Autovaba? Mõned mõtted…


Leidsin internetist paar huvitavat fakti ja panen need siia ka üles. :) Tekst on võetud SIIT.

Mida autovabam on linn, seda meeldivam on seal elada. Me oleme 1 tunni päevas liiklejad ja 23 tundi päevas lihtsalt „olijad“, töötajad, linnakodanikud, lapsed, noored, vanad – liiklusest mõjutatud. Rahulolematust oma elukeskkonnaga näitab juba see, et paljud linnaelanikud ihkavad minna või on kolinud linnaserva elama. Pole vajagi hakata tooma ära numbreid – liiklusmüra, ohtlikud tänavad, närvilisus, õhusaaste, pori ja mustus, asfaldi alla kaduvad haljasalad ja mänguväljakud, õuevaated ja ummikud on enamikele tuttav mure. Vähesed aga annavad endale aru, et maale kolimise, kuid autoga linna igapäevase pendeldamisega neid probleeme ju veelgi süvendataksegi. Kui sa ise oled teiste autokasutusest häiritud, siis parim, mida ise teha saad, on auto kasutamist võimalikult palju vältida.

Autostumise keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud ei piirdu kaugelt mitte üksnes õhusaastega. Auto kasutamisega on otseselt seotud kõik keskkonnamõjud, mis kaasnevad alates kütuse tootmisest ja infrastruktuuri ehitamisest lõpetades auto kasutamise käigus tekkivate ohtlike jäätmeteni.

Kütuse tootmine ja transport

  • Pool maailmas tarbitavast naftast ja 35% koguenergiast kulub transpordis.
  • Nafta puurimine hävitab tuhandete ruutkilomeetrite ulatuses looduslikke ja kultuurmaastikke.
  • Nafta puurimine on hävitab paljude Siberi põlisrahvaste jt kohalike elanike elualasid ja jätab nad ilma traditsioonilisest elatisest.
  • Nafta puurimine põhjustab kohalikke pingeid. Nigeeria Ogoni rahvas on aastakümneid võidelnud suurte naftafirmade vastu, kes ei arvesta kohalike huvidega ega hooli keskkonnakaitsest.
  • Naftatööstus on väga suur poliitiline ja majanduslik jõud. Kontroll nafta ressursside ja hinna üle on paljude sõjaliste konfliktide põhjuseks.
  • Nafta transportimine on seotud suurte riskidega. Prestige’i tankeriõnnetus tappis 300 000 merelindu ja kahjustas Hispaania ranniku turismi. Prestige tankeris oli Ventspilsi sadamas tangitud Vene nafta.
  • 20-70 000 tonni naftat lekib igal aastal Läänemerre
  • 400 miljonit tonni naftat lekib igal aastal maailmamerre (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat)

Infrastruktuuri ehitamine

  • 10 ha maad kaob uue infrastr. alla iga päev
  • tarbib muid taastumatuid loodusvarasid, kruus, liiv, metallid
  • Infra hoolduse käigus sool, taimetõrjekemikaalid
  • Autokeskse infrastruktuuri ehitus on väga kallis, 5 korda kallim kui ühistranspordile orienteeritud linn
  • Autokeskne infra tihti barjäär teistele liiklejatele
  • Infra ehitamine halvendab kohalike elanike elukvaliteeti ja põhjustab proteste

Autode kasutamine

  • 20% eurooplastest elavad liikluse tõttu liigse müra keskel
  • kohalik õhu kvaliteet pole oluliselt paranenud, sest transpordimahtude kasv ning järjest suuremad automudelid on ära nullinud uute tehnoloogiate positiivse mõju
  • 30% kliimamuutusi põhjustavatest gaasidest on pärit transpordist
  • Autokasutaja saab 30% rohkem saastet kui teised liiklejad
  • Euroopas 40 000 liikluses hukkunut aastas
  • Ca 100 -300 000 lisaks tervisemõjude tõttu (tahmaosakesed, istuv eluviis)
  • Ummikukulud on Euroopas ca 100 miljardit krooni aastas
  • Ajasäästu liikluses ei ole – päevane ajakulu transpordis konstantne
  • Euroopas 2 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid aastas (10% kogu ohtlike jäätmete mahust)
  • Ca 200 miljonit kasutatud autorehvi

Mida autost sõltumatum linn, seda soodsam see on nii linna eelarvele kui ka linnakodanike rahakotile. Autostumisele muganduv linn, nagu praegu näiteks Tallinn, neelab aastas sadu miljoneid kroone uute teede ehitamiseks. Nii auto omamine kui ka autokeskne infrastruktuur koos kiirteede, mitmetasandiliste ristmike ja parkimismajadega on paratamatult kallis, isegi praeguses situatsioonis, kus autokasutaja ei maksa kinni kõiki ei otseseid ega negatiivsest keskkonnamõjust põhjustatud kulusid. Seda sellel lihtsal põhjusel, et kütuseaktsiisist ei jätku piisavalt teederemondiks, väliskulude katmisest rääkimatagi. Tallinnas on transpordi väliskulud suurusjärgus 2-3 miljardit krooni, iga aasta kulutab linn uute teede ehitamisele ca 200 miljonit krooni. Need kulud maksavad kinni kõik – nii autokasutajad kui ka jalakäijad, sest ainukesest autodele kehtestatud tasudest, parkimistasudest laekub linnale küll 30 miljonit krooni, kuid juba 2/3 sellest kulub linnal tasulise parkimise korraldamisele.

One response to “Autovaba? Mõned mõtted…

  1. Minu arvates on parim liiklusvahend linnas jalgratas – saab kiiremini edasi kui jala (ja mõne marsruudi puhul ka autost kiiremini), “parkimiskoha” leidmine on kergem kui auto puhul ja lisaks on liigutamine tervisele ka kasulik.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s