Kas ökoeluviis on kallis?


Ma mõtlesin juba paar aastat tagasi, et peaks hakkama ökoeluviise harrastama ja enda tervist hoidma. Kahjuks jäi see mõte tollal pidama paari kuuldud müüdi taha.

Põhilised müüdid, mis mind takistasid olid:

  • ökoeluviis on kallis lõbu,
  • linnas elades pole võimalik „päris” keskkonnasõbralik olla,
  • äkki teised (näiteks oma pereliikmed) naeravad hiljem minu üle,
  • see on raske ja mõnudeta elu.

Nii vähe neid põhjuseid oligi. Nüüd olen paar kuud elanud palju keskkonnateadlikumalt ja teinud teadlikke valikuid. Kui oma hirmudele tagasi vaadata, siis saan teha mitmeid järeldusi.

Esimeseks müüdiks oli, et ökoeluviis on kallis lõbu. Jah, toit ja riided on mõnevõrra kallimad. Ökokodukeemia on sageli isegi odavam. Suure paki ökopesupulbriga saab pesta palju rohkem kordi, kui samas mõõdus tavalise pesupulbriga. Ühe pesu hind tuleb sedasi soodsam. Summa, mis ma kulutan hetkel söögile, ei ole suurenenud. Ma planeerisin ka enne oma eksperimenti ühes kuus toidule 2000-3000EEK. Mu toiduvalik on lihtsalt muutunud.

  • Uskumatult palju saab kokku hoida, kui jätta toidulaualt ära viilutatud juustutooted ja kõikvõimalikud vorstid. Kindlasti on väiksem ka pakendite hulk!
  • Suure rahasäästu saab süües hommikuti võileibade asemel putru. Ma ostan kuus umbes 75EEK eest mahepõllumajandusest pärit pudruhelbeid ja mannat. Sellest saan ma söönuks igal hommikul. Sinna sisse kulub veel umbes 50EEK eest taluvõid ja umbes 150EEK eest suhkrut, marju, seemneid või marjajahusid. Ma joon ära umbes 100EEK eest kohvi ja viljakohvi kuus. Samuti kulub umbes 100EEK talupiimale (nädalavahetustel teen lapsele piimaga mannaputru ja ta joob piima pudru kõrvale). Lapsele teen ma hommikusööki kodus vaid nädalavahetustel. See teeb kokku keskmiselt 16EEK päevas korralikule hommikusöögile.
  • Tööpäeval söön ma lõunasööki kohvikus. Olen loobunud supermarketite külastamisest ja sealse valmistoidu ostmisest. Kohvikust saan korraliku supiportsu 35EEK või köögiviljaroa 45EEK. See pole küll mahetoit, vaid lihtne ja korralik kohapeal valmistatud roog.
  • Kodus kokates olen loobunud külmutatud köögiviljadest. Kasutan värskeid ja kuivatatud köögivilju.
  • Liharooga teen ma umbes korra nädalas. Kala söön ka umbes korra nädalas. Kui liha harva süüa, siis jõuab ka maheliha osta.
  • Hinnasäästu pakub ka kohupiimade ja jogurtite maitsestamine kodus. Mida rohkem on toode valmis, seda enam ta maksab.
  • Ma pole kindel, et ise leibade ja saiade küpsetamine säästab raha. Kindlasti on see aga tervislikum ja kulutab vähem pakendeid. Uut küpsetist tehes, on hea ära kasutada seisma jäänud leivajäägid.
  • Ma külastan toidupoodi umbes kaks-kolm korda nädalas. Kui planeerida ostud ette (näiteks teha ostunimekiri), siis kulub palju vähem raha. Jäävad ära spontaansed ostud.
  • Ma loobusin mulliveest. Nüüd joon taimeteed või tavalist kraanivett. Umbes nädalaga harjusin kraanivee maitsega ära. Ka ülejäänud pereliikmed on hakanud vähem pudelijooke ostma. Ma ei saa veel öelda, et minu lähedased ei osta üldse pudelijooke.

Teiseks müüdiks oli, et linnas pole võimalik „päris” keskkonnasõbralik olla. Linnas on tõesti palju raskem säästvalt elada, ent see pole võimatu. Kui kulutada veidi vähem elektrit ja vett, liikuda rohkem isikliku autota ning loobuda liigselt pakendatud rämpstoidust, siis see on juba tubli saavutus. On vaja vaid kuskilt pihta hakata.

Kolmandaks müüdiks oli, et äkki teised naeravad. Seda ma kartsin kõige enam. Enne oleksin olnud nõus kõva häälega suguvõsa ees teatama, et olen kaalujälgija ja palun mulle torti mitte pakkuda. Lõpuks võtsin südame rindu ja rääksin oma sõpradele, et nüüd otsustasin elada veidi säästvamalt ning tervislikumalt. Tulemuseks polnud mitte ebamäärane naeratamine, vaid siiras huvi ja üle võetud nipid. Ma olin positiivselt rabatud.

Neljandaks müüdiks oli, et see on raske ja mõnudeta elu. Kui elada oma tegude tagajärgedele mõeldes, siis muutub elu hoopis mitmepalgelisemaks. Teadmised hakkavad tulema siit ja sealt. Mul on tunne nagu ehitaks piltmosaiiki. Igale kivikesele on vaja leida tema koht. Elu on parem tänu paremale tervisele. Mõnusa olemise saab luua ka ümbrust hävitamata. Lihtsalt tuleb oma peaga mõelda ja mitte “autopilooti” kasutada.

15 responses to “Kas ökoeluviis on kallis?

  1. mina väidan, et on veidi kallim kindlasti. ja no pudru, näiteks, ma koperdan tööpäeva hommikul niigi viimasel minutil voodist välja, ei mingit putru!🙂
    söökla toitudesse on siinkandis, kus mina töötan, ka raske uskuda. üldse on tööl söömine kõige suurem probleem.

    võinoh. üldse nõuab see veidi kombineerimist, et saada vajalikud mahe-ökoasjad kokku. meil on tavapoes kaugelt liiga väike valik ja see mõjutab mind ka.

    “päris” keskkonnasõbralik on üleüldse väga suhteline mõiste. et kuhu see piir tõmmata siis üldse? oleks see nii lihtne..

  2. Kas siis keskkonnasõbralik või tervislik? kas teil on nii hea(puhas) kraanivesi?
    Putru saab kiiresti ka nii teha täisterahelvestest, et kallad kuuma vee peale, lased natuke seista ja sööd. Toitusin kunagi kiiretel hommikutel nii.
    Minu jaoks on öko puuviljad ja juurviljad kallid. Lihtsamad nendest toon vanemate juurest, aga sageli ostan ikkagi külmutatud või tavapoe juurvilja.
    Suvel kavatsen üht teist ka ise kasvatada, aga ruumiga on natuke kitsas nii, et vaatab.

  3. Silma jäi see kraanivee tarbimise koht. Kui vähegi kannatab, siis ma soovitaks ikkagi veefiltri osta (Brita näiteks) – Sulle endale parem.

  4. Meil on kraanivesi väga heas seisus. Korteriühistu vahetas terve torustiku. Kunagi lasin tuttaval oma maja vett analüüsida ja vastus oli väga positiivne.

    Söökla toidud on meil tööl väga head. Lähedal on ka restoran. Sealsed hinnad on 10-15 krooni kallimad. Ei kurda sealse kvaliteedi üle ka. Lõunasöögikohtadega on mul vedanud.🙂

    Kui ma ostan kilo maheporgandeid 17krooniga, siis see on soodsam, kui osta 450g külmutatud mitte mahedaid porgandeid 15krooniga…

    Minul pole vanemaid, kelle juurest köögivilja tuua. Maheköögiviljadest saab kõht rohkem täis. Olen hakanud planeerima, et kui palju keegi sööb. Meil tekib vähem toidujääke. Pahaks minev toit oli meile suur probleem. Mul pole ka keldrit. Seega sõltun ette ostetud toidust.

    Muidugi on tavaline porgand odavam, aga kui planeerida ja jätta muu tavaline linnainimese raharaiskaja (näiteks viilutatud vorst) ostmata, siis pole hullu.

    Kiirel hommikul panen paar lusikatäit müslit maitsestamata jogurtisse ja veidi külmutatud marju peale ning saangi hommikueine. Ilma hommikueineta panen mina pildi lõunaks tasku…🙂 Seega mul pole valikut. Pean hommikust sööma.

  5. Mulle on mitmelt poolt öeldud, et veefiltrid muudavad vee “surnuks”.

    Isegi mu vana perearst ütles, et Tallinna vesi on piisavalt puhas. Kui kahtlen, siis keetku läbi, aga filtriga pole mõtet jamada. Võta nüüd kinni, mis on õige.

    Refleksoloogiat õppides räägiti ka, et pudelivee joomine on enamasti suur meediamull. Mõni pudelivesi on väga kõrge mineraalide sisaldusega ja pidi hoopis halvasti mõjuma.

    Miks kraanivesi on halvem, kui pudelivesi? Äkki keegi seletaks? Küsin puhtalt huvist… mitte halva pärast.

  6. Mina ei kasuta veefiltreid. Tallinna vesi on üsna puhas. Rohkem mõjutab vett torustik kui miski muu. Ma ei pea veidi lisarauda halvaks ja kuna vesi ei maitse halvasti, ei lõhna ega ole imelikku värvi, siis ma loodan, et on üsna puhas. St, ma joon ka kraanivett ja juba ammu. Mina ei poolda pudelivett. Mineraalvesi on õigustatud peale füüsilist pingutust, teatud dieetide ja näidustuste puhul, aga mitte pidevaks joomiseks. Reisil teatud riikidesse õigustab pudelivesi end ka muidugi – kus lihtsalt muidu vesi oleks läänemaailmale vastuvõetamatu kvaliteediga.

    Pudruga on see teema ka, et … no ma ei saa!
    Kui ma söön 2 võileiba (mis iganes leib, kindlasti VÕI, misiganes kate), pean ma lõunani vastu. Pudruga on kõh paari tunni pärast siuke imelik. Ma tean, et ei kõla loogiliselt!
    Müsli-jogurt on asjad, mida tarbin kord kvartalis. Hea, et on mees ja laps, kes need asjad ära söövad. Minust läheksid need kõik halvaks. Pole seda soolikat.

    Suure hulga köögivilja saame ka õnneks vanematelt, mõlemalt poolt. Hoidiseid ka. Sügavkülmutatud marju ja muud sellist.

    Ning viimasel ajal on meilgi kujunenud nii, et toitu praktiliselt ära ei viska. Aga superöko pole ma ikkagi, tänagi ostsin Stockist täiesti tavalisi asju – lähtudes kodumaisuse põhimõttest😉

  7. Ega minulgi ainult ökod asjad riiulil pole. Püüdlen ökoma poole. Näiteks piprad, soolad on mul kõik tavalised. Kui sool otsa saab, küll siis vaatan, kas ostan mõne erilisema. Külmutatud marjad on kodumaised, aga mitte ökod. Kui talupiima pole, siis ostan ka tavalist. Mis teha? Pärm on tavaline. Taimeõli on tavaline. Hapukoor on tavaline. Päris sageli on ka kapsas tavaline.🙂

  8. Ahjaa, sooladest on üks siiski öko. Ma nimelt jumaldan ürdisegusid. Hetkel on kapis Orapera talu ürdisool.

  9. Ahjaa, pudelivesi on enamasti plastikus ja ta seisab poes nädalaid/kuid. Pole üldse kindel, et ta on “väga puhas ja tervislik”. Nimelt kipub plastik happelises keskkonnas (nt. mullivesi) andma välja teatud kemikaale. Happeline keskkond mõjub plastikule samamoodi nagu kuumutamine. Kui vesi pudelisse villiti oli ta väga heas seisus. Kus kohast ma tean, et ta on seda ka siis, kui mina pudeli avan. Plastikust toodetele pole kirjutatud, milline neist sisaldab näiteks bisfenool A-d ja milline mitte.

    Üks artikkel bisfenool A-st. Siin räägitakse küll kuumutamisest, aga meile ülikoolis keemias räägiti, et plastiku puhul pole vahet, kas kuumutada, leotada pikalt või hoida happelises keskkonnas.
    http://www.postimees.ee/010208/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/309518.php

    Pudelivesi on omal kohal piirkonnas, kus vesi on saastatud ja reisidel.

  10. Hilinenud vastus minu poolt ka.

    Tallinnas jõin ma alati kraanivett. Täiesti probleemivabalt, aga sel hetkel kui Helsingisse kolisin, see lõbu lõppes. Siin on vesi väga jube. Ma ei tea, mis viga on, aga ma ei suuda seda juua, sest mul on tunne, et ma joon mingit keemiat sisse, sest vesi maitseb nagu keemia. Tallinnas oleneb üsna palju sellest, et kus Sa elad.

    Pudelivett joon ma ka ainult siis, kui muud üle ei jää (reisi peal). Üldiselt on hoopis veepudel mul enda poolt kraanist ise täidetud.

  11. Helsingi vesi on väga hea ja puhas, tuleb otse Päijänne järvest mööda hirmpikka kaljutunnelit kus isegi konnad sees elavad. Mul pole Helsingis elades kunagi olnud vajadust pudeli- ega filtriveele. Mingit pidi harjutama ka ei pea, otse kraanist joon rõõmuga.

  12. kui rääkida siin putrudest (üks väitis, et kõht läheb kohe tühjaks), siis mina teen putru nii, et lisan sinna veel tükike taluvõid ja lõpuks ka lahtiklopitud muna – tuleb äärmiselt maitsev ja hoiab ka kõhu kaua täis…

  13. Kirjutasid, et teed liharooga korra nädalas. Kas pead selle all silmas korra nädalas liha söömist või näiteks lõunasöök kohvikus sisaldab ikkagi ka liha? Küsin lihtsalt seepärast, et mulle endale tundub senine toitumine (kord päevas liha, kuid mitte kunagi vorsti-pihve-viinereid) pisut tasakaalust väljas. Tahaks lihasöömist vähendada, aga ei tea, millega liha nö kompenseerida.

  14. Liha toidulaual vähendades olen hakanud enam sööma nt kaunvilju.

  15. Selle lihaga ja kalaga on nii, et mõnel nädalal satub seda ikka enam kui korra. Viimane nädal pole üldse lihavaene olnud😦.

    Viimase aja tavaline elukorraldus: Korra nädalas söön kala ja korra või kaks liha (mõne toidu sees) või eraldi. Kodus ma liha ja kala ei tee. Ostan selle kohvikust lõunaks.

    Piimatooteid ja muna ma söön, seega ainetest puudust pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s