GMO mõju tervisele


Epp Petrone vihjas oma blogis paarile ökoblogile. Minu omale samuti.

Kommentaatorite hulgas oli mõned, kes arvasid, et mahepõllumajandus annab vähem saaki ja seetõttu “raadab maa ära”. GMO toit on kõrgema saagikusega ja seetõttu säästab maad ja metsi. Vihjati, et tsivilisatsiooni ei saa puu otsa tagasi saata.

Toon ära paar tsitaati GMO-vaba Eesti kodulehelt: “Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu.” GMO-dega seotud keskkonnariskidest ma juba korra kirjutasin.

GMO-de loomise taga on alati väga suur raha. Raha paneb rattad käima. Ma ei ütle, et kogu GMO on paha, aga suurem osa on kahtlase väärtusega. Seal kus on raha, seal suudetakse ka head lobitööd teha. Toon siinkohal ära ühe artikli GMO mõjust tervisele. Kui GMO sedasi mõjub, siis kas see on ikka lahendus?

GMO-d äratavad uusi kahtluseid

Autor: Hervé Kempf
Allikas: Le Monde, 09.02.2006
http://www.truthout.org/docs_2006/021006H.shtml

Kas transgeensed taimed omavad negatiivset mõju tervisele? See küsimus on erutanud ekspertide ja ökoloogide ringkondi alates nende taimede turustamisest aastal 1996, vaatamata jaatavat vastust kinnitavate ümberlükkamatute tõendite puudumisele. Tänase seisuga võistlevad mitmed hiljutised usaldusväärsete uurijate poolt läbi viidud ning teaduslikes väljaannetes avaldatud uuringud omavahel GMO-de täieliku ohutuse kahtluse alla seadmises. Need uurimused ei kinnita, et GMO-d kutsuvad esile tervise probleeme. Küll aga vihjavad need GMO-de kasutamisega kaasneda võivatele mõjudele, mida tuleb laiemalt uurida. See uus arupärimine kerkib esile just nüüd, mil Ministrite Nõukogu võttis kolmapäeval, 08.veebruaril, vastu välja pakutud GMO seaduse ning Maailma Kaubanduse Organisatsioon (WTO) andis teisipäeval, 7. veebruaril, üle vaheraporti transgeenseid taimi puudutava konflikti osapooltele, Ameerika Ühendriikidele, Kanadale ja Argentiinale ning nende vastasleeri kuuluvale Euroopa Liidule.

Novembris 2005 avaldasid Austraalia uurijad teaduslikus väljaandes (Vanessa Prescott et al., Journal of Agriculture and Food Chemistry, 2005, lk. 9023) artikli, mis käsitleb insektitsiidset valku sünteesiva geeni üleviimisega oalt hernele kaasnevaid ootamatuid probleeme: CSIRO (Austraalia vaste Prantsuse Rahvuslikule Teadusuuringute Keskusele, CNRS) teadlased täheldasid transgeensete hernestega toidetud hiirte seas antikehade, allergilise reaktsiooni markerite, tootmist. Selle afääri tõttu, mis jõudis Austraalia ja Inglismaa ajaleheveergudele, lõpetas CSIRO transgeensete herneste väljatöötamise. Samal ajal teatas Lääne-Austraalia Põllumajandusminister Kim Chance, et tema valitsus kavatseb rahastada loomadele GMO-de toitmist käsitlevat sõltumatut uuringut. Valitsus on teadlik GMO-de ohutust puudutavast ärevusest, samas kui enamus selle valdkonnaga seotud uurimistööst viiakse läbi või rahastatakse nende samade GMO-sid propageerivate ettevõtete poolt, selgitas hr. Chance ametlikus teadaandes novembris 2005.

Suvel 2005 avaldas Itaalia uurimisrühm Manuela Malatesta, Urbino Ülikooli Histoloogia Instituudi rakubioloogi, juhtimisel intrigeerivad tulemused (European Journal of Histochemistry, 2005, lk. 237). Juba eelnevate uuringute käigus tõestas see rühm, et transgeense soja imendumine põhjustab hiirtel maksarakkude tuumades muudatusi. Eelmisel suvel avaldatud publikatsioon näitas aga, et tagasipöördumine mitte-transgeense toidu juurde tõi kaasa täheldatud erinevuste kadumise. Samuti ilmnes, et mitmed neist muutustest võisid tekkida täiskasvanud elusolendites väga lühikese aja jooksul.

Norras avaldas Terje Traavik, Tromsö Ülikooli Geneetilise Ökoloogia Instituudi teaduslik direktor, äsja uuringu väljaandes European Food Research and Technology (Jaanuar 2006, lk. 185). Ta demonstreerib seal, et taimede muundamisel kasutatavate geneetiliste struktuuride element, promootor 35S CaMV, võib põhjustada laboritingimustes kasvatatavates inimese rakkudes geenide ekspressiooni. Samas väidavad GMO-de propageerijad, et nimetatud promootor töötab sel viisil harilikult vaid taimedes.

Taoliste eksperimentide juurdekasv oli põhjuseks, miks FAO (ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon) võttis nõuks korraldada oktoobris 2005 muundtoidu ohutust käsitleva seminari, tuues kokku selle ala parimad asjatundjad. Selgus, et me peame pöörama tähelepanu seda laadi uuringutele. Mitmetel juhtudel on lastud GMO-d turule, olemata veendunud nende ohutuses, ütles FAO seminari koordinaator Ezzedine Boutrif.

Eelpool mainitud hiljutiste uuringutega tegelenud teadlased kuulutavad oma neutraalsust. Mul ei olnud mingit eelarvamust GMO-de suhtes, kui ma alustasin oma uuringut aastal 2000, ütleb Manuela Malatesta. Ma arvasin, et GMO-d ei ole ohtlikud, kuna me olime söönud neid juba pikka aega. Samas puudus praktiliselt igasugune teaduslik kirjandus antud teemal. Sellest tulenevalt me leidsimegi, et oleks kasulik viia läbi mõned uuringud. Terje Traaviku jaoks oli algne motivatsioon erinev: Ma tegelesin vähiuuringutega, kasutades transgeneesi. Mina ja mu kolleegid teadsime, et see võib tekitada laborist välja pääsemisel probleeme. See mure veeniski meid võtma ette seda tüüpi riski uurimine.

Need uuringud äratavad selle võrra enam tähelepanu, et nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas pole GMO-de mõjusid käsitlev uurimustöö valitsuse poolt julgustatud. Toksikoloogilisi uuringuid viisid läbi GMO-sid propageerivad ettevõtted, mille erapooletus on vaieldav, ning seejärel vaadati need läbi komisjonide poolt. Samas ei avaldanud viimased kunagi katsete tulemusi, mis jäid saladuseks. Ent selliste uuringute raames võivad ilmneda märkimisväärsed bioloogilised mõjud.

23. aprillil 2004 paljastas Le Monde, et Biomolekulaarse Geneetika Komisjoni (CGB) asjatundjad olid Monsanto maisi MON863 mõjude küsimuses eri seisukohtadel. Neile edastatud toksikoloogiline uuring näis viitavat mitmete anomaaliate esinemisele GMO-dega toidetud rottide seas: valgete vereliblede üldarvu kasv, veresuhkru taseme muutused, punaste vereliblede üldarvu langus, jne. Järgnes asjasse pühendatud esindajate debatt, mis kulmineerus CGB heakskiitva otsusega. Kuigi asjatundjad uurisid toimiku veelkord üle, ei kontrollinud nad siiski Monsanto poolt esitatud statistilist analüüsi.

Keskkonnakaitse ühendused, k.a. Greenpeace, nõudsid toksikoloogilise uuringu avaldamist selleks, et nad saaksid lasta selle üle kontrollida. 9. juunil 2005 andis Saksamaa apellatsioonikohus korralduse see avalikustada. Greenpeace pöördus seejärel kahe Prantsusmaa teadlase, Gilles-Eric Séralini (CaenŽi Ülikool) ja Dominique Cellier (RouenŽi Ülikool), poole palvega valmistada ette juhtumi uus statistiline hinnang. Nende uuringu tulemused avaldatakse tõenäoliselt juba sel kuul. Monsanto poolt läbi viidud rottide seas täheldatud erinevuste statistiline analüüs oli väga pinnapealne, märkis Dominique Cellier, kes on bioarvuti asjatundja. Nad eraldasid muutujad selle asemel, et kasutada nn. mitme muutujaga analüüsi meetodeid, mis tähendanuks ilmnenud anomaaliate vaatlemist kooskõlalisel viisil. Mitut muutujat hõlmavate meetodite kasutamisel on võimalik märgata koherentsust GMO-dega toidetud loomade seas esinenud kaalu, kuseteede ja hematoloogiliste anomaaliate vahel.

Mainitud teadlaste poolt peagi avaldatav uuring peaks tooma kaasa uusi debatte. Samas tunnistavad ametlikud asjatundjad juba praegu, et GMO-de toksikoloogilise hindamise protseduurid pole täiuslikud. MON863 maisi puudutav arutelu oli väga positiivne, ütles Jean-Michel Wal, toiduohutuse GMO grupi Euroopa volituse liige. See on võimaldanud meil süvendada meie hindamise meetodeid. Tegelikult on 90 päeva vältavaid rottide toksikoloogilisi uuringuid väga raske läbi viia ning tõlgendada. Me ei tea, kuidas uurida toitu kõiki tingimusi arvesse võttes, olgu see siis GMO või mitte; seal pole normi. GMO-de bioloogilisi mõjusid puudutavate küsimuste kasv nõuab igal juhul rohkem avatud teaduslikke debatte ning avalikke uuringuid, mis on hetkel väga haruldased.

Viide: http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=970&keel=eesti

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s