Eesti ja välismaa meestest


Olen alati oma maa usku olnud, kuigi mulle on tehtud ettepanekuid kolida välismaale. Ühel korral on mind isegi välismaale naiseks palutud, aga ma loobusin. Tollal tõin põhjuseks, et ma ei suuda Eestist eemal elada.

Kui nüüd vaadata ringi oma naistuttavate ja sõbrannade seas, siis paljud neist ongi alustanud suhet välismaalasega. Üks mu hea sõbranna kolis Ungarisse, läks mehele ja hakkas usklikuks. Temast pole ma kahjuks suurt midagi enam kuulnud. Teine sõbranna kohtas kena kreeklast ja elab nüüd oma temperamendile palju sobivamas piirkonnas. Järgmine aasta on oodata suurt kreeka pulma 😀 . Kolmas sõbranna sebib mitmendat aastat brasiilia noormehega ja neljas jättis just ühe teise brasiillase maha. Ma tunnen kahte naist, kes armastavad türklast. Samuti tunnen kahte naist, kes armastavad soomlast. Kui hästi järgi mõelda, siis leian tutvusringkonnast veel hollandlasest, rootslasest, sakslasest ja paar venelasest abikaasat. Samas saan nimekirja lisada vaid kaks meest, kes on abielus või on olnud abielus teisest rahvusest naisega.

Paistab, et Eestis on puudus haritud ja naistele võrdset suhtlust pakkuvatest meestest. Need naistuttavad, kes elavad oma maa meestega on sageli hädas joomarluse ja mühaklikkusega. Paljud naised teavad tutvumisvõtet: “Hei, sina kaunis tips, tule võta meiega paar õltsi!” või:”Mis nii kena neiu siin peol teeb?” Kahjuks ei jõua need vestlused enamasti kaugemale. Kusjuures ei maksa arvata, et ma olen feministist meestevihkaja. Ma ei ole seda 😀 . Mulle meeldivad targad Eesti mehed.

Mul oli kunagi kirjavahetus ühe kena ja väga intelligentse mehega. Ühel hetkel ta leidis endale meelepärasema naise ja meie suhtlemine jäi soiku. Selleks ajaks olime kirjutanud kümneid kirju ajaloo, muusika, inimeste ja elu teemadel. Ma nutsin mitu head padjatäit… Seda pigem põhjusel, et hea eneseväljendusoskuse, vaimuerksuse ja avatud inimliku soojusega mehi leiab Eestist nii harva. Need mehed on naiste seas kõrgelt hinnatud.

Ma olen mõnikord mõelnud, et väärt naised ei lähe Eestist minema alles siis, kui keskmine Eesti mees hakkab vaatama kaugemale Saku õllest ja ei eelda, et abikaasa on talle ema eest.

Nii kurb teema tuli…

Advertisements

28 responses to “Eesti ja välismaa meestest

  1. Me kôik ei saa olla pärlid ja ideaalsed. Ma ei usu, et Eesti mehed kehvad on. Igas rahvuses on häid ja halbu mehi. Sa lihtsalt ei ole kohanud seda ôiget. Ei ole need välismaa mehed ka nii pärlid.
    Olen kohanud naisi, kel on nii kôrged nôudmised meestele…nemad ise arvavad küll, et on ideaalsed, head ja toredad…aga kas see ka nii on.
    Hea on ikka süüdistada teist poolt. Vôib-olla läksid lihtsalt targast mehest mööda…ei märganud. Juhus.
    Alkoholi täis klubist on jah raske omale elukaaslast leida. Tarku mehi peaks ehk mujalt otsima. Kus nad küll on?

  2. Ma siin siis oponeerin.
    Minu arvamus ühtib siin Hans H. Luige omaga:
    ükskõik, kellega oled või käid, tegelikult oled abielus ikka ühe ja sama naisega, või midagi sarnast.
    Muidugi tuleb siit välja arvata esimesed kohtingud ja esimene aasta, see teeb kahe pikajalise suhte kohta kaks kena aastat elust.
    Edasise kompenseerivad minu arust vahest lapsed, ei ole vaimses mõttes olemas rohkem virgutavat kontakti, kui suhe oma lapsega.
    Kuid lapsed saavad suureks.
    Unistused koltuvad.
    Kõik see jutt sellest suurest vajadusest targa mehe järele on muuseas vaid jutt, nagu on jutt seegi, kuidas mehed vajavad “tõelist naist”.
    vahel nad vajavad lihtsalt kedagi, kes oleks siis olemas, kui nad seda vajavad.
    naise hing on lakmuspaber, mis näitab välja rahvuse vaimse tervise.
    ja valitakse alati parim saadaolevaist, nii on loodus asjad sättinud.
    parem kaugsuhte romantika kui igapäevaelu masendav tegelikkus.
    jätkem unistused sinna, kuhu nad kuuluvad!
    loodus on pannud meid ihkama selliseid asju, mida me tegelikult ei vaja
    nagu lind, kes meeleheitlikult mahutab ennast gigantlikule munale, ta instinkt on selline,
    tahab iga mees omale naiseks Karmen Kassi, või midagi sellesarnast.
    Kainenemise korral kirjutatakse midagi sellist, mida kirjutas Arthur Miller oma elust.
    Iga naise jaoks on unistus valgest hobusest ja printsist, kes räägib võõramaa keeles sisse kodeeritud.
    Kuid kui leitakse see prints, ei pruugi olla siiski muinasjutu õnnelik lõpp.
    Kui nad ära ei ole surnud, elatakse ikkagi edasi selle minaga, millega ollakse harjunud ja selle mina järgi kujundatakse ka oma abikaasa varem või hiljem ümber üheks keskmiseks harju meheks, ei midagi enamat.

  3. kui tegu on väärt naisega, siis ta ei vaata keskmist meest ka unes mitte 😀 joob ta siis õlut või piima

    aga selle teema (mis on iseenesest juba mõttetult ära leierdatud) kohta oleks mul vaid üks küsimus: kas tõesti arvatakse, et mujal maailmas ei toimu see täpselt sama moodi? eesti ei ole siinkohal mitte mingi erand.

    PS. nendele kes arvavad, et varem oli midagi teisiti, siis võin kinnitada, et 1/6 maailmast hõlbav NSVL oli suurem rahvaste bööbel kui praeguses väikeses eestis see vähene naiste vahetus muumaailmaga.

  4. Ma ei pretendeerinudki selle mõttekäiguga ainutõele… 😀

    Lihtsalt enda tutvusringkonda vaadates tekib vägisi tunne, et liigagi suur osa naistuttavaid omab suhteid, peret, lapsi teise rahvuse esindajatega.

    Ja isiklikus plaanis on kurb, kui sõbrannad järjest kaugematele maadele ära kaovad.

  5. Sekeldajale:
    Kas Sa tahad väita, et Eestis ei jooda LIIGA PALJU? Kas mitte meie mehed pole maailma esirinnas oma alkoholilembusega? Vene mehed on vist ainsad, kes rohkem joovad.

  6. Kui naine on mehe kael ja mees pea, kas siis mitte naised pole süüdi, et mees rumal on.
    Kas see, et mehed hindavad õlut rohkem kui head raamatu ei näita mitte seda, et naine on midagi valesti teinud?
    kas naised mitte liiga palju meeste ülesandeid ja kohustusi pole enda peale võtnud ja lihtsalt ei lase meestel mehed olla.

    Samas kui on tark naine, siis on kaks võimalus, kas mees avardab oma silmaringi või naine poleks teda iial valinudki.

  7. …. Andrusele vastaksin, et ma ei peagi ennast ideaalseks. Minul on pere ja laps lihtsa Eesti mehega.
    Kaaslast ma pubist otsimas ei käi. Pubidesse satun ma viimasel ajal üldse väga harva. 😀

  8. Bettaniga osaliselt nõus. Paljud naised sellepärast ei valigi.

    Naisena olla mehe “kael”…. Seda pigem muude otsuste puhul. Ja siis peab see naine olema juba valinud.

    Kui viinaviga või mõni muu sõltuvus küljes on, siis ei aita ei naise sõna ega lapse palve. Sama kehtib ka viinaveaga naiste kohta. Ei aita mehe sõna ega lapse palve.

  9. Ma olen alati proovinud mõistatada definitsiooni sõnale “välismaa-mees”. Ühes oma postituses ma püüdsin ka lahata probleemi olemust.
    Põhiline vastuolu on minu jaoks, et kui eesti mehi on ütleme paarsada tuhat, välismaa mehi on aga miljardites. Kuradi keeruline on statistilist valmimit nende komplektide puhul võrrelda.

  10. 🙂 Tore… aga peale aastast abielu need välismaa mehed muutuvad. Hakkavad igasugu “koledaid” asju nõudma, mida kodumaine ei oskaks isegi soovida.
    Mõni naine annab alla.. läheb lont-lont saatkonda, et saaks kodusesse Eestisse tagasi. Teised kirjutavad foorumites kui vinge on välismaal mehel olla (tegelt teda toast välja ei lasta). Kolmandad on ka olemas. Nemad leidsidki selle õnne.. aga kahjuks on neid vähe.
    Välismaale mehele minnes, vaatab mees su välimust.. räägib ilusaid sõnu ja toob lilli. Kui sa oled juba abielus, siis suhtumine muutub. Siis ei piisa sellest, et oled lihtsalt ilus!

  11. Kus Sa tead, et see pole samasugune linnalegend?

  12. välismaa-mehe kommentaar on üsna kohatu – see, et eesti naised abielluvad selliste meestega, kes nt kodust väljagi ei lase, on pigem erand kui reegel. abiellutakse rohkem eurooplastega, ameeriklastega ehk teisisõnu kristlastega.
    isiklikust kogemusest võin öelda, et nt ameerika mehed hindavad väga-väga naisi, kes hoolitsevad iseenda, mehe ja kodu eest, erinevalt ameerika naistest, kellele on feminismi lapsest peale pähe aetud ja nt söögitegemine tekitab alaväärsuskompleksi.
    suur osa (MITTE KÕIK!!) eesti mehi aga võtavad seda kui enesestmõistetavat elu osa, vaatamata sellele, et naised töötavad samamoodi täiskohaga.
    ahjaa, veel – kas eesti mehed ei vaata naiste välimust?? nalja teete või!?

  13. Jah, muidugi oleks tore, kui ükskõik kes oleks vaimuerk ja intelligentne. Kusjuures, mulle kui meesterahvale tundub, et raske on leida naist, kellel ei hakkaks igav, kui mina tahan raamatut lugeda.
    Paljud lähevad välismaale mehele, see on tõsi küll. Tundub eksootilisem ja huvitavam, parem kliima ja avatumad inimesed, teistsugune inimene ja vaheldus. Aga paljud tulevad ka tagasi. Avastades, et esmapilgul hiilanud ilu taga on väga halb iseloom ja kombed. Kui rääkida lõunamaa meestest, siis see on nende pealiskaudne stiil ja samas sügavad silmad, mis naise võluvad. Tähelepanu ja külge löömine. Aga nad ongi sellised, nad näevad naist ja üritavad teda kohe võrgutada. Eesti meeste plussina võib tuua soovi olla avameelne juba alguses. Ma olen vaikne inimene ja ma ei laterda nagu Itaalia pedekas, olgugi, et tüdruk on just teinud vihje minu napisõnalisusele. Mis mõttega ma teesklen jutukat, kui edaspidises suhtes ilmneks tõeline olemus nii või teisiti. Parem kohe jääda endaks. Tahan sellega öelda, et võltslikkust ja valelikkust on välismaal rohkem, kui meil siin Eestis. Kibedust tekitab, et teinekord just see meeldibki tüdrukutele.
    Usun, et eelkõige juhib inimest ikkagi kiim. Seda võib sõnastada muidugi teisiti, näiteks seksuaalsus, kui kellelegi nii sobivam. Aga naist ja meest ajab tegutsema siiski tung nikku teha. Ja lõunamaameestes on seksuaalsust rohkem, kui põhjamaameestes, kes rasvuvad kergemini. Pole siis raske Brasiilia reisil sattuda flirtima plastilisema liikuvama meesolendiga, kellest nagu ei tahakski enam lahku minna.

  14. Räägiks siis selle väljamaa mehele läinud naise vaatepunktist –
    arvan, et kõige suurem mõjutaja inimese elus on ikkagi tema pere, oma traditsioonide ja kommetega. Väiksemat rolli mängib riik ja üleüldine kombestik. Jätame siinkohal välja sügava usutraditsiooniga riigid, kus naistesse suhtumine on veidi teine.

    Nii et mees on mees! Mina üldse mehi riikide kaupa ei lahterdaks, see on liiga üldistav.

    Aga miks siis mul eesti meest pole, lihtsalt läks nii, ei olnud see kavas ja ei õhka ma õndsalt, et oh kui hea, et sest pisikesest Eestist ära sai. Armastan oma sünnimaad väga ja arvan, et siin (minu puhul seal) on igati väärt mehi ja naisi.

    Nooo vot. Selle õllelembuse kohapealt, see on samuti suhteline, minu eesti mehed pole kunagi eriti joonud, minu kreeka mees ei joo peaaegu üldse ja nii pean ma ise kogu veini jälle ära jooma;-) Aga mina ei usu, et eestlannad sellepärast endale mujalt mehi otsivad, et eesti mehed joovad…lihtsalt on kummalised armastuse teed

  15. Ise olen hakanud armastama rootslast. Meil on siin rootsis suur eestlaste kogukond. On nii mehi kui naisi. Suurem osa mehi on tulnud ise välismaale tööle. Paljud on leidnud siit abikaasa, aga paljudel on ka pere kaasas. Naised on tulnud suures osas mehele. Tõsi see on.

    Rootslasega tutvudes avastasin, et erinevalt kodumaal tavaks olevast, räägivad rootsi mehed alati oma abikaasast seltskonnas hästi. Eesti mehed ei jäta ka halba mainimata. Rootsi mees ei ütle kunagi oma naisele teiste ees, et too on paks või rumal. See on vähemalt meie piirkonnas halva kasvatuse märk. Võib-olla ma eksin, aga meie meestel tuleb selline suhtumine kergelt (ka siin rootsis).

    Ma usun, et blogikirjutaja ei tahtnud üldistada. Ta kurtis, et eestis on raske leida meest, kes on hea pereinimene ja soe suhtleja. Eesti mees kipub elama sissepoole ja alkohol mõjub talle piire avardavalt.

    Kui mina rootsi(sse) läksin, siis olid kodus minuvanused mehed tutvusringkonnas suures osas toimivas suhtes. Nüüd pärast viit aastat, on suur osa neist lahutatud.

    Enamasti abielluvad välismaalasega suurema toleransusega inimesed. Blogija kirjutas eelnevalt sellel teemal hästi. Abielu välismaalasega eeldab suuremat kohanemisvõimet ja soovi teise tausta arvestada.

    Paljud naised, kes on rootsalsega abielus, oleksid eelneva blogijutuga nõus. Kahjuks!

  16. Miks on kõrtsis aja maha võtmine halb?
    MEHED TEEVAD TÖÖD JA NÄEVAD VAEVA.
    MEIL ON ÕIGUS PUHATA. Andke meestele see võimalus.
    Naised on loodud lapsi kasvatama ja naiste töid tegema. On seda palju palutud? Ei.
    Mehed on pere toitjad ja naised on pere juurde kasvatajad.
    Mehed hoolitsevad pere välise poole eest. Naised hoolitsevad pere sisemise poole eest.
    Naised on aastasadu süüa teinud. Miks see nüüd järsku paha on?

  17. Eks nende meestega muidugi jamad lood tõesti;) Aga head meest (ja naist ka!) ongi vist raske leida, sest nad on nagu lihvimata teemantid, mille väärtus esmapilgul silma ei torka. “Kassikuld”, mis pubides ja pidudel ringi tilpneb, on aga paraku see, mis virvendab ka meediaväljaannetes (sest meedia jumaldab kassikulda ja skandaale) ning panebki arvama, et eesti mees (või ka naine) on kehv mees (või naine).
    Muide, kas tark mees on alati hea mees? Eristatakse ju IQ kõrval ka “emotsionaalset intelligentsust”. Ehk: mis kasu on eesti soost raketiteadlasest, kui tema ego on nii suur, et keegi teine enam samasse ruumi ei mahu? Näiteks vähene tolerantsus, millest hiljuti kirjutasid, ongi ehk see, mille pärast paljud Eesti naised tahavad endale meest piiri tagant otsida.

  18. Kindlasti on mängus tolerantsus.

  19. Ma tean naisi, kes on vötnud eesmärgiks “väljamaalasele” mehele saada. Üks selline määris mulle pähe meiliaadressi, mis talle ei sobinud. Igavusest. Ja mina – hetkel partnerita – niisama igavusest vastasin, sest mulle ei valmistanud keel probleemi, nii nagu tollele väljamaamehekiimas venelannale. Vastasin paar söna ja sain vastuseks paar söna. Sellest aitas äratundmiseks. Nüüd olen oma norralasega abielus, varsti 10 aastat täis, aga köik värske, nagu eile. Önnelikult ja puha. Sest mul vedas ja ma leidsin maailmast üles oma “teise poole”.
    Tema sebib siiamaani, tulutult. Sest teatavasti need asjad ei käi nagu äriasjad. Eks ta on ennast ka ärinud paar korda, aga sest ei ole tolku…kauaks.

    Mis ma aga eelmiste, eesti meeste-partnerite kohta ütleksin? Noh, kui köik muud eripärad välja jätta, siis laias laastus puudub eesti meestel ‘kasvatus’ skandinaavia möistes. Austav suhtumine naisesse ja emasse, lapsest sisseöpetatud, verega kaasasündinud, kirjeldamatu, aga olemas. See vahe pealt ei paista, see selgub aastatega. Nad vöivad olla pöikpäised ja rumalad ja ka halvad vahel, aga neil on üks piir, millest nad üle ei lähe. Eesti mehel see nähtamatu piir puudub. Sry, enamus eesti mehi on…matsid. Ka minu isa oli. Ka minu head söbrad on seda omal moel. Ka köige vilunuma käitumise taga seisab eesti mats. Mitte paha mats, aga mats. Siiralt mats. Liigutavalt hea mats. Vöiks mul ka vabalt üks selline olla, aga nüüd on tee kinni. Mul on norra mees ja see jääb, kuni surm meid lahutab. Ei ole kahtlustki, väga fataalne lugu.

  20. Jah, ma saan aru, et ma olen üks suur erand. Sekeldajal vöib olla öigus, massi möistes, aga ta ei haara erandeid.
    Sekeldaja blogi on muide, mulle üks tähendusrikkamaid, kuid tema arvamus naistest-meestest on minu puhul nagu ämber külma vett. Aga ma ei hooli sellest, sest tean, ma pole harju keskmine ja ma ei kasvata oma norrakast harju keskmist ;). Ja ma poleks ise iialgi arvanud, et ma lähen Eestist minema, mehele, veel külmemale maale, kui ma tahtnuks üldse kunagi minna…(unistasin lapsest peale Hispaaniast, aga mitte hispaania mehest).

  21. Eestlaste (ja mitte ainult meeste) viga on minu meelest see, et ALATI on naine süüdi – kui mees petab, on naine süüdi, et parem naine ei olnud, kui mees joob, on naine süüdi (kui mitte abikaasa, siis vähemalt ema), kui mees kodutöödes ei osale, on naine süüdi, et ta üldse vigiseb, sest mees tahab ju puhata. Ja nii ongi kuidagi selline suhtumine, et mees on nagu ilmsüüta lilleke, kes teeb, mis ise tahab ja mis parajasti lõbus tundub, ja naine siis näeb vaeva, et kodu korras hoida (et mees ei pahandaks), et soe söök oleks laual ja et naine ise oleks piisavalt atraktiivne.

    Siingi tuleb see välja bettani kommentaarist – naised ise on mehed sellisteks kasvatanud. Ma tahaks selle peale küsida, et kus need isad siis olid, kui see kasvatamisprotsess aset leidis? Ja see, et mu mehe ema on mu abikaasa vastutustundetuks kasvatanud, ei tähenda, et ta minuga sama käitumist jätkata saaks. Minu meelest on ta üsna kenasti ümberõppinud, võib juba täitsa rahul olla (ja viimati, kui ämmal külas käisime, ei küsitudki silmi pööritades, et kas sul kodus naist ei ole, kes su riideid peseks – sest eelmine kord mees vastas selle lause peale, et meil hoolitseb igaüks oma riiete eest ise ja ju ta on siis parajasti rahul :p)

    See, et Eesti mehed joovad liiga palju, on fakt. See, et eestlased üritavad teistest eurooplastest rohkem alimentidest kõrvale hiilida, on fakt. Ja minu meelest kisub juba fakti poole ka see, et eesti mehed on uhked selle üle, et nad on isased – või kuidas siis nimetada seda, kui näiteks Jaan Toots uhkusega oma noort (kahjuks küll mitte ilusat, aga vähemalt noor liha, eksole) armukest eksponeerib? Ja kui isegi president on oma naise noorema vastu välja vahetanud ja nooruke presidendiproua ise sellest ajakirjanduses vahutab – ehk siis kinnistab suhtumist, et nii peabki olema. Kuigi selle koha pealt on vist vähemalt prantslased samasugused. Igatahes muutub loogiliseks, et naine, kes tahab endale meest, kes poleks joodik, ja kes oleks valmis perekonnale pühenduma, pöörab pilgu väljapoole – või laseb ennast ristida puhtalt selle pärast, et saaks kristlasega abielluda, kellele pereväärtused olulised on. Ainult et viimase variandi puhul hakkavad ateistil ja tõsiusklikul tulema juba põhimõttelised kokkupõrked, nii et targem on valida lihtsalt sobivate väärtushinnangutega välismaa mees – sest olgem ausad, normaalseid Eesti (just suure tähega, anname ikka kõigile siinelajatele võimaluse) mehi kõigile ei jätku.

  22. lapsuliblikas, mul umbes samamoodi, et endal tore keskmine eesti mees, aga parimad sõbrannad inglismaal, poolas, saksamaal, taanis ja USAs mehel kusjuures mehed on ei ole enamasti veel samuti samast riigist, kus paarid elavad.

    samas kui ma vaatan, et miks nii, siis ma ei usu, et need sõbrannad ei leidnud eestist head meest vaid kõik läksid õppima välismaale ja sellises ülikooli eas ju lihtsalt otsitakse endale paarilist. minu arust ongi enamasti see nii lihtne ja keskmine eesti mees on umbes sama halb või hea kui keskmine saksa või keskmine poola mees või äkki lausa keskmine maailma mees… maailm on väiksem, mitte keskmine mees pole halvem. võib olla.

  23. ps kipub küll olema nii, et kui eesti neiu välismaale mehele läheb hakkab ta arvama, et välismaa mehed on paremad. a las nad arvavad.

  24. 😀
    Sillu Su kommentaare oli tore lugeda!

  25. maailm ja suhtlus sellega avardub – loomulikult leitakse kaashing juhusel ka kaugemalt kui koduküla. miks sellest nii palju kirjutatakse – loomulik protsess ju?

    las ma nüüd ka üldistan natuke:
    suures osas on kirjutajateks inimesed, kes, saavad nad siis või ei saa selle “väljamaa kaasa”, hakkavad alaväristama kodumaist. inimesed, kellega suhtled või saad suhelda – sinu oma valik ju. elad ida-virumaal, nagu järgmise postituse naisterahvas, too bad, see on sinu valik. sinu senised mehed on mölakad, too bad, ilmselt ütleb see ka sinu kohta midagi, vaevalt et nad kõik sind vägisi võtsid.

    mõni mõnitab seda vaest “omamaa looma” sellise hoolega, et on päris hästi näha, miks ta mees siit pole leidnud 🙂

    huvitav, kas vanasti ka sellise kiindumusega laterdati, kui naene koduküla härjad ära põlgas ja naaberkülas, või oh hullu, naaber-kihelkonnast meha leidis 😛

    ma ei ole veel mõelnud, et ma selle pärast üksi olen, et eesti naised on nõmedad 🙂

  26. mina olen küll täitsa nõus katrini jutuga. 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s