Hea artikkel :)


Kilekotte veel ka hele põlvkonnale?

 
Erinevate prognooside järgi jätkub musta kulda 30–70 aastaks. Kui ükskord nafta otsa lõpeb, kas suudame selle asendada üleöö muuga? Nafta ja selle saadused pole ainult kütus – bensiin, petrooleum ja õlid – vaid see on lähteaineks tuhandete toodete saamisel ja orgaaniliste ainete sünteesil. Kilekottidest kuni ravimiteni. Ibuprofeenist võikarbini.

Avame külmiku ukse.
Külmiku plast­osad on kelmematerjalidest ning polümeeridest. Kastmed ja võideks on plastanumates, toiduained kilekottides, sügavkülmikus on marjad ja puuviljad plast­karpides. Kõik need kotid ja karbid on valmistatud nafta päritolu polümeeridest.
Toas meie ümber on plastikmööbel või mööblidetailid; põranda- ja laematerjal ning aknaraamid on plastikutest; teleri, raadio, videomaki korpus ja detailid, vaipkatted ja kardinad, tapeet – kõikjal on tehismaterjalid, mis pärinevad naftatöötlusest. Apteegikapis on valdavalt naftasaadustest sünteesitud ravimid – nafta on lähteaineks näiteks paratsetamoolile ja ibuprofeenile. Parfüümid, meikimisvahendid, seebid, šampoonid ja pesupulbrid baseeruvad nafta töötlusel saadud ainetel, õlidel, lõhna- ja värvainetel. Analüüsime toiduainepakendit, vaatame, millele osutab pakendile trükitud Euroopas lubatud lisaainete E-kood. Toidu koostises esinevad sünteetilised värv-, lõhna-, maitseained, konservandid, emulgaatorid jm lisandid on tähistatud numbritega, osa neist kujutavad endast erineva koostisega orgaanilisi ühendeid, mille lähteaine on nafta. Toitainete säilitusainetest on nafta töötlussaaduste abil valmistatud näiteks bensoehape, propaanhappe soolad ja estrid.

Naftatooted ohustavad tervist.
Naftatoodetest saadud hüvedega kaasnevad paraku ka haigused ja keskkonnareostus. Intensiivpõllumajandus pole mõeldav pestitsiidideta, ent naftast saadud mürkkemikaalid ning taimekaitsevahendid kanduvad õhuvooluga ja veega laiali. Mürkkemikaalid kuhjuvad jääkainetena toiduainete pinnale ja toiduainetesse. Nende mürgisuse tõttu tuleb aedvilju ning marju hoolikalt pesta, kuid kõik kahjulikud ained siiski nii ei eemaldu. Põllukultuuride kasvatamisel, säilitamisel ja transpordis kasutatud pestitsiidid, fungitsiidid jm satuvad koos toiduga elusorganismi ning võivad põhjustada mürgistusi ja haigusi.
Kui külastame ostukeskuses vaiba-, ehitusmaterjalide või värviosakonda, siis tunneme juba kaugelt ebameeldivat lõhna, mis võib panna kurgu kipitama ning teeb silmad ja nina vesiseks. Need tunnused hoiatavad meid ohu eest. Väga paljudel juhtudel me aga lõhna ei tunnegi, kuid võime saada siiski ohtliku mürgistuse. Seepärast soovitatakse vastostetud vaipu ja teisi lõhnavaid esemeid ning materjale mitte kohe kasutama hakata ega viia eluruumidesse, vaid hoida neid eelnevalt värskes õhus või rõdul, et vältida mürgistumist eralduvate ainete lõhnadest. Aeglaselt eraldub plastesemeist, vaipadest ja tekstiili materjalidest õhku kahjulikke saasteaineid. Niisuguse mööbli ja tekstiili materjalidega ruumides tekivad kergesti staatilised elektriväljad, mis häirivad enesetunnet, põhjustavad peavalu, väsimust, halba enesetunnet ja allergiat. Paljudest puhastusainetest, plekieemaldajatest või põrandavahast satub õhku ja inimnahale mürgiseid aineid; toidunõudest aga, näiteks teflonpannist, valmistatavasse toitu kahjulikke fluoriühendeid. Sünteetilistest materjalidest ihupesust ja tekstiilesemeist satub kahjulikke aineid naha kaudu organismi.
Paljude plasttoodete (kilekotid, sünteeskautshukist ja tehisnahast esemed) põletamisel satuvad elukeskkonda äärmiselt mürgised dioksiinid (kantserogeenid, teratogeenid). Statistika kinnitab, et paljud tulekahjuohvrid on hukkunud põlemisel tekkinud mürgistest ainetest.
Praegu toimib meie maailm sõna otses mõttes nafta jõul, ehkki kõige optimistlikum prognoos nafta jätkumiseks on vaid 90 aastat, see eeldab veel uute maardlate avastamist. Selle maavara ammendumist on ennustatud kaua. Juba 1930. aastail arvati, et naftat jätkub 30–40 aastaks. Möödunud sajandi kahel viimasel aastakümnel prognoositi ka paljude teiste loodusvarade peatset lõppemist: tähtsamad tina-, plii-, hõbeda- ja kullamaardlad arvati ammendatuks 20. sajandi lõpuks. Nii siiski ei juhtunud. Uute uurimismeetoditega on põhjalikumalt hinnatud maavarade ressursse ning 21. sajandi lõpuks arvatakse enamik metallide, nafta- ja maagaasimaardlaid ammenduvat. Ainult kivisöe- ja rauamaagivarusid eeldatakse kauem jätkuvat.
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel633_611.html
 
Advertisements

One response to “Hea artikkel :)

  1. Siin on üks suur häda. Nimelt naftakeemia tarvitab peamiselt seda, mis energeetikatööstusest niikuinii üle jääb. Teisisõnu: kui bensiinitootmise jääkidest kilekotte ei tehtaks, lastaks need niisama tuulde – seda varianti, et naftakeemiatööstuse kokkutõmbamine naftatarbimist vähendaks, ei ole mitte. Kurja juur on ikkagi kütusepaagis.

    Üldiselt jutt siiski jumala õige.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s