Mis peitub kalliste reklaamide taga…


Olen nädalakese kodus olnud ja kõik asjad hakkavad otsa saama. Käisin täna Prismas oma toidu- ja kosmeetikavarusid täiendamas. Sama hästi oleksin kosmeetika koha pealt võinud minemata jätta ja piirduda Grossi poega. Ma uurisin läbi terve Prisma šampoonileti ja mitte ainsamatki normaalset šampooni polnud. Kõik šampoonid sisaldasid vähemalt 3-4 kahtlase väärtusega ainet. Poetasin alguses ühe šampooni Prismast endale korvi. Õnneks meenus mulle viimasel hetkel, et apteegist saab Weleda kosmeetikat.

_____________________________________________

Panen siia üles kirjanduse põhjal tehtud kokkuvõtte ainetest, mida kosmeetikatooted sageli sisaldavad. Ise ostan peamiselt looduskosmeetikat ökopoodidest ja tänu sellele puutun alljärgnevate ainetega palju vähem kokku.

Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras, st kõige suuremas koguses esindatu on nimetatud esimesena.

Kui on vaja mõne keemilise ühendi lühem tähendus või eestikeelne vaste, siis mulle on abiks olnud järgnev tabel.

______________________________________________

Atseetaldehüüd (Acetaldehyde) – Küünepalsamites kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel – vähki tekitav aine.

AHAS (alpha-hydroxy acids, fruit acids, glycolic, lactic ja citric acid) – kasutatakse duššitootetes, vananemisvastastes näo- ja ihutoodetes pH regulaatorina. Võib imenduda läbi naha, suurendab tundlikkust päikese suhtes, seega võib suurendada päikesega seotud nahakasvaja riski.

Alkohol, Isopropyl (SD-40) – Väga kuivatav ja nahka ärritav; muudab nahapinna Ph-taset, nii et naha kaitsevõime bakterite ja viiruste suhtes halveneb; tekitab pigmendilaike ja kiirendab naha vananemist.

Benzalkonium Chloride – Äärmiselt mürgine säilitusaine /antistaatik; kokkupuutel ärritab nahka, silmi, nina, kõri.

(BHA) Butylated Hudroxyanisole, (BHT) Butylated Hydroxytoluene (butüül hüdroksütolueen E321) – kasutatakse päikesekreemides, huulepulkades, näokreemides, ripsmeduššides, juuksevärvides (eriti mustas) säilitusainena. Allergeen, seosed käitumisprobleemidega ning kesknärvisüsteemi häiretega. Seotud reproduktiivsüsteemi probleemidega. Põhjustab allergilist dermatiiti.

2-bromo-2-nitropropane-1,3-diol (Bronopol) – Mürgine säilitusaine. Põhjustab dermatiiti. Ise avastasin selle aine Miniriski toodetest.

Dietanolamiin (DEA) – Soodustab vedeliku ja rasva segunemist ning mõjub puhastajana. Puhast DEA-d kasutatakse kosmeetikatoodetes harva, ometi selle lähedased – kokamiid DEA ja lauramiid DEA – sisalduvad sageli šampoonides ja juustele mõeldud pihustites. 1997.aastal USA-s läbiviidud uuringud rottide ja hiirtega näitasid sidet DEA ja vähki haigestumise vahel. Selle aine uurimine jätkub veelgi. Targem oleks vältida kosmeetilisi vahendeid, mis sisaldavad DEA- lisandeid. DEA (Diethanolamine), MEA (Monoethanolamine), & TEA (Triethanolamine) – Põhjustavad allergiat, naha ja silmade kuivust, pikemal kasutamisel mürgised. EU-s keelatud, kuna põhjustavad vähki.

1,4-dioxane – Vähkitekitava toimega aine. Seda leidub 50% tava nahahooldustoodetes. Lagundab rakumembraane, kahjustab kesknärvisüsteemi, maksa ja neere.

DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate), BBP/ BzBP (butyl benzyl phthalate) ja teised dibutüülftalaadid on tuntud, kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel Eelpool nimetatud flataadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte. Katsed näitavad et ftalaadid tekitavad allergilisi haigusi – üks Põhjamaade uuring seostas neid astmaga. Uuringud näitavad, et ftalaadid on ohtlikud rasedatele naistele ja sündimata lastele. Flataadid kahjustavad paljunemisfunktsiooni. Nad võivad põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Leitud juukselakkides, parfüümides, küünelakkides. Kasutatakse plastifitseerijana plastiku pehmendamiseks, naha niisutajana kosmeetikas. Need on seotud enneaegse rindade arenemisega tütarlastel; võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte.

Keemilised lõhnaained – Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine, seega märgitakse kostisesse vaid lõhnaained. Põhjustavad allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, dermatiiti, pigmendi laike, võivad olla mürgised, vähki tekitavad.

Keemilised värvained (näit FD&C või D&C) – Vähki tekitavad, nahka ärritavad, allergiat tekitavad, kogunevad organismi

Ksüleen (xylol või dimethylbenzene) – tekitab nahaärritusi ning maksakahjustusi, naha ja hingamissüsteemi ärritaja, uimastav kõrgetes kontsentratsioonides. Leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates.

Mineraalõlid kosmeetikas (paraffinum liquidum, vaselin, petrolatum, ozokerite, cera microcristallina, hydrogenated polyisobutene, paraffinum, cyclomethicone (silikoonõli), parafiinid, steariin) – Odavad kosmeetikatooted põhinevad reeglina mineraalõlil. Fossiilsete kütuste tootmisel tekkivaid mineraalõlisid kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, värvitud, lõhnatud, erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde, nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Mineraalõli moodustab nahale kile, mida võiks võrrelda plastkilega. Mineraalõlide kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket. Teatud mineraalõlid on isegi kantserogeensed, need võivad ärritada nahka ja silma limaskesta, samuti ummistada poore. Selliseid kreeme kasutades kogunevad toksiinid ja bakterid nahka ning selle tagajärjel tekivadki komedoonid, vistrikud ja nahk muutub elutuks. Mineraalõlid takistavad naha normaalset ainevahetust ning pikaaegsel kasutamisel hoopis kuivatavad nahka. Seepärast ei tohiks kuiva või tundliku näonaha hooldamiseks mitte kunagi valida kreeme, mille peamine koostisaine. Mineraalõlid raskendavad naha loomulikke funktsioone. Nahk muutubki õlist sõltuvaks ja õlide kasutamist on raske lõpetada. Mõistmaks, miks mineraalõli pole tervise- ja ilutoodetes kaugeltki mitte ideaalne, tuleb kõigepealt teada, et elu maa peal koosneb põhiliselt süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Elustaimed ja muud organismid koosnevad elussüsinikust. Miljoneid aastaid tagasi eksisteerinud elu on kivistunud ehk “surnud” süsinik. Kasutades mineraalõli sisaldavaid kosmeetikatooteid, püüate elustada oma elavat keha surnud materjaliga. Ainult elustaimedest – elava süsiniku allikast – pärit õlil on taastavad omadused. Miks siis kasutatakse nii paljudes toodetes mineraalõli? Vastus on üks: hind. Lisaks sellele, et mineraalõli on värvitu ja lõhnatu, seisneb selle peamine eelis selles, et vähesed taimeõlid suudavad sellega hinnas konkureerida. Enamus kosmeetikuid ei soovita osta mineraalõlisid sisaldavaid kosmeetikatooteid. NB! 100% tava beebiõlidest on mineraalõlid.

Muskuseühendid – leiduvad šampoonides, seepides, kreemides. Muskuseühendid eralduvad vette ja õhku: püsivad ja bioakumuleeruvad toiduahelas – mürgitavad veeelustikku.

Parabeenid (alkyl parahydroxy Benzoates – butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben) – Parabeene kasutatakse säilitusainena. On avastatud nõrk vastumõju paljunemisvõimele ja soodustav mõju vähi tekkele (igapäevasest kasutamisest tulenevat mõju pole uuritud). Jälgida keemiliste ühendite nimetust, mille lõpus on “parabeen”. Põhjustavad allergiat, naha ärritust, võivad olla mürgised, kogunevad organismi.

Polyethylene Glycol (PEG) – Kiirendab naha vananemist, nahka ärritav, vähendab naha kaitsevõimet bakterite ja mikroobide suhtes, tungib kudedesse.

PPD (p-fenüleendiamiin, p-phenylenediamine) – PPD kasutatakse värvainena. Seos vähi tekkega (eriti kosmeetikute puhul), mutageen ning naha ärritaja, allergeen, võib imenduda läbi naha. Leitud tumedates juuksevärvides ja nn mustas hennas (kasutatakse ajutistes tattoo’des). Kasutatakse värvainena.

Propüleenglükool (Propylene Glycol, propaan-1,2-diool, PG, Butylene Glycol) – Veel üks naftaprodukt – mõjub niisutavalt, kaitstes kosmeetikat kuivamise eest. Saksamaa lubab propüleenglükooli kasutada 1 g kilogrammi kohta. Suurtes kogustes tekitab propüleenglükool kesknärvisüsteemi häireid. Salvide aluseid on raske teha ilma emulgaatorite, stabilisaatorite, elastsus- ning säilitusainete lisamiseta. Propüleenglükool (PG) on alkohol erakordsete lahusti omadustega, mis suudab lisaks transportida toimeaineid naha sisse. Kuid täpselt nende omaduste tõttu, mis on salvi koostises nii tähtsad, ei sobi PG kasutamiseks vastsündinutel. PG lahustiomadused kahjustavad ebaküpset nahka, sarvkiht lõtvub ning kuivab. PG-d ei tohi kindlasti kasutada juhul, kui õhu juurdepääs on takistatud. Sama kehtib ka glütserooli puhul, mida kasutatakse abiainena tema vett siduvate omaduste tõttu. (Darmstadt et al., Paediatric Dermatology, 2000). Kuulub paljude higistamisvastaste deodorantide, šampoonide, ilukreemide, dekoratiivkosmeetika ja päevitusemulsioonide koosseisu. Ärritab nahka ja silma limaskesta. Mõnedel juhtudel põhjustab ka allergilisi lööbeid. Tekitab depressiooni, kesknärvisüsteemi häireid, takistab rakkude uuenemist, ärritab nahka, põhjustab dermatiiti, neeru- ja maksakahjustusi, peavalu. Vaatamata sellele, et enamus kosmeetikafirmasid kasutab seda saadust oma toodangus, on olemas ka vahendeid, mille koostisse kuuluvad naturaalsed, mitte sünteetilised niisutajad.

Sodium Lauryl Sulfate (SLS, naatrium dodetsüül sulfaat) – Naatriumlaurüülsulfaat on tarbekaupades kasutatav sünteetiline kemikaal, mille kohta kehtivad taimemürke reguleerivad reeglid. Soodustab vahu tekkimist ning mõjub puhastava vahendina. Šampoonides, emulsioonides, vannivahtudes ning hambapastades vahtu tekitava ainena ja rasvaärastina. Ameerika Rahvuslik toksikoloogiline programm peab seda ainet silmi ja nahka ärritavaks, komedoone põhjustavaks vahendiks, mis võib teatud juhtudel soodustada vähirakkude teket. See seedesüsteemi ärritav ning maksa mürgitav aine võib kuivatada juukseid ning ärritada silmi, põhjustada allergilist reaktsiooni ning juuste väljalangemist. Neurotoksilisuse suhtes ei ole seda testitud. Naatriumlaurüülsulfaat ei ole ametlikult kantserogeen, aga seda kasutatakse sageli koos trietanolamiini (TEA), dietanolamiini (DEA) või monoetanolamiiniga (MEA), mis võib põhjustada kantserogeensete ainete nitrosaamide tekkimist. Samal ajal tunnistavad paljud arstid ja teadlased SLS ohutuks elemendiks kosmeetiliste vahendite tarvis. Tõsi, nad soovitavad pärast selliste vahendite kasutamist nahka ja juukseid korralikult loputada. Kui nahal on kalduvus vistrikele, tuleks seda ainet sisaldavatest emulsioonidest ja šampoonidest hoiduda. Valida tuleks looduslikke nahahooldusvahendeid. Eriti tasuks tähele panna, et väikelaste tooted oleksid SLS-i vabad. Ärritab nahka/silmi/hingamisteid, võib kahjustada maksa, kopse, südant ja immuunsussüsteem. Tungib sügavale kudedesse neid kahjustades. Säilib organeis kaua. Leidub 90% toodetes, mis vahutavad. Sarnane toime – Sodium Laureth Sulfate (SLES), Ammonium Lauryl Sulfate (ALS), Ammonium Laureth Sulfate (ALES), Sodium Methyl Cocoyl Taurate, Sodium Lauroyl Sarcosinate, Sodium Cocoyl Sarcosinate, Potassium Coco Hydrolysed Collagen, TEA (Triethanolamine) Lauryl Sulfate, TEA (Triethanolamine) Laureth Sulfate, Lauryl or Cocoyl Sarcosine , Disodium Oleamide Sulfosuccinate , Disodium Laureth Sulfosuccinate , Disodium Dioctyl Sulfosuccinate jne.

Stearalkonium chloride (Benzalkonium chloride, Cetrimonium chloride, Cetalkonium chloride, Lauryl dimonium hydrolysed collagen) – Omavad positiivset energialaengut ja seetõttu kasutatakse neid juuste palsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat.

Talk – Puudri koostisse kuuluvad niiskust imavad mineraalid. Kasutatakse dekoratiivkosmeetikas ning kehale raputamiseks. Talk sisaldab aineid, mis provotseerivad kopsu- ning munasarjavähki. Seetõttu ei maksa puudrit, mille koostisse kuulub talk, panna näole, kõhule ja genitaalide piirkonda. Kuid toonivate kreemide koostisse kuuluv talk on praktiliselt ohutu. Vältida tuleb puudreid, mille aluseks on talk. Et puuder seob niiskust, kasutatakse seda mähkmepiirkonna hoolduses palju. Siiski tekitab puuder toppe, mis ärritavad nahka hõõrdumise tõttu. Siiani pole tõestatud, et puudril oleks nahka kaitsev või raviv efekt.

Tolueen (toluol või methylbenzene) – Leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates. Uuringud näitavad iseeneslikke aborte naistel, kes on selle ainega kokku puutunud. Ärritab nahka ning võib kahjustada maksa, kõrgetes kontsentratsioonides uimastav. Tolueen on lenduv, süttiv ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi, silmi, verd, maksa, neere ning nahka.

Triklosaan (5-chloro-2-(2,4-dichlorophenoxy), phenol, triclosan) – Leitud deodorantides, hambapastas, vedelseebis, intiimseebis, suuvärskendajas, riietes. Kasutatakse antibakteriaalse ainena. Uuringute järgi on tegemist bioakumuleeruva ainega, mis jääb pidama rasvkudedesse ega lagune seal. Selle aine tootmisel, põletamisel või kokkupuutel päikesevalgusega võivad tekkida dioksiinid (vähkkasvaja oht). Triklosaani kasutatakse bakterite tapmiseks. Bakterid tasapisi kohanduvad ja muutuvad tundetuks sama ainet sisaldavate antibiootikumide suhtes. Pideva tarbimise puhul esineb oht normaalse mikrofloora häirumiseks ja resistentsete bakteritüvede tekkeks. Samuti võivad antiseptikumid liigselt nahka kuivatada ja soodustada põletiku teket.

Viited:

http://www.naisteleht.ee/node/895

http://www.dermoshop.com/article.asp?id=5279

http://www.isida.ee/est/mother/beauty/makeup.html

http://www.bef.ee/files/c274/17.04_Ohtlikud_ained_kosmeetikas.ppt

http://et.wikipedia.org/wiki/Prop%C3%BCleengl%C3%BCkool

http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/05/06/kasu.htm

http://www.roche.ee/roche.php?id=117

http://www.fix.ee/ained.htm#

http://www.virumaateataja.ee/230506/esileht/tervis/15030802.php

http://files.bef.ee/Kem_risk_handbook.pdf

http://safety.more4kids.info/uploads/Image/poison.jpg

12 responses to “Mis peitub kalliste reklaamide taga…

  1. Kas see mahualanev koostisainete järjekord on kõikidel siltidel kohustuslik? Toit jne või ainult kreemidel ja šampoonidel?

  2. Kosmeetikas on see kindlasti nii, aga toidu kohta ei oska öelda. Vabandan!

  3. toidu kohta kehtib ka.

  4. Sodium Lauryl Sulfate — selle märksõna järel on Sul jutu lõpuks terve pikk nimekiri ainetest, millel on “sarnane toime”. Kas see sarnane toime tähendab, et on ka ohtlik, või et kasutatakse samadel eesmärkidel (vahutab jne), aga ohtlik ei ole?

  5. Look at the label!!! Here is a guide to how gentle your shampoo is according to the surfactant used:
    Ammonium Lauryl Sulfate – very, very, harsh
    Ammonium Laureth Sulfate- very harsh but better than the above
    Sodium Lauryl Sulfate- better than the above, but still a little harsh
    Sodium Laureth Sulfate-gentle, great pick!
    TEA lauryl Sulfate-good pick
    TEA Laureth Sulfate-good pick
    http://www.salonweb.com/pro/shampoo.htm

    Leidsin ühe sellise jutu.

  6. Sul on väga mõnus blogi ja äärmiselt huvitavat infot!!!

    Kas kusagil on kirjutatud ka hügieenisidemete sisalduse kohta? Libresse pakkidel näiteks pole midagi kirjas😦
    Tampoone kasutan Natracare’i omasid, aga hügieenisidemeid ostan ikka tavalisest poest.

  7. Võin kirjutada, aga siis uuel nädalal.

    Hetkel kogun materjale mähkmete kohta. Aga hügieenitooted on suhteliselt sama rida. Seega pärast mähkmeid kirjutan.

  8. Leidsin googeldades selle ammuse sissekande… nimelt tahaks ka osta võimalikult puhtaid seepe-šampoone, aga avastasin kurvastusega et paljud firmad kes reklaamivad end looduskosmeetika/loodushoidliku tootmise pähe, sisaldavad ka tegelikult neid halbu aineid (näiteks ka Aroomipoes müüdav poola loodustoodete sari Ziaja või Bomb Cosmeticsi tahked šampoonid). Äkki oskad soovitada/ nõu anda, mida sa ise kasutad? Mis oleks need head ja turvalised asjad siis mida tasuks osta (nii isikliku hügieeni kui ka koristusvahendite kategoorias)?

  9. Mina soovitan kasutada Forever Living Product tooteid, need sisaldavad looduslikult saadud säilitus- jm aineid, neis ei ole keemiliselt sünteesitud ühendeid, seetõttu on need tooted ka paraku kallimad. Ise olen kasutanud neid nüüd üle aasta ja väga rahul, kuigi ka just raha tõttu kasutan ka ikka veel kesklassi hinnaga kosmeetikatooteid.
    Foreverist saab tegelikult pea kõike koduses majapidamises vajaminevat.

  10. Kas seal tabelis olevad ained on kõik kahjulikud?

  11. Pingback: Ilu-olu. Täiendan… « …………….Ele

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s