Keegi ei keela unistusi? Keelab küll!


Ma ise keelan endale unistamist.

Ma tabasin ennast täna mõtlemast inimestele ja olukordadele. Ma jäin unistama. Mu unelmad olid vägagi ebareaalsed, ammu käest lastud, sellegipoolest soovitud ja südamepõhjas kripeldavad.

Istusin rõdul, vaatasin kaugusesse ja lasin mõttel omasoodu uidata nii 10-15 minutit. Järsku ütlesin iseendale: “Ära ole loll. See on võimatu!” Seejärel vihastasin iseenda peale. Need 10-15 minutit olid nii head ja alateadvus kohe ei saanud meelde tuletamata olla 😦

Selline lõunapaus siis – ISE versus ISE.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s