Mis saab kogutud jäätmetest?


p.jpg

Artikkel Kortslehest

Mis saab edasi kogutud jäätmetest?

Peeter Eek, keskkonnaministeeriumi jäätmeasjatundja, nõustus kirjeldama Kortslehele, mis saab edasi meie majapidamises suure hoole ja vaevaga kokku kogutud jäätmetest.

 Eri jäätmeliikide taaskasutust võib kirjeldada järgmiselt:

  1. paber-kartong – väiksemad kogused taaskasutatakse ka Eestis (munarestid, tselluvill, ka Räpina paberitehases), enamus siiski läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse kas Põhjamaades või ka Leedus.
  2. klaas – pruun ja läbipaistev, taaskasutatakse praktiliselt kõik Järvakandi tehases, roheline (veini-šampuse pudelid, ka osa õllest) läheb üldjuhul Eestist välja, peamiselt Ukrainasse.
  3. metall – alumiinium Euroopasse, muu metall enamasti suisa muu vanametalliga koos, laevatäitena kas Euroopsse, aga isegi ka Hiinasse, Koreasse.
  4. plast – PET pudelid, suurem PE (polüetüleen) kile, PS (polüstürool) ja veel mõnes plastitüübid töödeldakse osaliselt ümber Eestis – kas ‘PET-helbeks või ka otseselt plasti graanuliks. PET-helbest toodetakse peamiselt tekstiili, näit nn ‘fliis’, kergvatiini jms. Plasti graanulitest saab toota aga erinevaid plasttooteid, ka kilekotte. Osa seguplastidest siiski veel taaskasutamist ei leia – seni on sellised sortimisjäägid ladestatud, lähiajal hakatakse neid põletama Kunda tsemenditehases.

 

Eestis ladestatakse seni keskmiselt 360 tuhat tonni segajäätmeid aastas, selle hulgas ligi 70 tuhat tonni vanapaberit-pappi (s.o ligi 1300 raudteevagunit!), teist samapalju erinevaid pakendijäätmeid (klaas, metall, plast, puit jms), lisaks kümnetes tuhandetes tonnides veel ka muid biolagunevaid jäätmeid. Kõik biolagunevad jäätmed, ka paber ja papp, tekitavad prügilas metaani, mis on kasvuhoonegaasina 23 korda tugevama negatiivse mõjuga kui CO2.

Ringlusse võetud materjalid – klaas, metall, paber-kartong ja teised – aitavad säästa väga suures koguses looduslikke tooraineid, sh energiat. Näiteks 1 tonni klaasi tootmine liivast, soodast, kriidist ja muust algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Metalli osas on vahed keskmiselt 5-10 korda (terasel) ja isegi kuni 20 korda (alumiiniumil).

Seega – liigiti kogumine, mis on omakorda materjalina ringlusse võtu eeldus, säästab keskkonda märgatavalt – isegi, kui me seda ise igapäevaselt ehk ei taju. Võrreldes kogu muu transpordiga, on igasugune jäätmete kogumise transport tühine. Mõned aastad tagasi uuriti Austrias (Viinis) jäätmekäitluse transpordi osa kogu transpordikoormuses ja tulemuseks saadi, et see oli ligikaudu 0,11% kogu transpordist. Transpordi mõju saaks kahtlemata vähendada, iseküsimus, kas just jäätmekäitluse arvelt. Vastavaid täpsemaid uuringud ei ole Eestis tehtud, kuid pole põhjust arvata, et tulemus eristuks oluliselt Viinis saadud tulemusest.

Peeter Eek

Pilt on saadud SIIT.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s