Mänguasjad…


Bettani palus mul kirjutada Rasmuse mänguasjadest. Pean kahjuks tunnistama, et siin ei tule juttu 100% plastikuvabadusest.

Kui Rasmus oli alles kõhubeebi, siis ma otsustasin, et minu lapsel ei saa olema nii palju mänguasju, et ta neid ei mäleta. Vaatasin oma sõbrannasid, kelle lapstetoad uppusid mänguasjadesse, millega ei mängitud. Elan kahetoalises avatud plaaniga korteris. Mul pole võimalust lapsele lelusid täis tuba võimaldada.

Rasmuse esimese eluaasta jooksul ostsin ise vist ainult ühe närimislelu. Ülejäänudlelud kas kingiti, saime teise ringi riietega kaasa või tegime ise. Esimesel eluaastal oli mu lapsel päris palju plastikust lelusid. 2004.aastal oli praktiliselt võimatu leida Eesti kaubandusvõrgust sobivaid riidest või puidust lelusid. Riidest leludel oli enamasti märge, et see on sobimatu alla 3-aastastele. Need riidest lelud, mis sobisid, need olid enamasti liigagi kallid. Rasmuse lemmikleluks oli makaronipudel.

Meil oli oma nipp, kuidas mitte osta lapsele uusi asju ja samas teda pidevalt üllatada. Me jagasime mänguasjad kolme koti vahel ära. Esimese kotitäie andsime lapsele mängida. Teise kotitäie järg jõudis 2 nädala pärast. Korjasime olemas olevad lelud kokku ja asendasime need uutega. Laps mängis uute leludega taas 2 nädalat. Siis korjasime kokku teise koti sisu ja asendasime selle kolmanda koti sisuga. Sedasi olid mänguasjad ringluses. Rasmus oli alati põnevil, kui uue koti sai. Alles aastaselt oli näha, et ta sai aru, et kotid vahelduvad, aga see teda ei seganud. Tema jaoks oli see loomulik.

Päris palju on Rasmuse mänguasjade hulgas olnud nn. “päris asju”. Milleks osta lapsele mängukulp, kui ta saab mängida ka suure kulbiga.

Kui Rasmus oli 10-kuune, siis läksin tööle vabaõhumuuseumisse. Seal kadus ära vajadus mänguasju juurde osta. Me veetsime 5 kuud peamiselt vabas õhus. Laps sai ideaalse praktika võõrastega suhtlemiseks ja mina sain palka maailma kõige lihtsama töö eest. Ma sain palka lapsega õues olemise eest. Hiljem oli Rasmust palju lihtsam lasteaeda panna. Ta ei kartnud uusi inimesi.

Rocca al Mares olid kõik head mänguasjad omas käest võtta. Kivikesed, oksad, puupulgad joonistamiseks, kuivanud lehed maja ehitamiseks jne. Saime iga päev hobuvankriga sõita ja käisime enamus ajast palja jalu. Seega, kui inimesed elavad maal, siis on eriti lihtne mitte liiga palju mänguasju kokku osta. Kõik on ju käe jala juures olemas.
Ainus mänguasi, mida me kaasas kandsime, oli Pipi. See oli minu ema tehtud pudelist lelu. Ema pani riisi plastik pudeli sisse ja siis heegeldas pudelist tüdruku.

Olin vabaõhumuuseumis tööl koos oma sõbrannaga. Temal oli kaasas sama vana poisslaps. Sedasi möödus terve 2005.aasta suvehooaeg. Ma arvan, et seal muuseumis vanade majade juures algas minu tegelik mõtteviisi muutus. Need vanad majad ja kõrged puud andsid teadmise, et heaks enesetundeks pole väga palju vaja. Enne seda olin lihtsalt keskkonnateaduste alase kõrgharidusega inimene, kes teadis, aga ei kasutanud.

2005.aasta sügisel läks Rasmus lasteaeda. Õnneks talle seal väga meeldis. Samal ajal saime sõbrannadelt kingiks suure kotitäie nuppudega puidust puslesid ja hunniku autosid. Rasmuse beebilelud läksid edasi järgmise tita koju. Ise täiendasime Rasmuse mänguasjakasti paari pehmest plastikust mürgivaba autoga. Need autod on sõidukoras siiani. Nende plastik nimelt ei murdu ja seetõttu võivad lapsed neid ka närida. Mäletan, et enne autode ostmist lugesime pakendilt tootja teksti, et nendest autodest ei imendu lapse sülje toimel välja mürkaineid.


Rasmusel oli lasteaias väga vahvad sõimerühma kasvatajad. Seal nad meisterdasid, tegid näidendeid ja õppisid endaga suurepäraselt toime tulema. Kuna Rasmus hakkas pikki päevi lasteaias veetma, siis olid kodused lelud nagu ilmasambad. Ta tuli nende juurde alati tagasi ja solvus hirmsasti, kui lelukastis oli midagi muudetud.

Pean tunnistama, et esimene aasta lasteaias oli selline aeg, kus Rasmus mängis kodus üsna väheste leludega. Ta valis välja oma 5-7 lemmikasja ja teisi ta ei puutunudki. Kuna lapsel polnud silmnähtavalt igav, siis uusi lelusid ostsime harva. Lasteaias oli nagunii väga lai valik lelusid. Kodus sai ju ka joonistada, mürada, musitseerida. Rasmuse lemmikuks oli valge lammas. Valge lammas oli sünnipäevakink aastaseks saamise puhul. Lammas on siiani lemmikute hulgas. Vajadusel peseme loomakese puhtaks ja mäng jätkub.

2006.aasta algusest hakkasin mina käima 5 päeva nädalas tööl. Läksin Looduspere ökopoodide firmasse kontorit juhatama. Enne seda olin Linalapses kandelina nõustaja. Siis oli vaja vaid 2 päeva nädalas tööl käia. Uus töö oli raskevõitu ja mul jäi päevas üle üsna vähe aega, mida oma pojaga koos veeta. Algselt tuli tahtmine osta talle rohkem lelusid. Tekkis tahtmine puuduv aeg välja osta. Siiski sain üsna ruttu aru, et poeg vajab mind. Ma ei tulnud töölt ära, aga muutsin oma päevakava. Nimelt veetsin edaspidi õhtud teadlikult pojaga. See häiris mu seltsielu, aga tõi rahu lapse hinge.

Rasmuse teiseks sünnipäevaks ostsime talle puidust jooksuratta. See on vaieldamatu lemmik lemmik tänaseni. Jooksuratta video panin korra siia blogisse juba üles.

2006.aasta jõuludeks sai Rasmus puidust rongi, mis oli 2007.aasta lemmiklelusid. Rongi kõrval figureerisid ka kaks teletupsu. Mõlemad teletupsud olid teise ringi lelud. Kahjuks andis puidust rong pärast aastast mängimist alla. Järgmiste jõulude paiku olime sunnitud rongi vagunhaaval ära viskama. Panin siia üles ka rongi pildi. Sellel pildil on Rasmus lõhkise nina ja suure muhuga. Mis teha?🙂 Poisterahva mängud.

2007. aastal ostsime koju mitmeid puidust puslesid ja saime paar papist puslet kigiks. Rasmus paneb neid hea meelega kokku. Kuna papist pusled kipuvad meil kiiresti koledaks minema, siis olen teadlikult eelistanud puidust puslesid. Need peavad vastu ja on väga kenad. Kui Rasmus peaks neist välja kasvama, siis saan neid edasi pärandada.

Hetkel on Rasmuse mänguasjavalikus ka mitmed lelud, millel on minu ja lapse isa jaoks nostalgiline väärtus. Rasmus teab, et see on emme karu ja et see on issi kutsu. Oleme Rasmusele teadlikult mängida andnud üsna palju enda vanu mänguasju. Üritame Rasmusele anda endasi ideed, et igal asjal on oma lugu ja väärt asja tasub säilitada. Just sellepärast me polegi pojale maakodusse eraldi lelusid ostnud. Seal on veel piisavalt minu vanu mänguasju. Pildil olev Äpu oli minu lapsepõlve lemmikumaid lelusid… ja Rassul on särk meelega tagurpidi seljas.🙂

Rasmus on alati armastanud klotsidest ja legodest ehitada. Meil on kodus mitmeid plastikust konstruktoreid ja legosid. Olen üritanud soetada ka puidust klotse ja pulkasid. Siis saab laps ise otsustada millega ta mängib. Puidust klotside ja pulkade juures on see eelis, et jala alla jäädes, ei lähe need katki.🙂

Näiteks Looduspere poodide värvilised puidust mänguasjad on värvitud süljekindlate värvidega ja mürkainetevabalt. Seetõttu olen neid ka oma lapsele ostnud. Otse loomulikult on olnud tähtis ka ostu tegemise lihtsus. Nende lelude ostmiseks pole mul vaja kuskile eraldi minna. Maakodus asendavad ostetud klotse tavalised kütmiseks minevad klotsid.

Ma ei keela Rasmusel käepärastest vahenditest “muusika” tegemist. Las ta lustib südamest.

Viimasel poolaastal on kõige tähtsamal kohal isetegemise mängud. Selleks polegi lelusid tarvis. On vaja võimalust ja kohta. Pilt on tehtud paar kuud tagasi.

9 responses to “Mänguasjad…

  1. Väga lahe! Sa oled ikka Super! Katsun mingi ülevaate ka meie asjadest teha.
    Kas teil pole tekkinud nn. mõtetuid mänguasju läbi kingituste?
    A, ja looduspere poes on mingid erinevate kangastega puustnupsud, mis sa sellisest mänguasjast arvad? Mulle on jäänud see kummitama.

  2. Kui sa mõtled neid potsikuid, mis on erineva kangaga kaetud, siis neid ostavad päris palju logopeedid ja lasteaiad. Pidavat kõne arengule hea olema. Tervetel lastel on mängud sellised, et väiksemad otsivad silmad lahti sarnast kangast ja suuremad otsivad silmad kinni sarnast kangast. Rasmusel oli samalaadne mäng lasteaias. Kodus pole seda meil olnud.

  3. Kinkidest jääb muidugi üle kummalisi ja vahest ka mõttetuid mänguasju. Kui see lelu just ohtlik või sõjateemaline pole, siis olen lasknud lapsel sellega mängida. Pole mõtet ju tervet mänguasja ära visata. Ühe kingitud revolvri viskasin kohe ära. Ei andnud ka taaskasutusse. Relvad pole mänguasjad.

  4. Kui sa väga teadlikult hakkasid lapsele aega pühendama tööl/lasteaias käies, tähelepanu pöörama, siis kuidas teil haigustega läks?
    Külmetused, nohu, köha jne.

  5. Eks neid esimesel aastal ikka jagus. Ma olin ise ka lapsena selline, et enne 7.eluaastat olin sageli tõbine. Siis sain äkitselt tervemaks ja olin uuesti tõbine alles 12.aastaselt.

  6. Писака недоумок

  7. Не спорю, не катит заметка

  8. Очень благодарен за написаное! Пригодилось для написание реферата.

  9. Уважаемый респект

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s