja aitas lille uuel omanikul kinkijat meeles pidada.

Populaarsed olid ka nn „näpatud lilled“ ehk kui kuskil nähti mõnda põnevat taime, siis enda jaoks jupikese võtmist ei peetud väga suureks kuriteoks. Mäletan isegi ühe oma kooliõpetaja poolt lausutud kõnekäändu, et „näpatud“ lill kasvab kõige paremini.

Meie saime enamus toataimi vahetuse teel. Vahetust harrastati isegi põhikooliealiste laste hulgas. Lillejagamine oli ka osa kooli ja kodu suhetest, sest sügisel kooli minnes tõid paljud lapsed kodus paljundatud toataimi kaasa. Mingit rahakogumist toataimede ostmise eesmärgil minu kooliajal küll ei olnud.

Ma ei tea, kas tänapäeval potililli kooli viiakse, aga toataimede vahetamine on küll harvemaks jäänud. Arvan, et paljuski näitab suhtumine toataimedesse meie suhtumist kogu elutsüklisse. Me oleme harjunud saama kõike kiirelt. Poest lille ostmine annabki kiire tulemuse ja mugavuse maksame kinni rahaga. Nagu poetoidul pole ka poelilledel legendi, seega on nad ostja jaoks emotsioonitult anonüümsed.

Toidu- ja ostupäeviku leiab Bioneeri portaalist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s