Keha kui sümfoonia


kehad

Inimese keha on tema parim sõber. Ta on omade vigade ja omade heade külgedega ustavaim sõber. Vahest me ei mõista ennast. Samas, kui ma natukenegi enda keha kuulata, siis saame aru kui palju on tal öelda.

Kui me oleme kasvõi kergelt armunud, siis põsed õhetavad ja süda lööb kiiremini sees. Kuna armumine eeldab avatud meelt, siis on lihtne ennast mõista. Nii vaim kui keha ihkavad lähedust, puudutust, tunnet… Kõhus suriseb ja peas on veidrad mõtted…

On teisigi märke. Kõht hakkab korisema ja me teame, et peame sööma. See on loomulik.

Kuid kehal on palju märke, mille tähendust me oleme hakanud unustama. Tegelikult me ehk isegi mäletaksime, aga segavaid tegureid on palju. Kui me sööme näiteks hormoonidega suureks nuumatud looma liha, siis satuvad need hormoonid meiegi kehasse. Hormoonid on keha märguandesüsteem. Märguandesüsteem ei saagi töötada, kui talle ei anta selleks võimalust. On laialt teada tõde, et USA-s söödetakse nuumloomi ja -linde pidevalt hormoonidega (heaks näiteks on USA ülisuured tänupüha kalkunid). Kui palju on USA-s ülekaalulisust? Inimesed ei saa enam aru ka kõige lihtsamatest keha märkidest. Paistab, et täiskõhutunde märk on ununenud. Ahjaa, unustasin mainida. Loomadele antakse ju ka antibiootikume, säilitusainetega toitu jne.

Siin on eurooplasel lihtne vastu vaielda, et see pole meie probleem. Euroopas hormoone vähemalt nii palju ei kasutata. On see kindel?

Keha märguandesüsteemi rikkumiseks on palju muidki viise. Näiteks plastikust toidunõud. Kui hoida plastikust nõudes (eriti kriimustustega nõudes) happelist või sooja toiduainet, siis hakkavad sealt erituma erinevad kemikaalid. Alles hiljuti jooksis uudistest läbi USA lutipudelikatsed. Neis hoiatati vanemaid, et plastikust lutipudelit soojendades ohustavad nad oma lapsi viljatuse, diabeedi, rinnavähi, tüdrukute varajase puberteedi ja hüperaktiivsusega. Sageli hoiatatakse, et plastikust eralduvateid kemikaale peab inimkeha hormoonideks. Kui palju on meie ümber plastikut? Pole ime, et me ei mõista omaenda keha märke.

Kuid looduse segamisega läheb inimene kaugemale. Nüüd on meil juba GMO. Kui geneetiliselt liita kaks organismi, kes looduses kunagi ei liituks, siis millise nipiga meie keha seda mõistma peab. Me segame niigi lisaainetega iseenda märguandesüsteemi. Kui segaduses kehale anda lisaks GMO, siis ma ei imesta, et tulemuseks on totaalne segadus. Paljudel inimestel on raske keskkonnast hoolida. See on loomulik. Ei saagi hoolida ümbritsevast, kui enda sisemus on hoolitsemata ja segaduses.

Olen aastaid isegi sarnaselt elanud. Kuigi õppisin kunagi ülikoolis keskkonnateaduseid, ei jõudnud see teema mulle reaalsena pärale enne, kui olin iseenda ja oma kehaga rahu teinud. Viimasel ajal tunnetan oma keha rohkem (isegi haige olemisest hoolimata). Hiljuti tõdesin, et kui mõnda aega süüa ainult mahetoitu ja vältida sünteetilisi lisaaineid, siis paraneb ning muutub lõhnataju. Mulle kunagi väga meeldis kirsimaitselise joogijogurti lõhn. Nuusutasin seda hiljuti uuesti. Kahjuks meenutas see mulle kunstlikku kommilõhna ja sööma ei kutsunud. Usaldasin oma sisetunnet. Kunagi maitses mulle Coca Cola. Hiljuti proovisin lonksukese. Suhu jäi metalli maitse ja hammastele tuli ebameeldiva maitsega kiht.

Kui ma refleksoloogiat õppisin, siis meile räägiti padjandist põlve all (sees pool). Nendel inimestel, kelle kehas pole hormoonidega kõik korras ja kes on liiga palju saastatud toitu söönud, on see padjand suur. Võrreldes endiste aegadega on minu padjand palju väiksemaks muutunud. See on olemas, aga ta ei ole enam suur…

Niipalju siis tänaseid mõtteid. Pildi leidsin SIIT.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s