Plastijäätmed kasvavad üle pea?


Leidsin ühe asjaliku artikli veel. Ka selle artikli autoriks on Peeter Eek.  Tavaliselt räägitakse vaid prügi sorteerimisest. Seekord käsitletakse ka prügi ennetamist.

Kuigi esimesi plaste õpiti valmistama juba üle sajandi tagasi, muutus see keemiatööstuse  saavutus laiemalt kättesaadavaks alles 40-50 aastat tagasi. Kahtlemata on plastid muutnud maailma, paljud tehnilised lahendused ja tooted on võimalikud ainult tänu plastidele. Need on kerged, vastupidavad, tihti ka märgatavalt odavamad kui muud alternatiivid. Positiivse küljena tuuakse esile, et ilma plastosadeta oleksid autod sedavõrd raskemad, et tarbiksid ca 20% rohkem kütust. Hinnanguliselt kulub praegu ca 4% maailma naftatoodangust plastidele. Viimase 50 aasta jooksul on see kogus kasvanud 50 korda ja kasvab jätkuvalt samas tempos.

Plastid saastavad keskkonda
Aga plastidega on ka häda ja viletsust – laiemalt vaadates on maailmameres juba sedavõrd peeneid plastiosakesi, nn “merineitsi pisaraid”,  et see on kohati ohtlik ökosüsteemidele. Arengumaades, kus jäätmekäitlusele tähelepanu pole pööratud, riivab tohutu plastidereostus silma, kuid mitte ainult – see on ka ohtlik näiteks loomadele, kes seda sisse söövad. Samuti ummistavad plastijäätmed  paljudes riikides veekogusid sellisel määral, et soodustavad suuri üleujutusi.

Ka Eestis on viimase kümnendiga plastide osas palju muutunud. Tarbimise kasvu tõttu tekib paratamatult aina rohkem jäätmeid ja need koosnevad üha enam plastidest. Olmejäätmete keskmine kogus inimese kohta aastas on lähenemas 400 kilogrammile. Plastmaterjalide osakaal selles on ligi 10 % ja selle moodustavad valdavalt pakendijäätmed. Lisaks pakenditele tekib plastijäätmeid siiski ka majapidamistarvetest, mänguasjadest, kuntskiudriietest, jalanõudest, ehitusmaterjalidest jne.

Põletamise otstarbekus jäätmekäitluses
Kuivõrd plaste toodetakse valdavalt naftast ja gaasist, siis saab öelda, et plastide äraviskamine ja prügilatesse ladestamine on võrdne nafta ladestamisega prügilasse. Tõepoolest, kui segajäätmete kütteväärtust hinnates võrdub umbes 4 tonni segajäätmeid 1 tonni naftaga, siis järeldubki, et Eestis ladestatakse kütteväärtuse võrdluses olmejäätmetega vähemalt 100 000 tonni naftat aastas. Liiga hästi elame?

Eelnevast ei tule siiski järelda, et plastijäätmete osas oleks nende kodus põletamine lahendus. Tegelikult täiesti vastupidi – plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleks just plastide põletamist kodusel teel täielikult vältida. Tõsi, mõnel kilekotil on peal märk “lubatud põletada ahjus”. Nn  PE- ehk polüetüleenplastide põletamine väikeses koguses maksimaalse tõmbega ja kõrgel temperatuuril ei kujuta tõepoolest suuremat ohtu. Seevastu suuremas koguses seguplastide põletamine – seda enam madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega – tähendab aga ilmtingimata, et osa plaste ei põle, vaid aurustuvad. Tulemuseks on küttekolde  suitsukäigu ummistumine sellise tasemeni, et korstnapühkija soovitab korsten uuega asendada… Mittetäielikul põlemisel tekib aga isegi “tavalistest” PE- plastidest hoopis mürgisemaid ühendeid. Üks vanemaid kasutuses olevaid plaste on  PVC (näiteks vanad heliplaadid). Seda ei kasutata enam kuigivõrd palju pakendites, küll aga ehitusmaterjalides (aknad, uksed, lae-põranda-seina profiilid ja katted, kaablite isolatsioon jms). Selle  materjali kodusel põletamisel tekib peaaegu kindlasti dioksiine. Teatmeteosed ütlevad, et tegemist on ühe kõige mürgisema ainega üldse, mida inimene on suuteline tekitama. Ja toota võib seda igaüks kahjuks omaenda rumalusest just kodusel jäätmepõletusel.

Põletamisel on tulevikus oma koht jäätmekäitluses, kuid seda ikkagi vaid spetsiaalsetes kaasaegsetes tehastes, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale. Ilmselt jõutakse ka Eestis lähema viie aasta jooksul niikaugele.

Milleks taaskasutus?
Piltlikult kulub ühe tonni plasti  tootmiseks ligi kaks tonni naftat – sellest üks tonn massina ja teine energiana (ümardatud andmed). Seepärast tuleks ka plastide osas rakendada niipalju kui võimalik  jäätmete materjalina ringlusse võtmist. See tähendab, et plastijäätmed töödeldakse ümber…uuesti plastiks. PE-st saab uuesti kilet, PET-pudelistest uusi pudeleid. Väga tuntud materjal on fliis. Ühe fliispusa tootmiseks kulub umbes 25  2-liitrist joogipudelit. PET-ist toodetakse muudki kasulikku, näiteks ülitugevaid kiude. Samas jäeti alles hiljuti märgatavalt suures koguses PET-pudeleid lihtsalt loodusse vedelema. Just nimetud asjaoludel on paljud riigid, sh Eesti, rakendanud  joogipakendite tagatisraha süsteemi. Eestis tagastati 2006. aastal 76% PET-pudelitest. Selle tulemusega ei ole me enam kaugel Põhjamaade tasemest (tavaliselt 80-90%). Tänu plastist joogipudelite tagasiostu süsteemi rakendumisele on ka loodus pudelitest-purkidest juba palju puhtam. Tagatisraha süsteemis kogutav PET on kvaliteedilt sedavõrd hinnatud, et PET-i töötlevad ettevõtted võistlevad selle pärast.

Kuigi igapäevases tarbimises on erinevaid plaste umbes 50 ja kõigi nende materjalina eraldamine on väga keeruline, on plastide materjalina ringlussevõtt üha enam arenemas. Eestis on selles osas tuntuim tegija Plastitehase AS Tallinnas, kus peamiselt tegeletakse PE-, PS- ja PET-plastidega. Paljud jäätmekäitlejad viivad mitmesuguseid plastijäätmeid käitlemisele ka Eestist välja – Leetu jm, aga isegi Hiinasse.

Õppigem valikkogumist
Prügilatesse jõudvate jäätmete koostises on plaste, eriti pakendeid, siiski veel suurel määral.  Tagatisraha süsteemi toimisest on laiemalt aru saadud, kuigi siingi on veel palju arenguruumi, sest tagasivõtu võrgustik ei ole veel piisav. Kahjuks on elanikkonnal vähem teadmisi muude müügipakendite konteinerkogumise võimalustest ja võrgustikust.  Tagatisrahata müügipakendite kogumisega, sh kõigi plastpakendite kogumisega, tegelevad kaks keskkonnaministri poolt akrediteeritud pakendiorganisatsiooni – Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus (EPR). Nende organisatsioonide kohustus on kokku leppida kogumisvõrgustiku toimimine kohalike omavalitsustega ja teavitada sellest piisavalt ka tarbijaid. Kahjuks on just viimane jäänud unarusse. Seepärast peaksid tarbijad lisainfot kogumisüsteemi kohta hankima kindlasti ka kohalikust omavalitsusest ja ka vastavate organisatsioonide kodulehekülgedelt.

Segapakendi konteinerisse sobivad plastpakendid: jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja -karbid jm. puhtad plastpakendid.

Materjali ringlussevõtt sõltub suuresti materjali puhtusest – pakendite puhul siis ka sellest, kas pakend on tagastatud puhtana (üldiselt piisab loputamisest). Järelsortimise käigus eraldatakse need plastiliigid, mille ringlussevõtt on praegu võimalik, ülejäänud plastid ladestatakse – nii kestab see kuni kaasaegse jäätmepõletuse rakendumiseni mõne aasta pärast.

Sageli küsitakse, et miks  neid pakendeid küll nii palju on ja kas riik ei saa siis neid ära keelata?  Paraku ütlevad tootjad, et müüb just see kaup, mis on efektselt pakendatud, sageli ka üle(aru)pakendatud… Seega – pakendamine sõltub väga palju tarbijast. Inglismaal antakse arvutuslikult igale tarbijale supermarketitest kaasa ca 300 kilekotti aastas. Eestis on see arv märgatavalt väiksem. Isegi lihtne kilekoti korduskasutus hoiab  lõpptulemusena ära suures koguses jäätmete tekke. Sama kehtib, kui tarbija eelistaks vähempakendatud kaupa.

Seega – arukas tarbimine aitab jäätmekoguseid kontrolli alla hoida. Mõistlik jäätmekäitlus saadab aga materjali maksimaalselt tagasi kasutusse. Sellele saab igaüks ja iga päev kaasa aidata.

One response to “Plastijäätmed kasvavad üle pea?

  1. Seda ma nagu usun, et plast pudelite tagastamine on suurenenud, aga millisel määral? Ma suudan iga jalutuskäigu ajal leida nii umbes krooni( vahest kuni paarikümne krooni) jagu pudeleid. Ja ma võtan üles hetke seisuga ainult maksumärgiga pudelid. Neid ilma märgita plaste on ka vedelemas. Muideks mina paneks pakenditasu ka suitsupakkidele, sest neid on ka kohutavalt palju vedelemas. Sellise sümboolse.
    Aga üldse plastist? Kui kahjulik/ kasulik, ta inimese kehale on? Mis on selle koostises?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s