Kultuurist ja tolerantsusest


Kultuur on inimtegevus koos kõigkide tema tahkudega. Kultuur on inimeste keel, traditsioonid, teadmised, õiglustunne, viisakus, religioon, väärtushoiakud, harjumused, kombed jne. Selles sibulas, mida me kutsume eestlaste kultuuriks ja maailmapildiks, on tegelikult palju kihte. Mõni kiht võtab silma märjaks ja mõni on ära kuivanud. Iga kiht on omaette tervik, aga tähtsusetu ilma teiste kihtideta. Vaid kõik kihid koos saavad moodistada äratuntava kultuurisibula😀 .

Tallinn tahab saada 2011.aasta kultuuripealinnaks. See tähendab, et meie kultuurisibul peaks olema eriti mitmetahuline ja me aksepteerime maailma multikultuursust. Õnneks on 2011.aastani aega. Eesti rahvas saab veel harjuda.

Miks ma sedasi arvan? Eestis on palju elustiile ja need elustiilid kujundavad subkultuure. Meil on näiteks mitmed noortekultuurid (klubikultuur, hip-hop elustiil, punkarlus, arvutimängurid jne). Meil on seaduslikult lubatud ihaldada nii vastassoo kui ka omasoo esindajaid. Meil on kuuljate ja kurtide inimeste elustiilid ja keeled. Meil on eestlased, venelased, setu(kese)d ja mitmed välismaalaste kogukonnad. Meil on vaesed ja rikkad. Meil on ärikultuur ja kunstiinimesed. Meil on ökoinimesed ja tarbimissõltlased. Seda nimekirja võib pikalt jätkata.

Kahjuks ei ole meie tolerantsusvõime jõudnud järgi subkultuuride mitmekesisusele. Tolerantsus ei tähenda, et me peame nõustuma teise osapoole arvamusega. See tähendab, et teisel osapoolel on õigus eriarvamusele. Selleks, et teised oleksid tolerantsed meie suhtes, peame me ise olema võimelised samaga vastama.

Sageli kiputakse meie riigis mustanahalisi neegriks kutsuma ja seda viimasel ajal halvustades. Seejuures räägitakse, et neeger ongi meie kultuuri sõna. Me oleme üsna sallimatud homoseksuaalsete inimeste suhtes. Me siuname pensionäre. Me ei salli punkareid. Meil on tegelikult rahvuslikul tasandil hõõrumisi. Seda hoolimata integratsioonikatsetest. Me alavääristame puuetega inimesi. Üsna tihti kutsutakse kuulmispuudega inimest koheselt kurdiks ja mõne nähtava puudega inimest sandiks. Seda isegi juhul, kui inimene endaga normaalselt toime tuleb. Eestis on erivajadustega lapse kasvatamine tõelise kadalipu läbimine. Avalikkus ei taha kuulda erinevatest inimestest ja võimalustest. Alles hiljuti kurtis ihtüoosihaige poisi ema, et tema last tahetakse hoida teiste eest peidus.

Võib-olla on meie sallimatus pärit NL kuulumise ajast. Tollal oli omasoo ihaldamine karistatav ja erinemine massist ei olnud edu aluseks.

Võib-olla on sallimatus väiksema rahvuse ellujäämisvõte. Mina ei tea. Mind igal juhul häirib igapäevase tolerantsi puudumine.

Kui tahame tõesti saada kultuuripealinnaks, siis peame enne saama tolerantsipealinnaks. Muidu oleme lihtsalt silmakirjatsejad.

5 responses to “Kultuurist ja tolerantsusest

  1. Täpselt nii muide ongi. Aitäh:)

  2. Selle artikliga seoses meenub mulle artikkel ühest naisest, kes oli ehmatusest kaotanud oma hääle – arst ütles talle, et pole hullu, küll tuleb ise tagasi, aga nii kaua tuleb kuidagi ilma läbi ajada. Tädi läks poodi ja kirjutas teenindaja jaoks paberilehele, et tahab mingit kala – ja teenindaja pöördus teise teenindaja poole ja ütles valjuhäälselt:”No mitte ei saa aru, mida see kurttumm siia sikerdanud on.” Naine siis kirjutas paberilehele, et ta ei ole kurt, lihtsalt ei saa rääkida – ja teenindaja luges, mühatas ja ütles töökaaslasele sama kõvasti kui enne, et “Näedsa, vigiseb ka veel.” Miskipärast seostub selline suhtumine mulle alati eestlaste nulltolerantsiga kõige erineva suhtes.

  3. On tõesti kirju nimekiri:)
    NList tuleme me muidugi kõik. Kummaline, et ise väikerahva esindajana on eestlased (küll üldistatult) omaks võtnud suurrahva vallutava suhtumise vähemustesse. Mingi alaväärsuskompleks? Et ok, “meid” võib ju olla vaid miljon ja pisut peale ning “meie” peale sülitatakse, aga “neid” on veel vähem – järelikult võib “neil” elu raskeks teha.. See meenutab üht Bitstrupi koomiksit: ülemus õiendab alluvaga, alluv naisega, naine lapsega, laps koeraga, koer pureb ülemust:p

  4. Selle kohta ei olegi midagi öelda, peale selle: “Nõus!”
    Peaks inimestele sünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel hakkame “õnne” või “hea” asemel tolerantsi soovima. (:

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s