Haisumure, nõudepesu ja vigade parandus


Täna hommikul ärkasin enne kukke ja koitu. Ma ei tea, kas kell oli juba kuus või ei olnud, aga kauni päiketõusu asemel võis aknast märgata tõsiselt tugevat vihmasadu. Oleksin andnud kõik, et vaid kodus sooja teki sees istuda ja mitte midagi teha. Kuid seda rõõmu mulle ei antud.

Mind oli tabanud korraliku prügisorteerija õudusunenägu – biojäätmete kott oli öösel hapuks läinud. Äkki müristas, kui ma magasin? Ma ei tea, aga alles õhtul kotti pandud bioprügi, oli omandanud hirmsa lõhna. Seisin dilemma ees, kas minna õue ja jalutada kotikesega paduvihmas maja taha biojäätmete prügikasti juurde või kasutada tavalist prügišahti.

Otsustasin lapse võimalikult vara lasteaeda viia ja ühendada kaks kasulikku tegevust. Ma ei tahtnud juba eksperimendi teisel päeval, võetud eesmärkidest kõrvale hiilima hakata. Ütlen ausalt, ma pole kindel, et oleksin tavaolukorras nii järjekindel olnud. Kotikese bioprügiga viisin senikauaks esikusse.

Jõudsin veel enne lapse ärkamist süüa hommikust. Eilne mannavorm maitses õnneks ka hommikul suurepäraselt.

Pärast hommikueinet meenus mulle, et pean kirja panema ka eilse kontserdi ajal söödud suupisted (16 krooni) ja joodud kohvi (10 krooni). Seega eilne päev oli toidu osas siiski veidi kallim. 37,43 krooni asemel kulus hoopis 63,43 krooni. Need õhtused kohviku 26 krooni ja piletihinna 75 krooni võib tegelikult lugeda selliste kulude hulka, mida ei pea vältimatult tegema.

Nii Lilleoru ökokogukonda kontserdile minnes kui ka sealt tulles, kasutasin eratransporti. Mu tuttavad võtsid mu auto peale, sest neil oli samasse kohta minek. Panen selle seiga siia veebipäevikusse kirja, sest minimaalne eratranspordi kasutamine oli üks seatud eesmärkidest.

Täna ei sõitnud ma seevastu mitte kordagi transpordiga. Töötasin kodus.

Töötamise vahepeal üritasin oma eksperimenti mitte unustada. Näiteks pesin ma täna nõusid kahe kausi abil. Olin vahepeal selle harjumuse unarusse jätnud. Meie peres pole nõudepesumasinat ja ma ei plaani seda ka osta.

Ma isiklikult ei usu, et nõudepesumasinad säästaksid keskkonda ja raha. Nõudepesumasina säästuomadusi propageerivas telereklaamis räägitakse ainult selle vee kulust, mis on vajalik nõude pesemiseks, aga unustatakse masina poolt kulutatud elekter, transpordikilomeetrid, metallide kulu, kallimad puhastusvahendid, tootmiseks kulunud vesi jms.

Kunagi mitu kuud tagasi tegin toidunõude pesemise kohta lihtsa katse. Lasin veel joosta kümme sekundit maksimumtugevusel ja oma tavapärasel nõudepesutugevusel. Esimesel korral sain tulemuseks 2,2 liitrit ja teisel korral 0,9l. Seega üks minut lahtist voolavat kraanivett kulutab meie peres 13,2 kuni 5,4 liitrit vett. Seda on päris palju.

Kui kiiresti ma nõusid pesen? Praktika näitab, et ühe toidukorra nõud saab enamasti puhtaks umbes kahe kuni kolme minutiga. Vahest harva läheb kauem. Kaks minutit nõude pesemist avatud kraaniga kulutab 10,8-26,4 liitrit vett. Tegelikult juba enne oma eluviiside eksperimenti ma ei lasknud veel kogu aeg joosta.

Kraanikausitäie nõude pesemiseks ja loputamiseks kahes kausis kulus mul täna 7 liitrit käest veidi soojemat vett ja sortsuke Miniriski nõudepesuvahendit.

Lõunasöögiks otsustasin ära kasutada juba enne eksperimenti ostetud mahekartulid (kilohind 16 krooni) ja maheporgandid (kilohind 30 krooni). Tegin kartulipüreed porgandi ja hakklihaga. Sama puder sobis imehästi ka õhtuste kartulikotlettide sisse.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänane toiduvalik läks maksma 57,79 krooni. Arvestades, et sõin kahel korral päevas ka liha, siis võib tulemust üsna heaks pidada. Poes ma täna ei käinud.

Toidu- ja ostude päeviku leiab Bioneeri portaalist.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s