Pudeliveest ja kraaniveest Tallinnas


Kumba eelistada?

Kraanivesi tuleb enamiku Tallinnlaste jaoks Ülemist järvest. Tallinnlased maksavad vee eest poole rohkem kui muud Eesti elanikud. Tallinna vee tegelikku koostist ei ole juba ammu avalikustatud. Tallinnas osoneeritakse vett, kuid sellegipoolest kasutatakse ka kloori. Ülemiste järve vahetus läheduses asub Tallinna Lennujaam. Klooriühendid võivad mõjutada inimese geneetilist aparaati, soodustada allergiaid ja põhjustada vähi teket. 1996.aastal kasutati kasuti Eestis 251tonni kloori vee puhastamiseks, siis aastal 2005 kasutati 51 tonni kloori. Tendents näitab kloori kasutamise vähenemist, aga kas see on piisav. Enne Tallinna vee osoneerima hakkamist, oli vees 4,4g klooriühendeid 1m3 kohta. Pärast osoneerimise kasutuselevõttu on klooriühendite hulk langenud 2,2g/1m3. Hetkel jääb Tallinna joogivee kantserogeensete klooriühendite hulk EL normide piiresse.

Pudelivesi on mitusada korda kallim kui kraanivesi. Väga sageli on pudelivesi tehtud samasugusest pinnaveest nagu Tallinna kraanivesigi. Siis nimetatakse seda näiteks lauaveeks. Bonaqua ja Aqua Minerale tehakse sellest samast Ülemiste järve pinnaveest. Teiste sõnadega on tegu kraaniveega, millele on lisatud mullid. Enamus pudelivete etikettidel on puudulik info. Raviotstarbelised mineraalveed on Borjom ja Šajanskaja. Ravivete igapäevane arsti ettekirjutusele mitte vastav joomine, võib tervist isegi kahjustada. Värska vee puhul pole teada, kas erinevate kihtide vesi pole mitte omavahel segunenud. Suurem osa eestis müügil olevatest mineraalvetest peaks kandma nime mineraliseeritud vesi. See tähendab, et tootjad on oma suva järgi erinevaid aineid pudeliveele lisanud. Pudelivesi on polükarbonaadist pudelis, mis tootjate sõnul ei muuda vee maitset ega lõhna. Põhjalikud uuringud selles osas tegelikult puuduvad. Gaseeritud jookides kasutatakse säilitusainena vähkitekitavaid aineid (nt. bensooli). Bensooli saamiseks on vaja kahte ainet – säilitusainet naatriumbensoaati (E211) või kaaliumbensoaati (E212) ja c-vitamiini (askorbiinhapet ehk E300) või samalaadse toimega sidrunhapet(E330). Kaks ainet reageerivad ja tulemuseks on süsihappegaas (E290) ja bensool. Kõige ohtlikumad on need pudelijoogid, millele on lisatud suhkruasendajaid. Maailma Looduse Fond tegi 2001.aastal uurimuse ja tõdes, et pudeliveel puuduvad tegelikult igasugused eelised kraanivee ees. Pudelivee tootmiseks on vaja palju energiat. Plastikpudelite tootmiseks kulub palju naftat. Nendest saab pärast kasutamist mahukas prügi. Plastikpudelite ümbertöötlemine on väga energiamahukas ja suhteliselt kallis tegevus. Kui valida pudelivesi, siis tuleks eelistada põhjavee baasil toodetud pudelivett.

Kõige parem on juua kaevuvett. Kui vähegi kannatab, siis on paremuselt teine valik kraanivesi. Siis tuleb pudelivesi.

Info on ammutatud SIIT.

11 responses to “Pudeliveest ja kraaniveest Tallinnas

  1. kloori lisatakse Tallinna joogiveele tervisekaitse nõudmisel. veepuhastusprotsessides kloori ei kasutata. ning see väike kogus kloori on veest kadunud 2-3km pärast nagunii.
    veepuhastusjaam parema meelega ei paneks mingit kloori sinna.

    kaevuvee puhul sõltub ikka ka väga paljudest asjaoludest. salvkaevu vee näitajad võivad olla väga muutlikud.

  2. Miks ma kodus kraanivett ei joo? Sest see haiseb, kassidele ei söanda ka anda. Peale haisemise on paha mekk ka juures.
    Kaevuvett ei joo, sest kaevu mul ei ole.
    Joon küll pudelivett(v.a Bonaqua, kuna selle still veel on miski väga räme maitse juures), gaseerimata, täiesti puhast ja annan kassidele kah. Joovad hea rõõmuga ja nurruvad, mina kah. Maitse hea, lõhn hea(Aura, Vichy, Evian). Saku Läte läheb kah. Lõhna – ja maitsetundlik inimene
    Ainus vesi, mida mekin, mis siis, et omab maitset ja lõhna, on raba vesi, kui sinna satun…

  3. Vesi on väga keeruline teema, kahjuks.

    Raske on leida ühest vastust.

  4. Tõin siinkohal ära refereeringu ühest väga huvitavast raamatust.

  5. to kosmosehipi:

    Äkki aitaks majasisene filter ?

  6. Väike inimene harjub kõigega, mis teda ümbritseb. Mina kasvasin Tallinnas ning ahmisin kogu aeg kraani all seda juua. Sugulased Tartust aga tulid ja ütlesid, et sellist kloorivett on võimatu alla neelatagi. Nüüd olen Tartus ning kuigi siin hea kraanivesi – no ei võta janu ära, väike mull või midagi peaks sees olema. Aga tegime ka oma veelehekülje, kes on huvitet, lugegu siit http://www.tuit.ut.ee/vesi

  7. Mõnedes Tallinna piirkondades tuleb kraanist põhjavett ja see on kordades parem kui kesklinnas. Mina oma kodus joon just kraanivett, kaev on küll õues, aga vanasti väga hea olnud vesi nüüd enam juua ei sünni, aiakastmiseks läheb ainult.
    Teine küsimus on vee hind. Et vett saada, tuleb ju kulutusi teha. Tegin kunagi oma diplomitöö Tartu põhjavee majandusliku hindamise kohta. Summad on nüüd muidugi teised, aga põhivalemid peaksid paika pidama. Tallinna kohta tegi mu kursaõde.

  8. Ega filter teda hästi maitsema ei pane. Kõige hullema võib vaid ära võtta. Aga kasulikkus sõltub sellest, mida see filter veest korjab ja mille suhtes keegi konkreetselt tundlik on – enamik filtreid ei tooda ju destvett.

    Olen ise kah vee maitsega hädas olnud. Iga allika kallal annab muidugi viriseda, ent vahel ei saa ma aru, kas mõnel rohelisel pole ehk maitsenäsad umbe läinud. Mõne arust maitseb vesi alati vee moodi; kyllap armastab sihuke haiglatoitu kah. Minu jaoks sama arusaamatu kui need teistmoodi imelikud rohelised, kes räägivad, et ilgelt lahe on vee ja seebi kokkuhoiu huvides end mitte pesta.

    Oleks justkui ise ka natuke rohekas või nii, aga mõne kõrval ainult kuula ja imesta.

    Vahel annab viletsat maitset maskeerida sidrunimahlaga (eestimaine puuvili, teadagi, kasvab 10 km raadiuses või mida neilt täpselt nõuti) või nende kihisevate C-vitamiinitablettidega, mida toidupoodides myyakse. Yks poole liitri või isegi liitri peale ajab asja ära. Ehkki, samas, tee ja kohvi jaoks tahaks ikkagi head vett pruukida.

  9. Kas keegi rääkis enese mitte pesemisest? Haiglatoit ei maitse mulle ka.

    Ma tõin siia ära kokkuvõtte ühest kodumaisest veeteemalisest raamatust. Selle autoriks on Erna Sepp, kes on pika kogemusega veespetsialist. Teksti lõpus on viide raamatule.

  10. 🙂 Minu jaoks lahenes Tallinna vee maitse probleem ära pärast seda, kui kolisin Tartusse;) Nonde Tallinnas elatud 9 aasta jooksul ei suutnud lihtsalt ära harjuda. Jube hästi on meeles, kuidas kunagi sai 5-liitriste potsikuga poest vett koju tassitud:S Oli vist Everin (või Everest) ja enam-vähem kõlbas.
    Eluaeg on olnud mõistatuseks see, et kui Ülemiste järve kõrval on suht tiheda liiklusega maanteed ja lennujaam, siis kas need transpordist tekkivad ühendid tõesti Ülemiste vee kaudu inimesteni ei jõua. Ja allergiate koha pealt võib sul täitsa õigus olla..

  11. nu ja eks see mekk ole tallinnas ka linnajaoti erinev. külas käies on maitse vahel parem, vahel halvem. ma na õnnelik inime, et oma kodus kraanist tulev mesi maitseb täitsa hää 🙂
    sama pesemisega. laste pääl on hästi näha, et kui kodus pesevad, siis on kõik ok, aga kristiines vanaema manu külas olles ja sääl siis vannilõbusid nautides.. kohe jubinatel nahad punevil-hõõgvel.. 😦

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s