Kati Murutar versus loomakaitsjad


Mind pole ammu ükski loetud lugu nii endast välja viinud, kui viimane Kati Murutari loomakaitse teemaline artikkel. Kui aus olla, siis mitte tema arvamuste tõttu, aga inimliku ebaviisakuse tõttu. Arvamuste paljusus on pigem hea kui halb, aga viis kuidas oma arvamust edastatakse, võiks olla viisakas.

Kohe loo alguses lajatatakse lause: “Eestimaal tuuritavat loomade tsirkust jälitavate loomakaitsjate näol on tegemist rumalate ekstremistidega, kes ei ole lugenud isegi ühtegi loomade käitumise teemalist raamatut.” Inimene, kes ütleb teise kohta “rumal ektremist” käitub väga üleolevalt. Üleolev suhtumine kahjuks pärsib loogikat. Inimene, kes arutleb, ütleb pigem “… on tegemist rumalalt käituvate inimestega”, mitte ei solva mõtlematult.

Järgneb lõik: “ … kes ei ole lugenud isegi ühtegi loomade käitumise teemalist raamatut.” Kurb, aga sedasi ei saa väita. Kahjuks ei ole sellised väited vettpidavad, kui teist osapoolt isiklikult ei tunta. See on lahmimine. Õigem oleks öelda, et Murutar ja loomakaitsjad lugesid erinevaid raamatuid.

“Muust loodusest võõrandunud inimesele on väga lihtne rääkida võhiklikke udujutte sellest, kuidas tsirkuses (ja loomaaias) elavad loomad piinlevad. Sest korterinimeste massid ei tea loomade käitumisest ega olemusest tühjagi. Kuulavad veenvas esituses arutut hala – ega aima, et need, kes loomade hüvangust udutavad, pole lugenud ühtki loomade käitumise teemalist raamatut, ei ela ise koos kilpkonna ega hamstrigagi mitte ning on lihtsalt tellimustöölised, ” jätkab Murutar. Oih, ega iga füüsik ei ela laboris, botaanik põllu serval ja zooloog ei ela ka loomaaias. Inimese eluaseme asukoht võib mõjutada tema teadmiste taset, aga see ei ole määrav. Mõni põline metsa serval elav maamees, kes oma koera lehmaketiga lauda ette aheldab ja teda vaid nõudepesuvee ja jahukördiga toidab, on loodusest sama võõrandunud. Maatalu perenaine, kes loomade talitamise ja maaharimise asemel lokaalse ringlusega majapidamises pesu Arieliga peseb ja kogu toidu poest ostab, on samuti eemaldunud looduse rütmidest. Samas võib mõni emoriietes noorsand olla oma hooliva meele, julguse ja tähelepanelikkusega hoopis eeskujuks. Väite “tellimustöölised” osas huvitaks mind väga Kati Murutari väite allikas.

Artikkel jätkub: “Euroliidus on sellised rahasahtlid, millest jagatakse loomakaitserahasid – ning jagajad ei jõua kontrollida, kas ja mida palgalised “kaitsjad” üldse loomadest teavad. Üsna ilmselt on loomade tsirkust jälitavate rumalate ekstremistide näol tegemist just nende palgaliste plaanitäitjatega.” Ainus kommentaar minu poolt on, et rõhk on sõnal ilmselt. Sooviksin hea meelega kuulda/lugeda mõnda konkreetset näitet. Kajastaksin seda meeleldi ka Bioneeris, kui selline näide mulle esitataks.

Järgneb väide: “Nädal aega, mil neid Pärnus Port Arturi juures tsirkuse telki piiramas nägin, jälgisin nende funktsionääride avalikke sõnavõtte, neete ja rõngaid täis torgitud silmnägusid ning harimatuse ja empaatiavõime puudusest tingitud tõsiasja, et nad ei saanud absoluutselt aru: tsirkuse ümber tiireldes tungisid nad tervikliku, professionaalse ja paigas loomakarja territooriumile, ei lasknud ei loomadel ega inimestel lõõgastuda, jalutada ega vabal ajal endamisi olla, ärritasid oma ebadelikaatse ja lolli käraga nii inimesi kui loomi.” Tekib taas tahtmine ohata. “Ebadelikaatse ja lolli käraga” on solvang, mis näitab kirjutaja enda taset… kahjuks.Teise inimese välimuse alusel tarkuse määramine on väga eksitav tegevus. Kas näokaunistused võtavad mõistust vähemaks?

Ega järgnevas lõigus ka midagi uut olnud: “Ja lisaks tegid need emotsionaalsed palgamõrvarid hullusti kahju tegelikele loomakaitsjatele. Kui keegi näeb nüüd pekstud koera või piinatud kassi, näljutatud hobust või vermetes lehma – ta ei lähe ju säärase sõgeda möga peale enam nende jutule ega looda sealt adekvaatset abi leida. Hädalisi tuleb aidata. Hullemat asja kui rumal aitamine, aga pole olemaski. Loll sõber teeb targast vaenlasest rohkemgi paha – ning kogu hea idee hoogsalt maatasa.” Väljendite “emotsionaalsed palgamõrvarid”, “säärase sõgeda”, “möga” ja “loll” kasutamine samas lõigus viitab minu meelest tahtlikule õhutamisele. Saaks aga tolmu üles keerutada!

Eriti isiklikuks kisub asi viimases lõigus: “Maniakist võhik loomi kaitsmas – see on sama kahjulik tegelane nagu salakütt või lihtsalt jobust jahimees, kes teeb küla vahel lehmi ja lapsi tulistades auväärse tsunfti mundriau täis. Samal ajal kui metssead selja taga põllud tühjendavad. Või nagu politseinik, kes trahviplaani täites turvavöö liini ajab, samal ajal kui narkar-kamikadzed küla vahel ja linnatänavatel kiiruskatseid tehes iga päev hulgi inimesi (ja muid loomi) tapavad.” Kui mina oleksin seal oma arvamust avaldamas käinud ja tuntud “kirjaneitsi” minu ja mu kaaslaste kohta ütleks “maniakist võhik” ning “kahjulik tegelane”, oleksin hingepõhjani solvunud. Teema lõppeb “narkar-kamikadze” võrdlusega.

Kui see lugu oleks ilmunud USA-s või Suurbritannias, siis oleks see kohtuasja väärt solvamine. Saan aru, et tegemist on tuntud inimese avaliku arvamuslooga, aga kuskil võiks joosta viisakuse piir.

Loomakaitsjad on paljudele loomadele abiks olnud. Sageli pole ebaõnnestumised üldse nende viga. Kes alumise video suudab lõpuni vaadata, sellele annan au.

Loe  lisaks:

Jagatud vastutus tähendab vastutuse puudumist

Kui olete väga julge närviga, siis võite vaadata, mida tegelikult loomadega tehakse näiteks nahku tootvates firmades😦

Video loomade väärkohtlemisest

5 responses to “Kati Murutar versus loomakaitsjad

  1. Aga võibolla püüdiski Murutar kaitsta neid tõelisi loomakaitsjaid.
    Selle artkli järgi olla ta neid ju nädal aega jälginud ja kuulanud ja samas peaks Murutaril olema ka isiklik kogemus loomade pidamisega ja looduslähedusega.
    šokeeriv ja ülbitsev kõneviis on selleks, et tähelepanu äratada just nende seas, kellele arukas jutt pole piisavalt köitev.
    Nende välimuse kirjeldus näitab seda, et need inimesed on konfliktis nii ehk naa muu maailmaga, et neil pole vahet kelle või mille õigusi nad kaitsevad. Sest igasugune arutu rõngastamine, tätoveerimine näitab kas massipsühhoosi või mõtlematust, sest kõiki neid märke võib tõlgendada häbimärgina.
    Samuti tõmbab must riietus endale väliskeskkonnast erinevaid jamasid kaela.
    See, et maal elav perenaine kasutab Arieli näitab seda, et ühiskond pole teinud piisavalt teavitustööd, mida see pesupulber sisaldab. Samamoodi võiks ju öelda, et kõik rohelised, kes kasutavad rasestumisvastaseid vahendeid on valelikud, kui ei arvesta fakti, et nad ei tea, et mingi ajapärast jõuavad need hormoonid tagasi kraanivette ja neid ei puhasta mitte ükski filter.

    Seega võib Murutari lärmakas stiilis artikkel olla kirjutatud selle mõttega, et meie ühiskonnas on liiga palju massipsühhoosi ja vähe isemõtlemist.
    Aga selleks, et selline sõnum kohale jõuaks peab olema ärplev, sest väga populaarne on kollane kirjandus kus roppus ja üleolev käitumine on see, mis köidab tähelepanu.
    Karm reaalsus, aga kahjuks elame me hetkel sellisel ajastul. Isegi Blog trees domineerivad sageli ropud sõnavõtud, kus kõik natuke ebamugavust tekitavad sõnad on tähelepanu köitnud.

    Ja Murutar ütleb ju õigesti, et pigem nad segasid loomade rutiini ja tekitasid ise loomadele stressi, kes on harjunud tsirkuse eluga, kui, et oleks nende kaitseks midagi säravat ära teinud. Samamoodi toimib hetkel alkoholikeeld ja tõesti arutu trahvi tegemine, et eelarvesse raha saada.
    Inimesed näevad liiga kitsalt. Kahjuks.

  2. Minu meelest kogu mõttetera selle lahmimisega kaotsi lähebki. Ja see on kurb!

  3. Minu arvates on täiesti absurdne järeldus: tätoveerimine/rõngastamine/must riietus -> konflikt muu maailmaga -> ükskõik kelle huve kaitstakse.

    See tuleb ühe osana arvatavasti sellest, et musta riietuvad väga erinevad inimesed, rõngaste kandmisest rääkimata, aga riietuse tõttu üritatakse neid nagu ühe seltskonnana näha ja tõesti tekib see probleem, et erinevad inimesed tegelevad erinevate argumentidega😛 Aga nad on samapalju üks seltskond kui saapakandjad.

    Musta riietumine jne jne ei pruugi olla konflikt maailmaga. võib olla esteetiline eelistus. Konflikt maailmaga aga ei tähenda, et sul on ükskõik, mille eest seista, pigem vastupidi, konflikt on põhjustatud tavaliselt mingist konkreetsest probleemist, näiteks loomade väärkohtlemisest.

    Ja Bettani, nagu sa ütled “Aga selleks, et selline sõnum kohale jõuaks peab olema ärplev” – äkki see välimus ja lärmakus on loomaõiguslastel samas põhjusest tingitud? Miks Murutar võib, aga nemad ei või? (Ok, niipalju kui mina mainitud loomaõiguslasi näinud, siis nad on küllalt viisakad tegelased, Murutar liialdab, aga argumendi pärast)

  4. Ma pole üldse kursis selle loomakaitsjate konkreetse üritusega, aga iseenesest on tegematus teinekord ka päris suure mõjuga. Näiteks ei lähe loomade tsirkust vaatama. Ei osta kraesid (ma ei kujuta näiteks ette, et too rebane, keda hiljuti oma blogis näitasin, võiks olla kellegi klaassilmne krae). Jne.
    Artikkel ise…Ehh.. Ma soovitaks Sul soojalt lugeda hoopis sellist ajakirja nagu “Popular Science”. Sealt saaks bioneeri jaoks väga asjalikke teemasid (hiljuti kirjutati näiteks ökomuuseumist väga põnevalt – oleksin oma blogis heameelega refereerinud, aga pole üldse aega). Mind lausa üllatas, kui rohelise sisuga on tänapäevane “pop-sci”. Mis sest konnatiigist (mis devalveerib agaralt mõistete “naised” ja “maailm” tähendusi) ikka torkida.

  5. Vihje tollele artiklile (aga jutt oli ajakirjas muidugi pikem kui netis): http://www.popsci.com/environment/article/2008-03/living-museum

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s