TARBIMISE AJALOOST: Triikraud


 Me oleme tänapäeva mugavas maailmas harjunud sõltuma masinatest ja erinevatest abivahenditest. Tee „lihtsa” eluni on olnud põnev ja keeruline. 

Briti ajalehe Telegraph andmetel triigib keskmine Suurbritannia naine 5,6 kilomeetrit kangast aastas. Palju meie pereemad triikimislaua taga töötavad pole kahjuks teada.

Enne triikraua kasutusele võtmist saadi kangad sirgeks vaalimise abil. Eestis kasutati selleks vaalirulli ja vaalikaigas. Erinevatel maadel nägid vaalimiseks mõeldud esemed välja erinevad. Veel selle sajandi alguses vaaliti maaperedes voodilinu sirgeks.

Triikraud on läbi teinud suured muutused. Alguses kasutati triikraua asemel lihtsalt kuumaks aetud rauatükki, mis asetati riideesemele. Et kuum raud kangast ei põletaks, kasutati abivahendina märga riiet.

Aeg möödus ja triikraud arenes. Sellele tekkis käepide ja abivahend hakkas kujult meenutama laeva. Moodsamad triikrauad olid seest tühjad. Sinna puistati hõõguvat sütt ja nii kadus vajadus triikrauda alatasa kuumal tulel hoida.

1858.aastal patenteerisid W. Vandenburg ja J. Harvey triikimislaua. See muutis pükste ja käiste triikimise kordi lihtsamaks.

Elektriajastu saabudes asendusid kuumad söed hõõguva spiraaliga. Henry W. Seely patenteeris elektrilise triikraua aastal 1882 (New York, USA). See oli üsna ohtlik abivahend.

Hilisemal ajal lisandusid triikrauale veel kuumusregulaator, auruga niisutamine, indikaatorlamp, relee jne. Triikraud ise on pole enam lihtne raud. Mõnikord on see kaetud tefloniga ja teinekord on sinna vormitud soonekesed. Tehnika püüdleb kliendi rahulolu ja heade tulemuste poole.

Loe lisaks: http://www.bioneer.ee/bioneer/kodanike_yhiskond/article_id-811

One response to “TARBIMISE AJALOOST: Triikraud

  1. Kas vaal on sama kui soome k. mankeli? Siinpool lahti kasutatakse seda rullimasinat veel kodudes ja see on küll üks väärt abiline linade-käterättide triikimiseks. Kui kunagi suuremasse elamisse kolin siis ostan kindlasti endale “mankeli”.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s