Naiste hügieenitoodete ajaloost…


Plaan oli hakata kirjutama naistesidemetes kasutusel olevast keemiast, aga ette jäi veel üks põnev teema. Ma loodan, et antud teemakäsitlus ei häiri kedagi. Kogusin siia kokku ette jäänud ajaloo materjalid. Kahjuks Eesti teema kohta oli info hulk olematu.

Tampoonid – Egiptuses kasutasin naised menstruatsiooni ajal pehmendatud papüürust. Kreeklased kasutasid ümber puutüki mässitud linti. Sellist viisi soovitas ka Hippocrates (500a. e.m.a). Algelistes tampoonides kasutati ka villa, käsnasid, paberit, puitu.

Esimesed tänapäevased tampoonid võeti kasutusele USA-s. Pole täpselt teada, kes esimesena tõi turule tampoonid, aga arvatakse, et see juhtus Chicagos.

tampon-ehaas.jpg

1929.aastal leiutas doktor Earle Haas (Denver, Colorado, USA) esimese tänapäevase aplikaatoriga tampooni. 19.novembril 1931.aastal sama leiutis patenteeriti. Doktor Haas kutsus oma leiutist mesntruatsiooni vahendiks „Catamenia device“. Sõna Catamenia tulenes kreekakeelsest menstruatsiooni tähistavast sõnast.

tampaxpatent.giftamden.jpg

16.oktoobril 1933.aastal müüs doktor Haas oma leiutise Gertrude Tenderich´ile, kes alustas Tampax tampoonide tootmist. Enne 1936.aastat olid kõik müügil olevad tampoonid ilma aplikaatorita. Väidetavalt pärines tänapäevaste tampoonide idee arstidelt, kes tegelesid haavadega.

sponge.gif

Teise maailmasõja ajal olid populaarsed käsnast tehtud tampoonid.

O.B. tampoonid võeti kasutusele Euroopas 1950-ndatel. 1970-ndatel ostis J&J kaubamärgi ära. O.B. nimetus tähendab “ohne binde” ehk tõlkes “ilma sidemeta”.

1970-ndatel tulid kasutusse eriti väiksed tampoonid, mida reklaamiti ka süütutele tüdrukutele. Tüüpiline tampoonireklaam ei erinenud 1930-ndatel ja 1980-ndatel. Räägiti valgetes riietes vabalt olemisest.

1980-ndatel hakati rääkima ka toksilisest sündroomist seoses tampoonidega. USA-s registreeriti 1980.aastal 813 TSS juhtumit. 38 inimest suri. Paljud inimesed loobusid tampoonide kasutamisest.

Viimasel kahel aastakümnel kogub hoogu pleegitamata ja sünteetiliste lisanditeta tampoonide kasutamine. Eestis on võimalik selliseid tampoone osta Natracare sarjast.

Hügieenisidemed – Enne 20.sajandit olid väga levinud riidest, kootud või õmmeldud naiste sidemed. Riidest sidemeid pesti pärast kasutamist ära ja kasutati uuesti. Sideme sisuna või ka eraldi, on läbi aegade kasutatud riiet, villa, käsnasid, tuhka, saepuru, loomanahkasid, rohtu, heina …

washpdi2.jpg

 

Itaalias eelistati õmmeldud sidemeid. Itaalias oli ka komme, et naine tikkis oma nimetähed igale sidemele. Siis oli teada, kelle omad pesumajast koju toodi (elati mitme pere kaupa koos) või kellele nööril kuivanud sidemed viia.

norwknitpads.gif

Norras eelistati kootud sidemeid.

Esimesed tänapäevased naistesidemed loodi firmade Sauthall (UK), Hartmann (Saksamaa, sarjad Mulpa, WWs …) ja Johnson & Johnson (USA, sarjad Lister’s Towel, Modess…) poolt 19.sajandi lõpus.

J&J esimene sidemesort oli “Lister’s Towel”, mis tuli välja 1896.aastal. See oli esimene USA-s toodetud naisteside. Hiljem lisandusid sidemete sarjad Curad (1920) ja Kotex (Kimberly-Clarck, 1921). Kotex sari on USA-s siiani müügil.

southa02.jpg

Hartmann tuli oma esimeste sidemetega välja 1890.aastal. Hartmann lõi Camelia sarja, mis on samuti siiani Euroopas müügil. Southall sidemed on arvatavasti kõige vanemad tänapäevased sidemed. Need lasti välja 1888.aastal.

mumsanapr.jpg

20.sajandi alguses olid kasutusel ka menstruatsioonipõlled. Need kaitsesid riideid määrdumise eest. Pildil on 1914.aasta põlle täpne jäljend (Washington, USA).

Sidemevöö

Tollaste sidemetaga koos olid kasutusel sidemevööd.

Traksid Traksid

Kuna sidemevöö polnud väga kindel valik, siis võeti mõnel pool kasutusele traksid. Traksid ei olnud naiste lemmikud abivahendid väga pikalt. Lõpptulemusena kasuti vööd pikemalt.

beltad.gif

Vastavalt moesuundade muutumisele arenesid ka sidemevööd. Võeti kasutusele niudevööd.

norwsababuild.gif

Esimene naiste sidemeid tootev tehas Skandinaavias (A/S Saba) alustas tegutsemist pärast Teist Maailmasõda (1945/1946 Tonsberg, Norra).

Esimesed pükste külge kleepuvad sidemed võeti kasutusele 1970-ndatel aastatel.

Ise mäletan poodides esimesi tavapäraseid naistesidemeid 1980-ndate lõpust. Enne seda osteti ikka vatti ja kasutati marlit. 🙂

Viited:

 

http://inventors.about.com/library/inventors/bltampons.htm

http://labyrinth.net.au/~obsidian/clothpads/padhistory.html

http://www.mum.org

http://www.sccs.swarthmore.edu/users/01/sarahk/hers/school/tampon.html

http://www.thekeeper.com/tampons/

Advertisements

5 responses to “Naiste hügieenitoodete ajaloost…

  1. selles kuulsas raamatus ‘tütarlapsest sirgub naine’ oli ka midagi sidemevööde sarnast kirjas ju. pildid vist isegi olid juures.

  2. üks vanade leiutiste hiljutine taaskasutuselevõtt – mooncup.
    http://www.mooncup.co.uk/

    leidsin kord reklaamkleepeka suvalisest Oxfordi pubipeldikust kirjadega “Greener, Safer, Cheaper”. Esimene reaktsioon oli, et see läheb nüüd küll liiale! Aga pikemal mõtlemisel – miks ka mitte, ja emotsionaalne vahe tampoonidega pole ju väga suur. Ise proovinud siiski pole, sest õnneks on Inglismaal ökotampoonide valik suurem kui Eestis. Ja tavalistel toksilise shoki sündroomi hoiatused ja juhendid peal: nagu suitsetajatele.

  3. Eestis on ökohügieenitooted täitsa olemas. Natracare on Eestis müügil.

  4. Mooncup on väga mugav kasutada. Tema eelis on see, et tegemist on kehasisese vahendiga, mis samas ei kuivada limaskudesid vaid kogub lihtsalt vedeliku kokku. Mina olen kasutanud nüüd juba ca 2 aastat ning minu eelistus on ta ilmselgelt. Raha kulu on ka väiksem.

    Aususe huvides ütlen ka, et mõnel päeval panen lisakaitseks pestava sideme.

  5. Tere!

    Ka meie müüme ökopuuvillast hügieenisidemeid. Me ei ole neid veel kodulehel korralikult välja reklaaminud,kuna ei ole kindel kas ja kui suur huvi võiks olla?Tegemist siis ImseVimse toodetega.
    Ise hakkasin neid sidemeid alguses `´olude sunnil“ kasutama ja ausalt-öeldes ma ei oleks elu sees uskunud,et eelistan lõpuks riidest sidemeid igasugustele tampoonidele ja kiletatud alwaysidele. Selline tunne nagu ei olekski mitte midagi ja need ei aja sügelema jms nagu muud sidemed.
    Mind see teema igatahes ei häiri ja kui keegi arvab,et tal võiks nende sidemete vastu huvi olla siis saab tellida. 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s