Tasuta prügilad? Milleks?


Eile jooksis mitmest blogist läbi mõte, et prügist vabanemine peaks olema tasuta.

Tsiteerin siinkohal Mister Costello prügiteemalist postitust: “Esiteks arvan, et prügi ära vedamine peaks olema tasuta. Olgu meil selleks minu pärast taas tulumaks 26%, kui riik mujalt vahendeid ei leia. Selle mõtte on varem välja käinud Marek Strandberg: kui inimene viitsib oma prügi ära sorteerida, siis leidku riik vahendid see tasuta minema vedada.” MINU MEELEST ON SELLINE SUHTUMINE VALE!

Miks? Peamiselt sellepärast, et prügi sorteerimine ei ole kangelastegu, mis vabastab selle tekitaja kogu vastutusest. See oleks sama nagu eeldada, et kui veetarbija paneb säästukraanid ja veemõõtjad igale veevõtukohale elamises, siis saab ta vee tasuta. Ta oli väärt kodanik ja viitsis veega tegeleda. Ei tundu loogiline? Miks peaks riik meie tekitatud prügi eest maksma? Ta ei peagi. Riigi kohus on luua võimalused prügist viisakaks loobumiseks. Prügipaneku kohti on Eestis veel ebapiisavalt, aga on lootus, et uuest aastast asi paraneb. Nimelt täiendati pakendiseadust.

Kui prügist loobumine oleks tasuta, siis ei ajendaks see inimesi mõtlema. Raha on kahjuks ainus tänapäeval toimiv motivaator. Tasuta loobumise juures inimene küll sorteeriks, aga ta ei mõtleks koguste vähendamisele.

Vastuargumendina öeldakse kindlasti, et siis viiakse sodi metsa alla. Metsa alla viijaid on nagunii! Vahet pole, kas lugu on tasuta või mitte. Mu elukaaslane tõi hiljuti vastavaks näiteks peipsiäärsed rannad (Kauksi piirkonnas… kui ma õigesti mäletan). Seal on igal pool suured prügikonteinerid, aga praht vedeleb sellest olenemata. Naaber risustab naabri tagaaeda. Piknikuprahti on vähe!

Olen ehk skeptik, aga siin ei aita muu, kui tõhus järelvalve, kohustus ja trahvid. Prügi sai ka enne 1.jaanuari sorteerida ja ära anda. Kas seda tehti? Prügi sorteerimine oli vähemuse erahobi. Sama on looduse lägastamisega. Tasuta asjad ei aita! Ma saan aru olukorrast, kus prügi ära andmine oleks tasuta näiteks töötutele või pensionäridele. Aga on üdini nõme võimaldada tasuta prügist loobumist näiteks miljonivillat ehitavale pankurile. Milleks? Minu meelest peab iga inimene ikka ise oma tegude eest vastutama. Tasuta prügist loobumine toidab mõtteviisi, et pole vahet palju inimene kulutab. Peaasi, et ta sorteerib.

18 responses to “Tasuta prügilad? Milleks?

  1. Kõigepealt seda, et pole olemas õiget ega valet suhtumist, on erinevad arvamused…😐

    Sinu kontranäide on vee tarbimisest. Miskipärast see ei veena mind, sest vee ma tarbin ära, prügi aga vastupidi, viskan minema.

    Aga sellega olen ma täiesti nõus, et raha on peamine motivaator. Ja seepärast ongi raske motiveerida kedagi maksma millegi eest, mida nad ei tarbi, vaid minema viskavad.

    Ma ei pannud oma originaalpostitusesse kirja veel üht mõtet, mis mul seoses tasuta prügiveoks vajalike rahaliste vahendite leidmisega on. Nimelt võiksid prügiveo kinni maksta ettevõtted, kes tarbijale oma pakendeid pähe määrivad – pakendimaks tootjatele. Nojah, lõppkokkuvõttes tuleks see tõenäoliselt kaarega tarbijani läbi hinnatõusu tagasi, aga vahet pole. Mina oleksin pigem nõus rohkem maksma, kui iga aasta kampaania korras metsa alla sattunud prügi koristama.

  2. jah, ma arvan ka samamoodi. Tasuta lõunaid pole olemas, “tasuta” prügivedu maksaks inimene ikka üht- või teistpidi kinni. Parem siis juba otse ja ausalt prügi eest, kui kuidagi ümbernurga osana sotsmaksust või kes-teab-millest, mis pole üldse reaalse prügitekitamisega seotud.

  3. Vee tarbimisel on ka keskkonnamõju. Miks kasutamine on tasuline, aga juurde tekitamine tasuta…

    Võin ka ümber sõnastada: “Ma ei poolda arvamust tasuta prügilate ideed!”

  4. Pingback: Kes maksab prahi kinni? « Larko lobiseb (peegel)

  5. Tiugu, olen nõus, et tasuta lõunaid pole olemas. Aga küsiks siis nii pidi, et kumb on siis odavam lõuna?
    Pakun, et odavam tuleb inimestele “tasuta” prügiveoteenuse pakkumine, kui iga järelvalve, trahvimise, iga-aastaste kampaaniate jms. korraldamine.
    Kui inimesed on valmis oma prügi kümnete kilomeetrite kauguselt suvilatest linna äärsetele tühermaadele vedama, siis on nad valmis selle sodi samamoodi ka otse prügimäele viima! Inimesed on nii ilusad ja head!🙂

  6. Üritades ettevaatlikult sõnu valida ja sõnastada😛 – ka mina ei poolda tasuta prügivedu, mis on sõnum, et seda võib rahus tekitada ja toota, “keegi” viib selle “kusagile ära”. Kui otse rahakotist küsitakse, on see ehk natukenegi mõtlemapanev tegur.

  7. Mina pooldaks kombineeritult avalikku prügimaksu ning pakendimaksu, mis laekub KOV-le. KOV korraldaks ukselt-uksele prügikorjamissüsteemi, nii, et sa ei pea üldse oma prügi kuhugi viima. No miks sa peaksid vedama, kui keegi tuleb ja ära toob? Soodustuse võiksid saada need, kes ise kompostivad oma biojäätmeid. Ukselt-uksele süsteem võiks tähendada seda, et sa ei pea investeerima mingitesse hiigelkastidesse vaid see korjatakse näiteks nädalatihedusega ära (tihedus sõltub ka asustustihedusest). Prügimaks sõltuks eelkõige inimeste arvust.

    Lisaks tuleks nüüd monitoorida neid suuremaid prügitekkekohti, mis TeemeÄra 2008 paika on pannud.

  8. Wild, aga mis sõnumi annab kampaania Teeme Ära? Samasuguse ju – võid rahuga oma prügi metsa alla visata, kari lolle (3% elanikkonnast) tuleb ja korjab selle ära.
    Minu meelest on tunduvalt parem, lihtsam ja odavam võtta kõigilt ühtlast prügimaksu ning see prügi tekkimise kohtadest – kodudest – tasuta ära viia.

  9. Idealism on tore asi. Aga kahjuks ei tööta. Seepärast arvan, et euroopalik sorteeri-kogu lahus-taaskäitle süsteem ei ole efektiivne, ammugi mitte keskkonnasõbralik. Ja tasuta prügi ära andmise võimalus peaks olemas olema. Kirjutasin pikemalt oma blogis:
    http://jaanomartin.blogspot.com/2008/05/sstueestlasele-sstuprgila.html

  10. Minu arvates ei saa mainitud kampaaniat siiski võrrelda “sodi kaob iseenesest musta auku, misse minu mure on” vaatenurgaga.
    Jah, käis 3% “lolle”, lollid jagavad oma muljeid nii sõpradega kui internetis ja diskussioon on täiesti olemas, mõnigi on silmad lahti saanud.

  11. Kolm protsenti on liiga vähe, et midagi muuta. Sellega ei ületa isegi mitte valimiskünnist.😉

  12. Oot, ma sealt postist ei leidnud, miks sorteeri-taaskasuta süsteem ei ole keskkonnasõbralik või efektiivne? Kirjtame veelkord itaaliablogis varsti, sest siinset arvutused on just vastpidist näidanud.

  13. Sorteeri-taaskasuta süsteem on efektiivne, aga sorteerimise kõrval oleks hea kasvõi natukene ennetada. Ennetamine on alati tõhusam, kui mistahes taaskasutamine. Eestis räägitakse sorteerimisest, aga ei räägita väiksemast pakendite hulgast. Eestis räägitakse koristamisest, aga ei räägita puhtuse säilitamisest.

    Ma olen ehk tõesti naiivne, aga ma ei usu, et tagajärgede likvideerimine on tõhusam. Oletagem, et taaskasutusse jõuab 60% pakenditest. 40% läheb ikkagi prügimäele. See on palju.

    Kui prügi on näiliselt tasuta, siis puudub arutelu. Siis on asi mugav. Mugavus soodustab piiranguteta tarbimist.

  14. Prügimaksu ju maksad ka minu ja mr. Costello ettepaneku puhul, ei ole tasuta, tunned kogu aeg, et sinu raha kulub. Kui prügikaste ei ole ja prügiauto käib kord nädalas, siis sa jälgid väga hoolikalt, et liiga palju prügi ei tekiks, sest sul ei ole seda kuhugi panna (sest avalikku ruumi võid sa prügikoti panna ainult neil päevadel, kui prügiauto tuleb). Kui lisandub mõistlik pakendimaks, siis on tootjad motiveeritud vähem pakendama.

    Jaanomartin:
    Mittesorteerimine toob kaasa tavaliselt hiigelprügilad – mida keegi oma tagahoovi ei taha ja mingil hetkel ei ole enam ruumi ka. Siis tuleb tavaliselt kellelgi pähe, et prügi peaks ära põletama (ja see toob kaasa reostuse ja korruptsiooni). See, et keegi teine sorteerib prügi mitte selle tekkekohal on esiteks kallis, teiseks ebaefektiivne (kui biojäätmed ja paber kokku panna, siis ei saa sealt enam pärast paberit kätte) ja kolmandaks ei ole meil kontrolli, kas see ikka sorteeritakse korralikult.

  15. Roheliste ettepanek oligi, et tasuta peaks olema vaid sorteeritud prügi äraandmine. Kui sorteerida ei viitsi, siis maksad. Normaalne! Sest nagu Jaano Martin kirjutas, inimesed on valmis kasvõi nahast välja pugema, kui midagi tasuta või odavamalt saab.

  16. “Eestis räägitakse sorteerimisest, aga ei räägita väiksemast pakendite hulgast.” See ei ole niivõrd enam vist eraisiku, vaid hoopis tootja probleem: a la plastikusse pakendatud kõrsikud vs kartongi pakendatud kõrsikud. Me saame vältida ülearust pakendite hulka, kui on valikuid (erinevad tootjad pakendavad erinevalt), aga kui väidetega “toode säilib paremini”, “toode näeb kaubanduslik välja” pakendavad kõik tootjad oma kraami plastikusse, mis siis saab? Isegi kui tootja (mitte tarbija) peaks oma loodusvaenuliku pakendi eest tasuma, lükkab ta selle summakese toote hinnale lihtsalt otsa ja lõpuks maksab ikka lõpptarbija. Ning lõpptarbija maksab ka “oma” prügi eest.

  17. Tasuta kogu oma prügi äraandmist ka ei poolda (isegi kui plastikuga liialdavad tootjad pisut rohkem vastutaksid). See, et sorteeritud prügi saab tasuta ära anda, kehtib pakendite puhul ju praegugi ja sellest mu meelest piisab. Prügist loobumise protsess võiks muidugi viisakam olla;) Mitte nii nagu praegu, et pean nt põnnide kõrvalt prügikasti juures nagu mingi “geoloog” pusserdama (tegelikult üritades oma pakendeid mingist nõelasilmast läbi toppida).

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s