Prügi eest maskmise vajalikusest… veelkord


Prügi loovutamine ei pea olema tasuta. Ma olen selles veendunud. Asi peab olema hästi reguleeritud ja mõõduka tasuga.

1) Saastaja maksab printsiip. Miks peaks eraisikule kehtima muud reeglid, kui ettevõtetele. Räägitakse, et kui eraisikutel on prügist loobumine tasuta, siis on kodanikud valmis ka kõrgemaks tulumaksuks. Mhh, siis hakkame oma tulumaksuga maksma kinni ka firmade sodi. Inimeseloom on nutikas! Kui praegu kasutatakse firmaautosid isiklikuks otstarbeks ja peetakse liba-sõidupäevikuid, siis tulevikus hakatakse eraisikute prügi pähe ära andma tootmisjääke… Kus kohast jookseb piir eraprügi ja ettevõtte prügi vahel? Kõigile tasuta… Ma ei usu, et Eesti riik on nii rikas, et tasuda kõikvõimalike jäätmete ladustamise eest. Selekteerida, mis on tasuta ja mis pole… See nõuab järelvalvet teostavate inimeste palkamist. Mina küll ei tahaks kinni maksta näiteks McDonaldsi igakuiseid prügiarveid.

2) Metsa lagastavad nii eraisikud kui ka ettevõtted. Oletagem, et eraisikutele muutub prügi ladustamine tasuta ettevõtmiseks. Seda enam tunnevad firmajuhid, et nemad on halvemas olukorras. Metsa alla viimine tuleb kergemini. Keegi peab selle prügi ikka kokku korjama. Kui kõik maksavad, siis saab tasulisest asjast ajapikku norm. Kas see on ikka odavam, kui eraisikud annavad jäätmed ära tasuta (kui ikka annavad) ja firmad viivad metsa alla.

3) Alandades norme, alandame eesmärke. Kui prügi loovutamine on tasuta, siis inimene muutub laisemaks. Tasu aitab panna prügile piire. See piirab veidi ka tarbimist – vähemalt seadusekuulekatel ja säästvatele inimestel. Täna räägime tasuta prügist. Homme räägime vajadusest palgata tasuta sorteerijad… Mida vähem on teha vaja, seda vähem teha soovitakse.

4) Keskkonnaüritused tõstavad teadlikust. Ilma teadlikuseta viiakse prügi ka tasuta loovutamise võimaluse korral metsa alla. Teeme Ära tüüpi üritused harivad inimesi. Seda isegi siis, kui koristamine ise on tüütu. Inimene armastab rühmavaimu. Kui meid on palju koos, siis tekib tahtmine samastuda. Samastumissoov on noortel tugevam. Arvamusliidri mõtted on olulised. Kui mõni staar ütleb, et ära viska prügi metsa alla, siis noor inimene mäletab seda. Veidi vanemal põlvkonnal loeb rahvus ja sünnimaa. Mõte teha kodumaa korda, võib olla väga inspireeriv. Suur aktsioon pälvib alati meedia tähelepanu. See toob välja seaduste ja praktika nõrgad küljed ja loob arutelu.

5) Pakendite maksustamisest võib olla abi. Iirimaal võeti minu mäletamist mööda 2002.aastal (võin aastaarvuga eksida) vastu kilekotimaks. See vähendas kordades kulu kilepakenditele. Kui meie kauplused peaksid iga toote juurde nähtavalt kirjutama, et taara/pakend maksab sellise või teistsuguse summa (näiteks hambapasta 17,90EEK+ 2EEK pakend või hambapasta 17,90 pappkarbita), siis hakkaksime valima. Inimesed eelistaksid väiksema tasuga tooteid ja seda taarat, mida saab raha eest tagastada. Pakendimaks vähendaks kordades ülepakendamist.

6) Tähtis on muuta prügi loovutamine lihtsaks. Prügi loovutamine ei tohi olla geopeitus prügikottidega. Kui inimesed teavad (ka venekeelne elanikkond), kuhu sodi viia, siis on probleeme palju-palju vähem. Ma siiralt loodan, et uuenenud pakendiseadusest saab abi olema. Alates 2009.aastast tuleb tagatisrahata pakendite kogumiseks tiheasustusega asulates paigaldada vähemalt üks kogumiskoht 500 m raadiuses. Kui tegu on piirkonnaga, kus ühel ruutkilomeetril elab rohkem kui 500 elanikku, tuleb paigaldada vähemalt üks kogumiskoht 1000 m raadiuses. Hajaasustusega piirkondades aga tuleb lähtuda sellest, et üks kogumiskoht oleks 1000 elaniku kohta.

7) Looduse lägastaja peab saama karistada! Ühiskondlik töö oleks õige. Kas tahaksite visata oma sodi metsa alla, kui peaksite selle eest nädala jagu Tartu maantee serva koristama ja kandma helkurvesti kirjaga “Ühiskondlik töö”. Vaevalt! Ettevõtted saaksid rikkumise eest trahvi ja nende nimi jõuaks avalikkuse ette.

Need on mõned koondatud teemakohesed mõtted.

Advertisements

13 responses to “Prügi eest maskmise vajalikusest… veelkord

  1. Selle vastu, et firmad ei topiks oma prügi sinna, kus eraisikute prügi (sest neil tekib rohkem, see on tihti mürgine, vajab erikäitlust, samuti on prügi osa kauba hinnast, ei pea firmadele kasumi teenimiseks soodustusi tegema), tuleb lihtsalt avalikud prügikonteinerid ära kaotada (v.a. sellised tillukesed kesklinnas vms). Firmade prügimaks peaks olema sõltuv sellest, mida nad toodavad ja mislaadi prügi tekib.

    Elanike prügijäätmed on üldiselt elamisjäätmed. Selle asemel, et arvutada, kes täpselt kui palju tekitas, on mõistlik inimese kohta arvestada keskmine prügiteke ja sellest lähtuvalt teha prügimaks (kuhu saab siis mõningaid erandeid teha, nagu eelpoolmainitud isekompostimine). Me kõik tekitame mõnevõrra prügi, seega me kõik ka maksame – tegemist ei ole tasuta äraandmisega, vaid mõistliku rahastamissüsteemiga.

    Prügi tuleb taaskasutada ja äraantav prügi peab olema materjalide järgi täielikult sorteeritud. Loomulikult, saastajad peavad saama karistada 🙂

  2. No soovitavalt siis ikkagi mitte päris keskmine, vaid mõnevõrra yle selle. Muidu hakkab 50% inimestest nurisema. Mõistlik on sättida nurina hulk ja äraveokulud mingisse tasakaalu.

    Muuseas, pealkirjas on kaks kirjaviga. Keeletoimetaja kuluks ära.

  3. Mis mõttes “keskmine prügiteke” või “mõnevõrra üle selle”? Mõni inimene valmistab oma toidud värsketest juurikatest ise, mõni ostab Selverist rohketes plastpakendites valmistoidu. Mõlemad maksku ühepalju? Sel juhul on (antud näites toodud) isekokkajatel kasulikum hakata rohkem valmistoitu + rohkem plastpakendeid ostma, sest pole mõtet maksta asja eest, mida ei vaja.
    Meie korteriühistus peab igaüks ka “keskmiselt” prügi eest maksma. Kui peres on neli liiget, kellest üks on põnn ja üks on titt, siis põnni ja tite prügi eest maksame samapalju kui endigi prügi eest. Seega oleks mul kasulikum kasutada võimalikult palju pabermähkmeid ja osta poest titetoitu (ning loomulikult mitte pesta purgikesi ja neid pakendikonteinerisse viia, vaid ikka mustalt prügikasti viia), sest muidu maksan ma tite olematu prügi eest sama palju kui mõni kiirtoidu peal elav vallaline;) Praegu kirjutan küll “oleks”, sest enamasti on põnnil all riidemähe ning ta sööb kohalikest juurikatest tehtud püreesid, aga teie “keskmist” arutelu lugedes kaotab igasugune ökoeluviis mõtte.

  4. Toronto liigub suunas, et vastavalt prügihulgale maksad tasu. Hetkel on seis selline: valikuks saab olema kolm või neli erineva suurusega konteinerit, kui valid kõige väiksema, siis saad hoopis ‘preemiaks’ pisut raha tagasi oma linnamaksudest, ning peale seda vastavalt suurusele pannakse sulle linnamaksudele tasu juurde. Siiani on see veel kõik paberil, kuid eesmärgiks on 70% prügist suunata prügimäest eemale.
    Praegu ei jõua ma ära oodata, millal selle kõige väiksema prügikasti koju saan 😉 sest oleme suutnud päris hästi prügiloomisest eemale hoida ning ei saa aru inimestest, kelle prügikastid ”üle ajavad”. Aasta lõpul võin ilmselt aru anda, kui hästi see siin miljonilinnas tööle on läinud!

  5. Krista, pakendite eest maksab hoopis pakenditootja ja -vahendaja, mitte sina, ka juba praegu, seega selle käitlemine ja äraviimine on tõesti sulle tasuta. Ja taaskord: kui sa tarbid liiga palju plastpakendeid, siis sind segab see, et sul on kodus nädalane suur plastikogu, mida kuhugi viia ei ole (sest prügiauto käib kord nädalas ja mujale anda ei saa), seega tarbi vähem.

    Ülejäänud prügi on küll inimeseti erinev, aga mitte piisavalt, et selle eraldi arvestamine oleks majanduslikult mõttekas. Sa ei kaeba ju, et mõni, kes üldse makse ei maksa, ka tänavavalgust kasutab või üldse tänaval käib, sest ka nende korrashoid ja loomine tuleb üldmaksudest.

    Loomulikult saab ju prügimaksu diferentseerida laste- ja täiskasvanute maksuks, eeldades, et laps tekitab vähem prügi. Kui inimene on võimeline tõestama, et tema majapidamises tekib ainult kompostitav prügi, mida ta kompostib oma aias, siis kindlasti võib teda prügimaksust vabastada.

    Purgikeste pesemine on üldse küsitav tegevus, vett kulutades sa ka otseselt ei säästa ning ümbertöötluses kasutatakse nagunii sellist tehnoloogiat, et need jäätmed ära kaovad. Loomulikult, pool purki hapukoort läheb komposti, aga väikeses koguses pole hullu. Praegu tahetakse pesemist seepärast, et tühjendamine toimub nii harva, et muidu tulevad prügikasti hiired, rotid, prussakad ja muud loomad elama.

    Aga mis puutub toitu, siis pakendi- ja jäätmekäitlus ei ole ainus argument, miks eelistada isetegemist poolfabrikaatidele. Maitse? Värskus? Sa tead täpselt, mis seal sees on? Toidutegemisnauding?

  6. oh, see Toronto variant on ka päris huvitav 🙂

  7. Oudekki, kas oled kindel, et pakend ei moodusta kauba hinnast teatud osa? Eks muidugi tuleb tootjal kõigepealt raha välja käia, et midagi pakendada, kuid mulle on jäänud mulje, et “tänu” tarbijale teenitakse see raha ikka tagasi. Nii nagu ei ole tasuta lõunaid, ei ole ju ka heategevust tarbija suhtes.
    Jah, kui oleks selline sundseis (päris realistlik tegelikult, kas Napolis ei ole mitte taoline probleem?), siis see oleks häiriv.
    Tänavavalgustuse pärast ma tõesti ei muretse. Aga vahel ajab torisema küll, kui maksan bussis pileti ning seisan püsti, samas sõidab asotsiaal jänest ja laiutab istmetel. Palju sõltub sellest, kui suure põntsu mingi maks või hind kellegi rahakotile paneb. Kui on märgatavam põnts (nagu sotsiaalmaks, mida kõik maksame, aga millest saadavat kasu kogeme õnneks või kahjuks harva), siis kaevataks rohkem.
    Jah, purgikeste ja üldse muude pakendite pesemise küsimus tõstatus kohe, kui selgus, et neid peab pesema. Energia, vesi, nõudepesuvahend (mitte ainult hind vaid ka nende “tarbimise” mõju keskkonnale) vs pakend prügimäel. Muide, mida aeg edasi, seda rohkem tundub aga pakendeid ka ilma loputamata pakendikotti kodus rändavat. Võib-olla siin ongi see probleem ka, et üha rohkem kolitakse erinevaid kaubaartikleid plastpakendisse (a la kõrsikud, millest Lapsuliblikas kirjutas).
    Kõik need argumendid, mida toidu puhul nimetasid, tulevad loomulikult enne pakendi- ja jäätmekäitlust 🙂 Jäätmekäitlus lihtsalt üks aspekt.

  8. Napoli probleem on just see, et kohalikud nõuavad porta-a-porta (ehk siis ukselt-uksele süsteemi, vt. seda linki Fumane prügikoristamise kohta) aga võim ja maffia ei luba vt. http://tatsutahime.diaryland.com/jaanuar08.html#2008-01-12_19:34 ja http://i-traveller.blogspot.com/2008/02/veel-prgist-seda-korda-nhtamatust.html

    Kindlasti saaks veel kehtestada maksu nii, et ümbertöödeldava, biolaguneva ja muude pakendite maks oleks erinev. Peaks seda ka uurima, kuidas Itaalias on, seal näiteks vett ei taheta üldse eriti plasti pakendada – vähemalt seda, mis Itaaliasse jääb. Aga seal süüakse valmistoitu ikka märgatavalt vähem kui Eestis ja muu saad üldiselt ikka paberis, papis või klaasis (kuigi mõned harrastavad seda mõttetut paberpakendi kiletamist, et pakend läigiks. Kisu seda kilet siis maha iga kord).

  9. Väga abiks lingid! 🙂

  10. No kui mõni ei saa ikka olla, siis ei saa ka mina olla. Vastuväited:

    Miks peaks eraisikule kehtima muud reeglid, kui ettevõtetele.

    Ma ka ei tea miks? Paraku kehtivad meil päris mitmes valdkonnas eraisikutele teistsugused reeglid (vt näiteks tarbijakaitse).

    Mhh, siis hakkame oma tulumaksuga maksma kinni ka firmade sodi.

    Ei hakka. Ettevõtlus pole mingi püha lehm mida maksustada ei või – üks lahendus on panna ettevõtetele tulumaks olenevalt nende tegevusalast!

    Ma ei usu, et Eesti riik on nii rikas, et tasuda kõikvõimalike jäätmete ladustamise eest.

    Samas paistad sa uskuvat, et Eesti riik on nii rikas, et koristada prügi metsa alt? Ahjaa, ma unustasin – riik ei maksagi ju midagi, sest vabatahtlikud aitavad! 😈

    Kui kõik maksavad, siis saab tasulisest asjast ajapikku norm

    Ei saa. Ükskõik mille eest maksmine on ebaloomulik ja inimloomusega vastuolus.

    Mida vähem on teha vaja, seda vähem teha soovitakse.

    Jumala õige! Töö tegemine ongi ebaloomulik tegevus ja täitsa normaalne on võimalikult vähe teha. 😛

    Kui mõni staar ütleb, et ära viska prügi metsa alla, siis noor inimene mäletab seda.

    Sa nagu pole noorte blogisid lugenud? Tanel Padar ja Chalice pole noorte arvates mingid arvamusliidrid!

    Veidi vanemal põlvkonnal loeb rahvus ja sünnimaa.

    Õige! Toome rahvuse ka mängu ja siis on garanteeritud, et 40% elanikkonnast selliste üritustega kaasa ei tule!

    5) Pakendite maksustamisest võib olla abi

    Punkt, mille juures ma võin kirjutada . Tõepoolest, kaupade juures pakendi hinna kajastamise kohustamine võib mõjutada tarbijat ostma odavama (loe: väiksema) pakendiga kaupu.

    6) Tähtis on muuta prügi loovutamine lihtsaks.

    Kah õige. Ja väga lihtne ongi see, et ma saan oma prügi sorteerimise eest “kommi” – sellise prügi äraandmine on tasuta. Panen selle vastavasse prügikasti ja ei maksa midagi – siililegi selge! 🙂

    7) Looduse lägastaja peab saama karistada!

    Kah õige.

  11. Oudekkile niipalju, et sellesse prügikastide puudumise süsteemi ma ei usu. Asemele tekivad lihtsalt mustade prügikottide hunnikud. Ja ära tule mulle rääkima, et EI TOHI! Kes keelab? Sellist MUPO-de armeed, et selle järgi valvata, pole kusagilt võtta.

  12. Tean paljusid vene rahvusest inimesi, kes räägivad Eestist kui kodumaast. Kas nendele ei tohi rõhutada oma maa puhtust?

    Rahvuse all ei nimetanud ma eestlasi. Lihtsalt teatud vanuses hakatakse tunnetama seost elukohaga. Ka Iirimaal elav eestlane oleks solvunud, kui pärast 20 seal veedetud aastat, neid lihtsalt ignoreeritakse. Kui muust rahvusest kogukond saab anda oma panuse suure ürituse teostumisse, ja nende osavõttu ainult tervitatakse, siis tugevdab see seotust riigiga. Teeme Ära 2008 oli suurepärane integratsiooniüritus. See oli palju parem aktsioon, kui kunstlikult loodud ühendamisüritused. Koos koristamine ühendas ka vene kogukonda seestpoolt. Rahvus ja riik on olulised!

    Arvamusliidrite asi… Mis ühele on arvamus, see teisele ei pruugi seda olla. Ok, Tanel Padar pole mõnede blogijate arvates arvamusliider. Samas ikkagi jälgitakse, mida ta teeb.

    Ja ma ei öelnud, et metsa alt koristamine on tasuta. Ütlesin, et ka tasuta ära andmise korral visatakse metsa alla. Sealt on nagunii vaja koristada.

  13. Ma karjun praegugi kõva häälega, kui naaber üritab oma prügikotti trepikojas hoida – noh, nüüd enam ei ürita ka. Kui meil on ükskõik, et teised prügi tänaval hoiavad, siis… äkki võibki seal hoida? Prügikottide hunnikuid nendes kohtades, kus ukselt-uksele korjamissüsteem on kehtestatud, tavaliselt ei ole. Küll on aga seal, kus seda kehtestada ei taheta (Napoli). Suitsukeelu kohta kõneldi ka, et kes seda kontrollida jaksab, aga hakkas toimima küll 🙂

    Aga Lapsuliblikas, integratsiooniüritusena oli see asi jah suurepärane.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s