Milline ühekordne mähe on ökomähe?


Rohelise mõtteviisiga inimeste hulgas on aastaid olnud vaidlus, kas ainus roheline valik on riidest mähe või sobib ka ühekordne ökomähe. Epp Petrone liigitas selle teema oma raamatus „Roheliseks kasvamine“ teemade hulka „vahet pole“. Seekord ma ei räägi riidest mähkmetest. Räägin vaid ühekordsete tavamähkmete ja ökomähkmete erinevusest.

Ühekordne ökomähe on mähe, kus ei kasutata näiteks erinevaid sünteetilisi lisa-aineid. Kindlasti on iga lapsevanem kuulnud Pampersi või Libero reklaame (need margid ei ole ökomähkmed), et just nende mähkmetes on kõige paremad pepupalsamid ja nahaniisutajad. Reklaamis vaatab vastu õnnelik tita koos oma rahuloleva emmega. Loogiline, et lapsevanem tahab samasugust rõõmsat ja õnnelikku last. Tegelikkus on aga muu. Sünteetilised pepupalsamid on oma koostiselt õlilaadsed ja kipuvad minema mähkmes haisema. Selleks, et pepupalsamid ei haiseks lisatakse mähkmetesse lõhna neutraliseerijaid. Pepupalsamid ei säili väga pikalt. Seega peab mähkmetesse lisama ka säilitusaineid. Väljaspool Eestit on popid ka lausa lõhnastatud mähkmed. Muidu äkki lapsevanem tunneb pissi, kaka või pepupalsami lõhna.

Tsiteerin siinkohal firma Roche kodulehte: „Mõned ühekordselt kasutatavad mähkmed sisaldavad keemilisi aineid, mis ründavad nahka. Need on ained, mida kasutatakse mähkme poorse materjali pleegitamiseks, plastikmaterjalid kiles, parfüümid ning värvained.“ Need samad vanema heaolu suurendavad lisa-ained mõjuvad imiku õrnale nahale sageli väga ärritavalt. Üsna levinud häda on mähkmepiirkonna punetus. Tsiteerin siinkohal uuesti Roche kodulehte: „Dermatoloogide arvates võib kõige sagedasem mähkmepiirkonna lööve ehk kontaktdermatiit olla hilisemas elus kujuneva neurodermatiidi riskiteguriks. Põhjusteks on nahapõletik ning kontakt nahahooldusvahenditega. Kui kasutatavad vahendid sisaldavad parfüüme või säilitusaineid, võivad need soodustada allergilise ekseemi teket. Mähkmepiirkonna lööbe superinfektsioon Candida kolonisatsiooniga on arvatavasti samuti hilisemate allergiliste reaktsioonide kujunemise aluseks.“ Igal juhul on lapsevanemal kasulikum mitte võimaldada oma lapse nahal kokkupuudet selliste karmide kemikaalidega.

Tavalised ühekordsed mähkmed on enamasti pleegitatud. Kahjuks on seda ka mõned ökomähkmed. Sageli kasutatakse pleegitamiseks klooripõhiseid aineid. Edumeelsemad mähkmefirmad pleegitavad hapnikuga. Tavalistest mähkmetest on kloorivabalt pleegitatud Huggies mähkmed. Tegelikult on mähkmete pleegitamine igal juhul mõttetu liigutus. Milleks tekitada lapse pükste sisu välimuse nimel oma lapsele terviseriske ja kulutada loodusressursse? Pleegitusvahendid võivad reageerida uriiniga ja mõjuda lapsele veelgi karmimalt.

Klooriga pleegitatud mähkmetes leidub dioksiine. Dioksiinid on grupp orgaanilisi aineid, mida katsete põhjal peetakse viljakust ja immunsust rikkuvaks ning vähki tekitavaks. Mäletatavasti mürgitati Ukraina president Jurtšenkot samuti teatud liiki dioksiiniga. Tollest ajast jäi mul meelde, et dioksiidid ei ole vees lahustuvad. Need lahustuvad vaid õlides. Pepupalsamid on õlilaadsed. Huvitav, kas klooriga pleegitatud mähkmetest, milles on pepupalsamid, satub dioksiine laste kehasse rohkem…

Dioksiine on ligi 400 erinevat. Ma pole lugenud ühtegi artiklit, kus neid oleks kasulikuks peetud. Dioksiinid on grupp keskkonnas püsivaid orgaanilisi ühendeid. Tavaelus leiame dioksiine klooriga pleegitatud paberitoodetest ja plastikust (seetõttu ongi ohtlik PVC-d põletada). Kui dioksiinid looduslikku ringlusesse, siis nad hakkavad organismides kuhjuma. Dioksiinide suur hulk on üks põhjustest, miks ei maksaks süüa üle 16cm räime. Liiga mürgine! Ka väga väikesed dioksiinikogused (mikrogramm kilokrammi kohta) on inimesele kahjulikud.

sap.jpg

Enamus ühekordsetes mähkmetes (k.a. enamus ökomähkmetes) kasutatakse imavusgeeli. Imavusgeeli tähistatakse mitmeti – SAP, ASAP, sodium polyacrylate, -CH2-CH(COONa)- , acrylic sodium salt polymer… Tegemist on pulbri või helvestega, mis veega kokku puutudes moodustavad geeli. Ökomähkmetes kasutatakse seda geeli kokkuhoidlikumalt. Imavusgeel suudav vedelikku talletada 100x enam, kui ta ise kaalub. Imavusgeel võib põhjustada nahaärritus ja allergilisi reaktsioone. Seda siiski harvem, kui lõhnaained ja pepupalsamid. Naiste tampoonides on keelatud seda kasutada, sest see võib soodustada toksilise sündroomi teket. Laste mähkmed ei asetse laste genitaalide sees, seega laste mähkmetes imavusgeel keelatud ei ole. Imavusgeel tuli kasutusele 1978.aastal Jaapanis ja seda kasutati naiste sidemetes.

Ökomähkmed on enamasti vähemalt osaliselt komposteeruvad. Liberod, Pampersid, Huggies mähkmed kõdunevad erinevate arvutuste põhjal 300-500 aastat. Ühekordsed ökomähkmed kõdunevad märkimisväärselt lühemat aega. Ühekordsetes ökomähkmetes kasutatakse vettpidavas kihis näiteks maisitärklist.

nap_tcm31-2500.jpg

Kui lapsevanemad eelistavad plastikupõhiseid mähkmeid (ning panevad iga mähkme veel eraldi kilekotti ka), siis nende mähkmed lõpetavad kõdunemise alles mitme-mitme põlvkonna pärast. Kui aasta jooksul iga päev kasutada nt 7 ühekordset mähet, siis teeb see kokku 2555mähet. Päris suur hulk prügi. Kui eelistada tavamähkmeid, siis saame väga suure hunniku kraami, mis ei idane ja ei mädane. Igaüks meist teab, kui suur on tavamõõdus mähkmepakk. Pange selliseid pakke üksteise kõrvale 50 kuni 70 (erinevatel firmadel on mähkmepakis erinev arv mähkmeid). Palju see ruumi võtab? Prügimäel võtab see samapalju ruumi.

Eestis müüakse ühekordsetest ökomähkmetest Moltex Öko mähkmeid (Looduspere poed) ja Wiona mähkmeid (Mahekaup). Nende mähkmete omavahelise võrdluse koostan õige pea.

Viited:

http://www.roche.ee/roche.php?id=116

http://huggies.com.au/OurProducts/TheEnvironment.asp#Q5

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=57955&d=19990609&a=1

http://archive.greenpeace.org/pressreleases/toxics/2000may192.html

http://www.epl.ee/?artikkel=283594

http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7121&old_art=33522&old_num=844

http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1999/5_1999/kk.htm

http://www.thediaperhyena.com/diaper_drama_scene3_health.htm

http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_161_6131.jpg

http://en.wikipedia.org/wiki/Superabsorbent_polymer

http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm

 

 

 

 

6 responses to “Milline ühekordne mähe on ökomähe?

  1. selle geeli pärast ei tohigi kasutada mähku komposti peenardes?
    ja kas öko poodides on mingi kontroll, kaubal, toidul, kui öko see on?

  2. Kontroll on. Rahvusvaheliselt on näiteks Öko-Test ajakiri, keskkonnaorganisatsioonide aruanded, erinevad keskkonnamärgid ja sertifikaadid. Eestis on mahepõllumajanduse litsentsid, märgid jne. Tähtsaim on muidugi usaldus.

  3. Tore näha, et pilt on asja ette kulunud!
    Jõudu ja edu,
    Jaak Kikas
    /http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/

  4. Vabandan!
    Ma tõesti olen püüdnud alati viidata.
    Seekord näpukas. Polnud pahatahtlikult tehtud.

  5. Ega see eelmine postitus polnudki etteheitena mõeldud. Tõsiselt – need pildid seal ongi kasutamiseks ja tore, et kellelegi huvi pakkus. Viide oli ju tegelikult olemas kah. (Muidugi võib selle viimase mõttevahetuse ka maha kustutada, ega ta teemasse midagi lisa.) JK

  6. 🙂
    Ma kustutan vaid spämi ja solvangud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s