Eksperiment: hakake gerilja-aednikuks


Suvi on kohe ukse ees ja inimesed on avatud uutele väljakutsetele. Kui tunnete endas soovi teha midagi erilist, midagi põnevat ja samal ajal ka visioonirikast, siis võite proovida gerilja-aiandust. 

Meie linnad on oma olemuselt üsna igavad ja kurvad. Büroohoonete, magalarajoonide, supermarketite ja parklate ajastul on linna üldilme suuresti betoonikeskne. Moodne linnaarhitektuur dikteerib küll kirkaid värve, aga materjalidena eelistatakse ikkagi klaasi, metalli, plastikut ja betooni. Mõnes uute ehitistega trendikas linnaosas  tunduvad puud, muru ja lilled lausa võõrkehadena. Teise äärmusena tuleb siinkohal välja tuua ka hüljatud platsid. Neidki on linnas piisavalt.

Kui olete ennast kunagi mõnelt analoogselt mõttekäigult tabanud, siis on gerilja-aianduse üks põhialuseid teile juba selge. Aiakühvlite, seemnete ja visiooniga saab igal pool aiatööd teha. Rõhk ongi sõnadel „igal pool“, sest gerilja-aiandus ei tunnista piire.

Silmitsedes linnavaadet võite endalt küsida, kas see peab ikkagi nii betoonikeskne olema. Guerilla Gardeners (gerilja-aednikud) liikmed on inimesed, kes istutavad anonüümselt vabadele pindadele kõiksugu taimi. Vabade pindadena mõistetakse teeservi, väiksemaid muruplatse (näiteks magalarajoonide kortermajade sissekäikude juures), hüljatud ehitusplatse ja hooldamata parke.  Istutamiseks sobivad nii lilled, puud, põõsad, maitsetaimed kui ka juurviljad.

Gerilja-aiandus on mittevägivaldse aktivismi vorm, mida praktiseerivad põhiliselt keskkonnahuvilised inimesed. Osad gerilja-aednikud tegutsevad öösiti ning loodavad, et neid ei märgata. Teised töötavad päeval, otsides kontakti kohaliku kogukonna liikmetega.

Gerilja-aiandus kui protest sai alguse 1970ndate aastate New Yorgist, kus Liz Christy ja tema mõttekaaslased asutasid grupi Green Guerillas. Need inimesed viskasid nn seemnegranaate (mulla ja lilleseemnetega täidetud jõulukaunistusi) kõikvõimalikele hüljatud ehitusplatsidele. Aja möödudes muutusid hooldamata platsid lilli ja köögivilju täis aedadeks. New Yorgi geriljade hüüdlauseks oli: „Vastupanu on viljakas“.

Kui tahate ise ka gerilja-aednik olla, siis tehke sellega algust. Midagi keerulist siin ei ole. Te vajate vaid seemneid, väikest mullakotti, aiakühvlit, kastekannu, kasutatud pakendeid idandamiseks (loomulikult keskkonnasõbralikke), mõnda sõpra ja palju loovust.

Kuidas külvata?

  • Kui liigute linnas ringi, siis otsige kohti, mis istutamiseks sobivad. Alustuseks võib passida ka pragu tsemendis või kortermaja esine muruplats.
  • Seemneid ja istikuid saab külvata kevadel ja suvel.
  • Sibulaid külvatakse sügisel.
  • Istutage lilli ja juurvilju, põõsaid ja puid. Juurviljade nägemine põhjustab linnakodanikes hämmeldust. Üllatusmomendist on kasu, sest see suunab inimesi mõtlema.
  • Kui külvate seemneid, siis laske neil kodus eelnevalt idaneda ja veidi kasvada. Alles siis istutage nad maha. Täpsemaid juhiseid kodus kasvatamise aja kohta leiate seemnepakilt.
  • Esimestel päevadel kaitske oma taimi. Seda saab mugavalt teha kasutatud plastikpudelite abil. Lõigake pudelil maha nii alumine kui ka ülemine ots. Keskmine osa pange taime ümber.
  • Kui te pääsete enda istutatud taimedele kergesti ligi, siis võite neid ka kastmas käia.
  • Kui te ei pääse igapäevaselt taimede juurde, siis valige istutamiseks mõni vähemnõudliku taimeliigi esindaja.

Lisainfot leiab internetist:

 Loe lisaks: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/article_id-545 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s