Avaldatud…


Osta vähem prügi!

Meedias räägitakse ainult sellest kuidas prügi sorteerida. Aga kuidas vähem prügi tekitada? Sellel teemal arutleb Katrin Lipp, küsimustele vastavad Marek Sadam ja Valdur Lahtvee.

Kas käia turul või supermarketis? Kas juua kraanivett või osta pudelivett? Katrin Lipp on ökopoe Looduspere OÜ juhiabi ja õpetab noortele emadale Kaisukoolis kandelinade kasutamist. Katrin otsib võimalusi, kuidas siduda tänapäevane eluviis ja traditsioonid vanemast ajast. Kuidas leida kompromisse linnaelu ja keskkonnasõbraliku maailmavaate vahel.

Katrin Lipp: Osta vähem prügi!

Kas teadsite et Rootsis peab isegi McDonaldsi restorani külastades tekkivaid jäätmeid sorteerima. See Prügihundi voldikus [pdf] toodud näide edastab pigem sõnumit, et liigne pakendamine on normaalne. Peaasi, et seda sorteeritakse. Inimesed kipuvad unustama, et pakendite sorteerimine ei lunasta nende kasutamist. Kogutud materjalide taaskasutamine ei ole täielik ja kulutab alati ressursse.

Jaanuaris kajastas Eesti ajakirjandus laialdaselt uut pakendiseadust. Järsku oli saanud prügist ja jäätmete sorteerimisest väga populaarne teema. Paljud inimesed avastasid enda jaoks tõsiasja, et nende kodudes tekib liiga palju mõttetut prahti. Uudistesaated näitasid klippe, kuidas jagada oma olmeprügi erinevate prügikastide vahel ja kui mugavaks on see tehtud.

Kõiki neid prügiteemalisi saateid vaadates ning ajalehti lugedes, tekkis minul isiklikult tunne, et rahva keskkonna-alast harimist on alustatud natuke valest otsast. On muidugi tore, et nüüd sorteerivad jäätmeid ka need, kes seda enne ei teinud, kuid palju keskkonnasõbralikum oleks pakendiprügi mitte nii palju tekitada. Avalikku huvi teema vastu võiks ära kasutada ja meenutada inimestele viise, kuidas pakendite hulka vähendada.

Kas tänapäeval on üldse võimalik pakendite hulka vähendada?´Milliseid kaupu ma ostan poest? Linnas elades tekib kergesti harjumus külastada toidupoodi iga päev. Näiteks, kui osta nädalajagu köögivilju korraga, kulutame pakendeid ainult ühe korra. Soetades köögivilju natukesehaaval ja iga päev, kulub kordi enam pakendeid. Eelnevalt pakendamata toit on keskkonna- ja rahakotisõbralikum valik. Oluline on jälgida, et kaubaga kaasa saadud pakendit saaks taaskasutada ja toode ise poleks liigselt pakendatud. Ei ole mõtet osta lihatükki, mis on paigutatud plastist alusele, kaetud kilega ning seejärel torgatud pappkarpi.

Noorem põlvkond ei pea kilekotti piisavalt atraktiivseks, õnneks on Eestis levimas riidest kottide mood. On lootust, et varakult õpitud käitumismallid jäävad püsima. Kahjuks ei ole keskkonnasõbralikku kotti igast poest võimalik osta. Kui kaupmeestel oleks kohustus pakkuda alternatiive kilekottidele (maisi- ja riisitärklisest kotid, riidest kotid või paberkotid), siis oleks tarbijal keskkonnasõbraliku valiku tegemine palju kergem.

Eelpool kirjeldatud nipid on teada ja tuntud, kuid igapäevases tarbimisühiskonnas kipuvad need ununema. Oleks väga tänuväärne, kui inimesed, kes jagavad meedias infot prügi sorteerimise kohta, meenutaksid tarbijale, et prügi teket saab ennetada.

Taust ja lingid

Sellel aastal korraldatav kampaania “Teeme Ära” on seadnud eesmärgiks korjata kokku prügi, mis on jäetud metsa alla vedelema. Kampaania kodulehel teatab poptäht Jarek Kasar (Chalice): “See, et prügi prügikastis käib, on vist maailma kõige elementaarsem asi.” See ei ole esimene kord, kus popstaare seatakse prügiteemalist teavituskampaaniat vedama. Tallinna Prügila koostöös MTÜ Ökokratiga korraldas 2003. aasta kevadel Harjumaa koolides keskkonnateadlikkuse kuu. Showbänd N-Euro liige Marek Sadam, kes kirjutas selle kampaania jaoks laulu „Ära viska prügi maha“ (mp3).

Kortsleht: Aasta alguses oli ajakirjanduses päevakorral prügi sorteerimine. Kuidas ise suhtute prügi sorteerimisse? Kui usinalt neid reegleid täidate?
Marek Sadam: Kindlasti saab prügi sorteerimise vajalikkusest aru iga mõtlev inimene. Aga kui prügi sorteerimiseks tehtav selgitustöö toob kaasa hunniku juhendeid (paberil!), arusaamatut teksti ja teeb elu keeruliseks, siis tekib inimestel vastureaktsioon. Kuna ise elan suurema osa oma ajast välismaal siis võin öelda, et prügi sorteerimine on siin täiesti loomulik kõigile. Seega pooldan prügi sorteerimist ja looduse hoidmist, küll aga ei salli ma tühje sõnu ja bürokraatiat. Looduse hoidmine on loomulik igale mõtlevale inimesele. Head sorteerimist!

Küsimused – vastused

Kortsleht: Kas rohelised näitavad oma käitumisega eeskuju? Kuidas teie oma peres prügi vähem tekitate?

Valdur Lahtvee: Esimeseks ja põhiliseks viisiks on ostude jälgimine. Püüan kaasa võtta oma ostukoti, ei lase müüjal kaupa kilekotti panna kui saan selle oma kotti panna, ostan enamasti kaalu- mitte eelpakitud ja keeruliselt pakitud kaupa, ostan suurema koguse korraga (nt pesupulber, joogid, tangained-helbed vms.) et vähendada väikepakendis kaubaga kaasnevat prügi jms.

Teiseks prügivähendamise viisiks on osta vaid tarvilikku ja pika kasutusväärtusega kraami. Püüan vältida ühekordseks kasutuseks mõeldud jubinaid. Väldin näiteks kehva kvaliteediga ja sedavõrd vähem vastupidavate riiete-jalatsite soetamist või nende väljavahetamist põhjusel, et need on moest väljas. Kasutan asju lõpuni ja ka seejärel püüan leida neile uue kasutusotstarbe. Suht suure osa oma riietest ostan Humanast. Ostmisel vaatan ka kauba päritolu ja eelistan keskkonnamärgisega tooteid, mis tihtipeale odavamadki kui tavatooted.

Meie pere elab eramajas ning prügivedaja tühjendab 0,24 m3 konteinerit kord kuus, kuumakse kokku 107 krooni. [Toimetus. 4 – liikmelise pere kohta. Mitu m3 pürgi sina tekitad ühes kuus?] Sellest aastast hakkasid kehtima uued prügisorteerimisreeglid, kuid meie pere prügisorteerimiskäitumine ega prügimaht ega -veohind ei muutunud. Samamoodi kui varem läheb orgaaniline jääde kompostikasti (kui just koer neid suupäraseks ei pea), pudelid-purgid, paber ja pakend linna ostukeskuste juures olevatesse tagastuspunktidesse ja konteineritesse, ohtlikest jäätmetest patareid töökoha kogumiskasti ja elavhõbedalambid, värvi- ja kemikaalitotsikud Statoili kogumiskappi.

http://kortsleht.ee/lipp-osta-vahem-prygi 

Advertisements

2 responses to “Avaldatud…

  1. Hakkasin kommenteerima, aga liiga pikk jutt sai. Panin hoopis oma blogisse. 🙂

  2. meil ka 0,24 prügikast. kord kuus pole sealt küll midagi tühjendada. peangi uurima, kas saaks kuidagi lepingut muuta. kui ei saa, siis lõpetan üldse nendega suhted.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s