Ökotrendid ja reisimuljed


Ja käidud ta ongi…

Biofach ja Vivaness ökomessid toimusid samaaegselt Nürnbergi linnas. Linn oli messideks tublisti ette valmistatud. Reklaamid olid väljas, hotellid kaks korda kallimad😉 ja messiinfo kõikvõimalikes kohtades saadaval. Biofach oli toidumess ja Vivaness tutvustas peamiselt kehahooldustrende.

—————

Väljalend Tallinnast toimus reede varahommikul (6.40) ja esimeseks sihtpunktiks oli Kopenhagen. Seal pidime paar tunnikest lennujaamas istuma. Kui aus olla, oli see mu esimene lennureis. Kogu lennuki peale olin mina vist ainuke inimene, keda valdas põnevus ja kes aknast välja passis😀 . Teised üritasid nii kiiresti kui võimalik magama sättida.

cop.jpg

Taani pealinn tervitas meid puhta, väga avara ja rahvarohke lennujaamaga. Meeldiv lennujaam kompenseeris kenasti vastiku ilma. Kuna käes oli tavaline hommikusöögiaeg, siis tegime lennujaamale tiiru peale, lootuses leida hea hinnaga kohv ja natuke näksimist. Kohv maksis lennujaamas hingehinda. 4-5 eurot taheti keskmises suuruses topsiku eest, aga mis teha. Lõpuks leidsime kohviku, kus 5 euro eest sai kohvi koos hommikusöögiga. Hommikusöök oli superlihtne, aga võrratult maitsev. Kausi põhja oli pandud peotäis pähkleid. Sinna peale oli valatud paksu jogurtit (maitse poolest meenutas Esko talu toodangut). Kõige peale oli pandud vaarikaid. Suhkrut polnud. Supermaitsev. Ma ei saa aru, miks Eestis nii lihtsaid ja tervislikke toite ei pakuta.

Lennujaamas hakkas silma muudki. On teada-tuntud fakt, et lennukiga reisimine on keskkonnavaenulik tegu, aga taanlased püüdsid vähemalt muus osas lennujaama sõbralikumaks muuta. Infobrošüürid olid trükitud taaskasutatud paberile. WC-s kuivatati käsi pestava riidest käterätiga. Tõmbasid käterätikurullist puhta jupi ette ja vana kasutatud jupp koguti automaatselt kogumiskonteinerisse. Ökotoit oli müügil. Asi seegi.

ohus1.jpg

Kopenhaagenist Nürnbergi lendasime väikese Canadair lennukiga. Mind üllatas, kui lühikese hoovõtumaaga see lennuk õhku tõusis. Kogu tee Saksamaale olime kõrgel pilvede kohal. Otsustasime reisikaaslasega, et lähme otse messile. Pagasi saime väga kähku kätte ja kiirustasime edasi rongiga.

kata.jpg rahvas.jpg

Kohale jõudes olin üllatunud. Messikeskus oli üüratu. Ma teadsin juba ette, et Biofachi pindala on suur, aga nii suur… 8-9 Saku Suurhalli suurust maja koos vahekoridoridega ja igal pool toimus midagi. Et ühest messikeskuse otsast teise saada, oli mõttekas bussiga sõita…

Esimene mulje oli, et mujal vanas Euroopas on ökotoit tavaline. See ei ole mingi väikese inimgrupi veider harjumus, vaid elustiil, mida on lihtne harrastada.

Sakslastel on tore komme, osta leivad ja saiatooted otse kohalikult pagarilt/kondiitrilt. Igal suuremal tänaval on üks või kaks pagarit. Mitmed neist olid ökopagarid. See trend väljendus ka messil. Tooteid ja tootjaid oli igat masti. Palju oli mõeldud ka inimestele, kes ei saanud süüa muna, piima või gluteeni sisaldavaid teraviljatooteid. Kohaliku pagari käest ostmine on väga keskkonnasõbralik tegu. Nii toetatakse piirkonna väikeettevõtlust ja vähendatakse transpordikilomeetreid ning pakendite hulka.

Sarnane trend kehtib ka köögiviljade ja piimatoodete osas. Paistab, et ökotooteid leiab nii ökopoodidest kui ka tavapoodidest mittemaheda kaubaga samadelt riiulitelt. Igal juhul olid messil kohal mitmed-mitmed suured köögivilja- ja piimapakkujaid. Mõeldud oli ka inimestele, kes lehmapiima ei talu. Lisaks viimasele olid messivalikus ka kitse-, lamba-, soja-, kaera-, nisu- ja riisipiimad.

Loomulikult leidus ka firmasid, kes pakkusid limonaadi ja krõpsu. Võimalus neile, kes ilma olla ei suuda. Krõpsud olid enamasti maisist või riisist tehtud. Limonaadid olid kas suhkruvabad või vähese pruuni suhkruga. Oli ka kõikvõimalikku muud näksimist – küpsiseid, kuivikuid ja snäkke. Ma ei ole eriline näksimise austaja, setõttu ma ei oska ökosnäkke hinnata🙂 .

Omaette hallitäie oleks saanud maiustustest, pähklitest ning kuivatatud puuviljadest. Neid oli kõikvõimalikke – Euroopast, Aasiast, Aafrikast. Teistelt mandritelt toidu toomine käib küll risti vastu minu arusaamadele ökost, aga põnev oli sellegipoolest. Mitmed maisustused olid tehtud magusaks suhkruvabalt – ürtidega.

Mind üllatas messil pakutud valik taimetoitlastele. Kuumad sojavorstid, -frikadellid, pasteedid… Kõik oli lihamaitsega. Mõni toode oleks mind küll ära petnud. Sojajuustud ja jogurtid olid kordi maitsvamad kui meil. Eesti taimetoitlastele suunatud toiduvalik on alles lapsekingades. Kui minul oleks kodumaal selline asendustoodete valik, siis oleks päris tõenäoline, et loobuksin lihast. Kala on teine teema:) Kalast loobumine oleks mulle palju raskem. Veganiks ma ei saaks kunagi, aga lihast suudaksin loobuda. Taimetoitlus on üks populaarsetest ökoeluviisidest. Inimene, kes loobub lihast (isegi, kui piima- ja munatooted alles jäävad), saavutab oluliselt väiksema ökoloogilise jalajälje.

Palju pakuti ökoveine, aga kuna meil oli palju ärikohtumisi, siis me veine endale ei lubanud😦

wel.jpg

Vivaness messil oli väga palju erinevaid kosmeetikafirmasid. Tundus, et selle aasta trenditeemaks oli kõikvõimalik masaaž. Kosmeetikafirmadel olid uued trimmivad ja elavdavad sarjad. Pakuti massaaživahendeid, massaaži ennast, massaažikive jms.

Ainus asi, mis mind ökokosmeetika sarjade juures häiris, oli pakendamine. Milleks kasutada plastiktopsiku ümber papist karpi? Muidu oli nagu kosmeetika ikka. Kindlasti ei ole ökokosmeetika kehvem kui tavaline.

kirik.jpg

Teisel päeval jäi aega tutvuda ka Nürnbergi linnaga. Tegemist oli hästiorganiseeritud asulaga. Trammid, bussid, rongid, jalgrattateed ja hästi toimiv liiklus (vähemalt esmamulje kohaselt). Mulle meeldis, et Nürnbergis eelistasid inimesed kasutada väikeseid autosid ja jalgrattaid. Trammi sisenemiseks ja sealt väljumiseks vajutati nuppu. Siis polnud vaja kõiki uksi avada. Rongi sisenemiseks ja sealt väljumiseks oli vaja avada uks käsitsi. Huvitav palju selline tühine liigutus tegelikult energiat säästab… Eskalaatorid liikusid rongijaamas vaid siis, kui sinna peale astuti. Reklaamid linnas vihjasid, et tänavavalgustus on ökolampidega. Jalgrattateed olid igal pool. Kodunt lahkudes lastakse akna ette väline ruloo. Minu teadmiste alusel, hoiab see päris hästi kokku maja kütet. Ökotoitu sai igast suuremast toidupoest. Nii palju jäi silma paaritunnise jalutuskäigu jooksul. Tallinnal on, kuhu areneda.

Reisi vältel olime ise keskkonnateadlikud hotellikülalised. Rätikuid põrandale ei visanud, telekat ei vahtinud🙂

udu.jpg

Koju sõitsime taas läbi Kopenhageni. Tallinna kohal oli meeletu-meeletu udu. Vahepeal lennuk raputas päris kõvasti. Kõigest olenemata mulle lendamine meeldib.

Koju jõudsin eile kella seitsmeks õhtul. Täna ainult puhkasin. Ma ei läinud isegi tööle🙂 .

4 responses to “Ökotrendid ja reisimuljed

  1. Ma ei tahaks sugugi norida ega tähte närida, aga “muna või piima sisaldav teravili” kõlab naljakalt:) Kuigi ma saan ju aru küll, mida sa silmas pead.

  2. Väga huvitav reisikiri, ökovärginduse seisukohast!:)
    Muide, kas soja kasvab Euroopas ka? Ja kui võrrelda Saksamaal nö tavalise toidu ja ökotoidu hindu, siis kas oli mingi vahe ja kui oli, siis umbes kui suur?

  3. Hanrahanile:
    Tänan märkuse eest! Viga parandatud.🙂

  4. Nendes poodides, kus mina käisin olid tavakaubad ökodest umbes 20% soodsamad.
    Sojat kasvatatakse isegi Eestis, kui uskuda internetis levivaid materjale…
    http://www.sordiaretus.ee/failid/74.pdf

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s