Speltanisu


dinkelaehre.jpg

Vastuseks Liblikaliisu palvele, kopin siia ühe artikli speltast. Endal ei ole kahjuks täna aega pikemalt kirjutada. Ees on ootamas väga kiire tööpäev.

Päritolu
Okasnisu kasvatati Mesopotaamias ja Pärsias juba 8000 a tagasi. Moosese raamatus (2.Mo 9 31 – 32) on teda mainitud odra, tavanisu, läätse, hirsi ja lina kõrval. Rooma riigi aegu jõudis spelta ka Euroopasse. Saksamaal soovitas 1100ndatel aastatel Hildegard Bingenist, hilisem pühak, seda nisu kui paljude haiguste ennetamiseks ja raviks sobivat vilja. Spelta on olnud oluline toiduteravili kuni 1800ndate aastate lõpuni Lõuna-Saksamaal, Schveitsis ja Austrias ja kasvatati teda ka Poolas, Leedus, Rootsis, Inglismaal jm. XX sajandi algul spelta unustati tootlikumate ja intensiivviljeldavate sortide ilmumisega. 1980ndatel aastatel leitakse ta uuesti tänu maheviljeluse levimisele.

Kasvatamine, töötlemine

Tavanisuga võrreldes on speltal sügavam juurestik, ta kasvab igasugustel muldadel ja on põuakindlam. Tera on kaetud tihedalt liibuvate sõkaldega, seetõttu haigus- ja kahjurikukindlam. Ei reageeri eriti väetamisele. Külvatakse 3 – 5 cm sügavusele 200 kg/ha. Kasvuaeg taliviljal 330 päeva, hektarisaak 2 – 3,5 tonni sõltuvalt sordist ja talvitumistingimustest. On ka suvisorte. Käib tihe aretustöö tavanisuga ristamise teel lootuses saada vähenõudlikke saagikaid heade küpsetus- ja raviomadustega hübriide.

Terade ettevalmistamisel jahvatamiseks on raskusi sõkalde eemaldamisega. Ajalooliselt on kasutatatud kiviveskit. Sobivam seade on leiutatud Sloveenias. Hakkama saab ka sobiva kiirusega pöörleva desintegraatortüüpi veskiga, milles on õige suure avaga sõel või on see hoopis välja võetud. Järgneb tuulamine ja/või sorteerimine. Puhtad sõkaldeta terad saab jahvatada nagu tavanisugi, teha neist helbeid, kruupi või tangu…

Omadused
Spelta toiteväärtus on palju suurem kui nisul: proteiini ja energiat on kuni 50% rohkem. On palju B-grupi vitamiine, amiinohappeid, rasvhappeid, karbohüdraate (mükopolüsahhariide), kiudaineid. Tärklis on hea seeduvusega. Sobib beebidele, lastele, vanuritele, sportlastele taastumisperioodiks. Ületab nisu ja rukist tsingi ja fosfori allikana.Hea kvaliteediga ja intensiivse maitsega gluteen on talutav ka allergikutele (siiski soovitavalt arsti järelvalve all).

Hildegardi Instituudis Saksamaal on leitud kinnitust 900 aastat tagasi antud soovitustele speltanisu kasulikkusest tervist turgutava toiduainena. Häid tulemusi saadi suhkruhaigete ravis, mao- ja soolepõletike puhul, närvi- ja immuunsüsteemi tugevdamisel, vereloomes, reumaatiliste, ainevahetus- ja nahahaiguste puhul, keskendumisvõime parandamisel ja depressioonide leevendamisel.(Mõned allikad küll kahtlevad niivõrd universaalse toime võimalikkuses, peab objektiivsuse huvides lisama).

Spelta teras on kiud- jt. ained jagunenud tera ulatuses ühtlasemalt kui nisus. Seepärast on valge, kooritud teradest tehtud speltajahu täisterajahu omadustega ja seda tuleks küpsetisteks kasutada täistera-retseptide kohaselt. Tervislikum on muidugi kasutada koorimata teradest ehk täisterajahu. Jahu sobib sepikuks, küpsisteks, makaronideks, kukliteks, pannkoogiks, vahvliteks. Spelta kleepvalgu omadused on siiski kehvemad, sai kerkib vähem, küpsetis saab struktuurilt ebaühtlasem ja on sobivam nn. lameleibadeks, karaskiks, sepikuks, kiirküpsetisteks krõbeda kooriku ja tiheda sisuga. Sobib nii ühe- kui kahekordse kerkimis-sõtkumistsükliga pagaritoodeteks. Sõtkuda ja kergitada 2/3 normaalsest ajast.

Padjad, madratsid

Lisaks ülal toodud headele ravi- ja toitumisomadustele saab speltanisu mittesöödavat osa – sõklaid – kasutada tervistavates patjades ja madratsites. Selle kohta toome siinkohal ühe näitena refereeringu artiklist Tervistavad padjad Baierimaalt

(vt. http://www.shopetic.com/de/herzog/cushions.html ).

Speltanisu terade kest sisaldab 90% ränihapet(?). Mõjudes läbi naha sidekudedele paranevat keha vastupanuvõime haigustele. Padi on tänu kohevusele üsna püsiv ja hästi õhustatud. Ta pakub head tuge peale, kaelale ja õlgadele igas magamisasendis ja lihased saavad hästi lõdvestuda. Pea ei higista. Kestad on läbi tuulatud ja vabad tolmust. Mahetoodetud speltanisus ei leidu ka jälgi ebasoovitavatest kemikaalidest.. Keskajal kasutati ka lapsevoodites, madrats või padi ei jäänud märjaks ja ihu ei läinud hauduma.

Speltapadjal magades vähenevad peavalud, kaela ja õlgade pinged, unetus, nägemis- ja kuulmishäired, põsekoopapõletikud, liigeste kangus, menstruaal- ja menopausiprobleemid. Eriti mõnus on padi eelsoojendada 60 – 70*C juures ja asetada ta siis valutavale kohale.

Patja tasub vahetevahel õues päikese käes õhutada. Kestad öeldakse vastu pidavat kuni neli aastat, padjakotti peab muidugi aegajalt pesema. Kui pesta ka kesti (või patja tervikuna), siis on oluline kestad korralikult kuivatada ja tombud lahti muljuda.

Valmistatakse tavalise kujuga patju, aga ka paksemaid, piklikke, kaare- ja rullikujulisi, pehmemaid ja karmimaid. Hinnad Saksamaal, sõltuvalt suurusest ja kujust on vahemikus 20 – 90 marka, meie rahas seega 160 – 700 krooni.

Tekst on võetud SIIT. Pilt on võetud SIIT.

Ise pean plaani Loodusperest osta spelta või hirsikestapadjad. Tatrapadi krudiseb minu meelest liiga kõvasti…  🙂

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s