Daily Archives: jaanuar 20, 2008

Abi külmetushaiguste korral…

Minu isiklik lemmik:
MUSTIKAJOOK

  • 1sl kuivatatud mustikaid (ise kasutan Taarapõllu mustikaid)
  • 1sl kuivatatud õunu (ise kasutan Taarapõllu mustikaid)
  • soovi korral lisada suhkrut (ise lisasin rafineerimata roosuhkrut Destination firmalt)
  • kallata üle keeva veega
  • lasta 1min keeda
  • lasta 5-10 minutit seista
  • Mustikas aitab palaviku ja kurgupõlwtiku korral

INGVERIJOOK

  • 1tl ingverijuurt
  • kallata üle 250ml veega
  • lasta kaane all seista 5 minutit
  • maisestada mee, suhkru või sidruniga
  • Ingverijook aitab külmatunde vastu, aitab külmetushaiguste vastu, lõõgastab ja vähendab valuaistinguid.
Advertisements

Edusammud

Täna hommikul kaalule astudes rõõmustasin. -5kg. Olen jõudnud esimese verstapostini. Kaalulangetamiseks pole ma lugenud punkte, ega söönud light-tooteid. Söön korralikku tervislikku toitu ja pean kinni mõnest reeglist. Ma söön ühe portsu korraga. Ma ei jäta toidukordi vahele. Ma joon piisavalt vett. Ma ei näksi. Söön 3 korda päevas. Ma söön liha/kala 1-2 korda nädalas. Ma puhkan öösiti piisavalt.

Üks hea GMO artikkel veel…

Mis on geenitehnoloogia?
Geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, mis tegeleb geenide ülekandmisega ühest organismist teise. Geenitehnoloogia abil püütakse taimesortide ja loomatõugude aretamist kiiremaks ja rahaliselt kasutoovamaks muuta. Geneetilise muundamise käigus paigutatakse üks või mitu geeni ühest organismist teise, kusjuures geene on võimalik üle kanda omavahel mittesuguluses olevate organismide vahel – nt. võivad geneetiliselt muundatud põllukultuurid (GM-kultuurid) sisaldada geene, mis on pärit viirustelt, bakteritelt, loomadelt või teistelt taimedelt.

Mis on levinumad GM-põllukultuurid ja kus neid kasvatatakse?
Viimase kuue aasta jooksul on GM-põllukultuuride kasvatuspindala suurenenud 2 miljonilt hektarilt 53 miljoni hektari peale. Kõige rohkem kasvatatakse maailmas geneetiliselt muundatud sojat (2001.a. oli 46% maailma sojast GM-soja), samuti puuvilla (20%), õlirapsi (11%) ja maisi (7%). Maailmas kasvatatakse müügiks umbes 40 liiki geneetiliselt muundatud põllukultuure. 77% GM-põllukultuuridest on herbitsiidiresistentsed, 15% on resistentsed kahjurite vastu ja 8% on kombinatsioon mõlemast omadusest. Peamisteks GM-põllukultuuride kasvatajateks on USA, Argentiina, Kanada ja Hiina, aga ka Brasiilia (illegaalselt), Austraalia, Indoneesia, Jaapan, LAV, Uruguay, Mehhiko, Hispaania, Rumeenia, Bulgaaria, Ukraina.

Kas GM-kultuurid on ohutud? Kuidas toimub GM-toidu kasutusse lubamine?
Kuigi mõnedes riikides on loodud GM-kultuuride katsepõllud, jälgitakse seal vaid lühiajalisi mõjusid loodusele. Ei viida läbi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad GM-kultuurid inimese tervisele lühema või pikema aja jooksul. Kuna täielikku ülevaadet ei ole kellelgi, ka teadlastel, on võimatu öelda, mis tagajärjed meid pikas perspektiivis oodata võivad. Kuigi ameeriklased on tarbinud geneetiliselt muundatud toitu alates 1996. aastast, ei ole ka seal läbi viidud ühtki kontroll-uurimust. Samuti ei ole tavaks nõuda loomkatseid enne GM-kultuuride kasutusse lubamist. Kuigi biotehnoloogiakompaniid väidavad, et tänapäeva geenitehnoloogia on ülimalt täpne, leiavad paljud teadlased, et see pole nii. Uued geenid häirivad taime enda geene ja taimes toimuvaid bioloogilisi protsesse. Sisestatud geenide koostoimet teiste geenidega uuritakse aga väga vähe.

Arvatakse ka, et sisestatud geneetiline materjal on ülimalt liikuv ning võib edasi kanduda ka meie oma keha mikroorganismidesse (nt. bakteritesse), mida nimetatakse horisontaalseks geeniülekandeks. Geneetiliselt muundatud kultuure lubanud riikide valitsused on võtnud eelduseks, et geneetilise muundamise protsess on ohutu ning seetõttu ei ole tähelepanu pööratud ka kõikide võimalike kõrvalmõjude väljatoomisele.

Kompaniid analüüsivad, kas GM-kultuuri võib lugeda samaväärseks tema geneetiliselt muundamata ekvivalendiga: uuritakse erinevate toitainete, allergeenide ja toksiinide taset ning kui GM-taime näitajad on samaväärsed mitte-GM-taimega, loetakse GM-taime igas suhtes ohutuks. Sellist lähenemist nimetatakse „põhimõtteliseks samaväärsuseks“. Muundamise protsessi tagajärjeks võivad aga olla näiteks olulised erinevused taimede toiteväärtuses. Neid ei tooda aga iga kord kinnitamise eel välja. Näiteks võib tuua Chardon LL maisi, mille kohta kompanii küll väitis, et taolisi erinevusi ei ole, kuid teiste ekspertide poolt firma andmete uurimisel selgus, et erinevused rasva-, valgu- ja kiudainesisalduses olid märkimisväärsed.

Geenitehnoloogia on suuteline sisestama inimtoitu ka selliseid valke, millega inimesed pole varem kokku puutunud. Lisaks võib muundamiseprotsess suurendada oluliselt olemasolevate allergeenide (allergiat tekitavate ainete) taset. Näiteks on ühel geneetiliselt muundatud sojaliigil 27% rohkem allergeene, kui muundamata sojal. Võimalike allergiliste reaktsioonide probleemi on rõhutanud paljud teadlased.

Euroopas peavad iga GM-põllukultuuri liigi turustamiseks ja keskkonda viimiseks loa andma EL riikide valitsused. Valitsused nõuavad GM-kompaniidelt hinnangu esitamist GM-kultuuride võimalikust mõjust inimesele ja keskkonnale. Pea kõik andmed GMO-de ohutusest on pärit biotehnoloogiatööstusest ega ole teiste ekspertide poolt üle vaadatud ja heaks kiidetud. Enamik andmeid ja tõendeid ei ole sõltumatu kontrolli jaoks kättesaadavad ning uurimuste tegijatel puudub kohustus avaldada andmeid, mis näitavad negatiivset mõju tervisele. Mitmel juhul on probleemid ilmavalguste kätte jõudnud vaid siis, kui tulemused on kohtulahendite kaudu avalikkuseni jõudnud või kui teadlased on oma uurimustööde tulemused välja öelnud.

Teatud mõjud inimtervisele
Avalikult pole teada, et biotehnoloogiatööstus oleks läbi viinud kuigipalju katseid, hindamaks GM-toidu mõju inimese tervisele. Üks teadaolev katse viidi läbi 2002.a. Newcastle’i Ülikoolis, kus seitsmele inimesele anti GM-sojat sisaldavat toitu. Katse tulemusena selgus, et vähemalt kolmel inimesel sisestus GM-materjal soolestiku bakteritesse, seda vaid pärast GMOsid sisaldava toidu ühekordset söömist. Soolestikubakterid mängivad seedimisel olulist rolli, igasugused muutused nende omadustes võivad tekitada probleeme.

Mitmete USAs müüdavate toiduainete juhuslik saastumine GM StarLink maisiga 2000.a. põhjustas teadlaste arvates paljudel inimestel allergilisi reaktsioone, mõnel neist ka tõsiseid reaktsioone. Pärast põhjalikku uurimist leidis ka USA valitsuse juurde loodud sõltumatu nõustamiskomisjon, et on olemas „keskmine tõenäosus“, et mais võiks tekitada allergilisi reaktsioone.

Cincinnatti Lastehaigla allergiaoskonna juhataja ja StarLinki juhtumi puhul ka valitsuse nõustaja dr. Marc Rosenbergi sõnul olid reaktsioonid erinevad, „alates lihtsast kõhuvalust ja kõhulahtisusest ning nahalööbest osadel patsientidel kuni väga väikese patsiendigrupini, kellel ilmnesid väga tõsised eluohtlikud reaktsioonid“.

Ka järgmised tendentsid võivad näidata GM toidu negatiivset mõju:
·Suurbritannia: sojaallergiate arv tõusis 50% võrra pärast seda, kui hakati importima GM-sojat (York’i Toiduainete Labor; Daily Express, 12.03.1999)
·Iirimaa: arstid teavitasid sojaallergia suurneemist lastel pärast GM-soja importimise algust (dr. Elisabeth Cullen, Irish Doctors, kaasjuhataja (The Irish Times, 13.03.2001)
·USA: paralleelselt GM-toiduainete müügile tulekuga on viimase seitsme aasta jooksul kahekordistunud toiduga seotud haigused (New York Times, 18.03.2001)

Negatiivne mõju loomadele
Biotehnoloogiakompaniid on viinud läbi mitmeid loomkatseid, kuid nende peamiseks eesmärgiks on olnud uurida pigem geneetiliselt muundatud loomasööda kaubanduslikku väärtust, mitte GM-kultuuride ohutust.

Enamik GM-kompaniide poolt avaldatud uurimustest väidavad, et mingeid märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ei ole. Kui aga teised, sõltumatud teadlased on neid uurimusi lähemalt analüüsinud, on mitmetel juhtudel leitud andmeid, mis tõestavad negatiivsete mõjude olemasolu. Teadaolevalt on vähemalt kolm uurimust, mis on näidanud GM-toidu negatiivseid mõjusid, kuid sellest hoolimata lubati seda toitu inimeste või loomade toiduna müüa.

·FlavrSavr tomatid: tekitasid rottidel gastriiti. 1-4 palli skaalal olid mõjud kompanii poolt hinnatud 2-3 pallile, kuid samas oli kompanii nimetanud mõjusid „kergeteks“. Tomatid lubati Ameerikas müüki, nüüd on nad poelettidelt eemaldatud. Need tomatid said müügiloa ka Inglismaal, kuid müüki siiski ei jõudnud.
·GM-kartul: Dr. Arpad Pusztai eksperimendi tulemusena Rowen’i Ülikoolis selgus, et letsitiini tootvat geeni sisaldavate GM-kartulite tarbimise järel tekkisid rottidel soolekahjustused. Geneetiliselt muundamata kartulid ega letsitiin üksi rottidele sellist mõju ei avaldanud.
·GM-mais loomasöödaks (Chardon LL): GM-valguga toidetud tibusid suri kaks korda rohkem, kui mitte-GM-söödaga toidetuid, siiski andis Briti Valitsus loa maisi kasvatamiseks Suurbritannias kaubanduslikul eesmärgil (enne EL-moratooriumi). Antud uurimus avaldati ka BBCi poolt.

Biotehnoloogiatööstus on neid tõendeid ignoreerinud. Dr. Pusztai uurimus GM-kartulite kohta oli paljude aastate jooksul ainuke valitsuse uurimus GM-kultuuride mõjust tervisele. Kuigi tema uurimusest selgus negatiivsete mõjude olemasolu, ründas biotehnoloogiatööstus teda jõuliselt ja ignoreeris uuringu tulemusi.

Kuigi kompaniide uurimusi, mille alusel GM-kultuure tarbimisse lubatakse, kontrollitakse üle harva ja avaldatakse harva, kinnitas dr. Pusztai uurimust viis kuuest kontrollijast ning see avaldati The Lancet’is – prestiižikas mesitsiiniajakirjas. Ja kuigi nii The Lancet, kui Suurbritannia Royal Society (Suurbritannia juhtiv sõltumatu teadusühing) soovitasid uurimusi antud teemal jätkata, ei ole ühtki täiendavat uurimust läbi viidud.

Teadlaste ja teiste ekspertide arvamus
Kui GM-toitu tutvustati esmakordselt 1990-ndatel Ameerikas, tegi USA valitsus ettepaneku kinnitada süsteem, mida kasutatakse tänapäevani. Selle süsteemi kohaselt ei nõuta ametlikku turustamiseelset heakskiitu, kuid kompaniisid kutsutakse üles esitama hinnangut oma toodetele, milles nad võivad opereerida terminiga et GM-toode on „põhimõtteliselt samaväärne“ mitte-GM-tootega.

Paljud teadlastest USA valitsuse nõustajad on olnud selle vastu. Nad väitsid, et selliste protseduuridega ei selgu geenmuundamise etteaimamatud mõjud, et määratud protseduurid on liiga väheulatuslikud. Muretsema paneb aga see, et ettepanek läks siiski läbi, valitsuse avaldused jätsid aga laiale üldsusele mulje, et GM-kultuuride turustamisele lubamise süsteem toetub nende teadlaste soovitustele.

Muret on väljendanud ka mitmed organisatsioonid. Briti Meditsiiniühing (The British Medical Association) on hoiatanud, et GMO-de ohutuse kohta puudub piisavalt tõendeid, ning nentinud, et „Geneetiliselt muundatud kultuuride või toiduainete arendamisel peaks rakendama ettevaatusprintsiipi, kuna tänapäeva teadmiste kohaselt ei saa me teada, kas GM-kultuuride tootmine või GM-toidu tarbimine toob endaga kaasa mingit tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Ebasoodsad mõjud on aga paraku pöördumatud; kui GMOd on keskkonda viidud, ei ole nad enam kontrollitavad“.

2001.a. veebruaris avaldatud Kanada Royal Society nõustajad nimetasid oma analüüsis GM-kultuuride kinnitamise korda „teaduslikust seisukohast mitteõigustatuks“.

Science Journal’is 2000.a. avaldatud artiklis analüüsiti, kui palju teadusringkondades geenitehnoloogiast aru saadakse, kui palju uurimusi on läbi viidud ja kui palju on ebaselgeid momente. Autorid jõudsid järeldusele, et GMOdega seotud ohtusid ei ole võimalik hinnata, kuna puuduvad katselised võtmetõendid GMOde mõjude kohta. Autorid kinnitasid, et ohud võivad ilmneda pika aja jooksul ning kuna arvesse peaks võtma kompleksset koosmõju teiste teguritega, ei ole meil tänapäeval isegi piisavalt ressursse identifitseerida kõiki võimalikke ohtusid, rääkimata juba nende hindamisest.

1999. aastast saadik on ligi 600 teadlast ja uurijat 72-st riigist kirjutanud alla avalikule kirjale kõikidele valitsustele, milles nad osutavad ja väljendavad muret, et geneetiliselt muundatud organismid võivad olla ohtlikud toiduohutuse ning inimeste ja loomade tervise seisukohast lähtudes.

Tasakaalustatud debatt?
Vaid vähesed teadlased leiavad, et võivad vabalt rääkida geenitehnoloogiaga seotud probleemidest. Praeguse suhtumise õhkkonnas kästakse kahtlejatel tõestada, et GMOd ei ole ohutud, mitte aga pooldajatel tõestada, et nad seda on.

Paljusid küsimusi ja aspekte GMOde ja geenitehnoloogiliste protsesside kohta ei ole korralikult uuritud. Ja kuigi on mõned tõendid ja palju põhjuseid, mis lubavad eeldada, et GM-toit võib olla tervisele kahjulik, ei ole spetsiifiliste terviseprobleemide kohta kuigi palju tõestusmaterjali, lihtsalt selle pärast, et seda teaduslikku tööd pole veel ära tehtud.

Teadlased leiavad, et nende roll on käsitleda vaid tõestatud fakte, eriti kui tegemist on vastuolulise teemaga. Küsimus on ka uuringute rahalises küljes: väga vähe rahalisi vahendeid on eraldatud GMOdega seotud võimalike ohtude tõestamiseks. Neid väheseid teadlasi, kes on probleemiga tegelenud ja GMO-dest tulenevaid ohtusid tõestanud, on biotehnoloogiakompaniid ja nende toetajad püüdnud igati diskrediteerida.

Levinud on ka biotehnoloogiatööstuse ja valitsuse poolt toetatud seisukoht, et need, kes on geneetiliselt muundatud kultuuride vastu, on teaduse vastased. See võtab paljudelt teadlastelt julguse öelda välja oma mured ja mõjutada käimasolevat debatti.

Viide: http://www.pikk.ee/Keskkond/gmo/kkk

GMO mõju tervisele

Epp Petrone vihjas oma blogis paarile ökoblogile. Minu omale samuti.

Kommentaatorite hulgas oli mõned, kes arvasid, et mahepõllumajandus annab vähem saaki ja seetõttu “raadab maa ära”. GMO toit on kõrgema saagikusega ja seetõttu säästab maad ja metsi. Vihjati, et tsivilisatsiooni ei saa puu otsa tagasi saata.

Toon ära paar tsitaati GMO-vaba Eesti kodulehelt: “Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu.” GMO-dega seotud keskkonnariskidest ma juba korra kirjutasin.

GMO-de loomise taga on alati väga suur raha. Raha paneb rattad käima. Ma ei ütle, et kogu GMO on paha, aga suurem osa on kahtlase väärtusega. Seal kus on raha, seal suudetakse ka head lobitööd teha. Toon siinkohal ära ühe artikli GMO mõjust tervisele. Kui GMO sedasi mõjub, siis kas see on ikka lahendus?

GMO-d äratavad uusi kahtluseid

Autor: Hervé Kempf
Allikas: Le Monde, 09.02.2006
http://www.truthout.org/docs_2006/021006H.shtml

Kas transgeensed taimed omavad negatiivset mõju tervisele? See küsimus on erutanud ekspertide ja ökoloogide ringkondi alates nende taimede turustamisest aastal 1996, vaatamata jaatavat vastust kinnitavate ümberlükkamatute tõendite puudumisele. Tänase seisuga võistlevad mitmed hiljutised usaldusväärsete uurijate poolt läbi viidud ning teaduslikes väljaannetes avaldatud uuringud omavahel GMO-de täieliku ohutuse kahtluse alla seadmises. Need uurimused ei kinnita, et GMO-d kutsuvad esile tervise probleeme. Küll aga vihjavad need GMO-de kasutamisega kaasneda võivatele mõjudele, mida tuleb laiemalt uurida. See uus arupärimine kerkib esile just nüüd, mil Ministrite Nõukogu võttis kolmapäeval, 08.veebruaril, vastu välja pakutud GMO seaduse ning Maailma Kaubanduse Organisatsioon (WTO) andis teisipäeval, 7. veebruaril, üle vaheraporti transgeenseid taimi puudutava konflikti osapooltele, Ameerika Ühendriikidele, Kanadale ja Argentiinale ning nende vastasleeri kuuluvale Euroopa Liidule.

Novembris 2005 avaldasid Austraalia uurijad teaduslikus väljaandes (Vanessa Prescott et al., Journal of Agriculture and Food Chemistry, 2005, lk. 9023) artikli, mis käsitleb insektitsiidset valku sünteesiva geeni üleviimisega oalt hernele kaasnevaid ootamatuid probleeme: CSIRO (Austraalia vaste Prantsuse Rahvuslikule Teadusuuringute Keskusele, CNRS) teadlased täheldasid transgeensete hernestega toidetud hiirte seas antikehade, allergilise reaktsiooni markerite, tootmist. Selle afääri tõttu, mis jõudis Austraalia ja Inglismaa ajaleheveergudele, lõpetas CSIRO transgeensete herneste väljatöötamise. Samal ajal teatas Lääne-Austraalia Põllumajandusminister Kim Chance, et tema valitsus kavatseb rahastada loomadele GMO-de toitmist käsitlevat sõltumatut uuringut. Valitsus on teadlik GMO-de ohutust puudutavast ärevusest, samas kui enamus selle valdkonnaga seotud uurimistööst viiakse läbi või rahastatakse nende samade GMO-sid propageerivate ettevõtete poolt, selgitas hr. Chance ametlikus teadaandes novembris 2005.

Suvel 2005 avaldas Itaalia uurimisrühm Manuela Malatesta, Urbino Ülikooli Histoloogia Instituudi rakubioloogi, juhtimisel intrigeerivad tulemused (European Journal of Histochemistry, 2005, lk. 237). Juba eelnevate uuringute käigus tõestas see rühm, et transgeense soja imendumine põhjustab hiirtel maksarakkude tuumades muudatusi. Eelmisel suvel avaldatud publikatsioon näitas aga, et tagasipöördumine mitte-transgeense toidu juurde tõi kaasa täheldatud erinevuste kadumise. Samuti ilmnes, et mitmed neist muutustest võisid tekkida täiskasvanud elusolendites väga lühikese aja jooksul.

Norras avaldas Terje Traavik, Tromsö Ülikooli Geneetilise Ökoloogia Instituudi teaduslik direktor, äsja uuringu väljaandes European Food Research and Technology (Jaanuar 2006, lk. 185). Ta demonstreerib seal, et taimede muundamisel kasutatavate geneetiliste struktuuride element, promootor 35S CaMV, võib põhjustada laboritingimustes kasvatatavates inimese rakkudes geenide ekspressiooni. Samas väidavad GMO-de propageerijad, et nimetatud promootor töötab sel viisil harilikult vaid taimedes.

Taoliste eksperimentide juurdekasv oli põhjuseks, miks FAO (ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon) võttis nõuks korraldada oktoobris 2005 muundtoidu ohutust käsitleva seminari, tuues kokku selle ala parimad asjatundjad. Selgus, et me peame pöörama tähelepanu seda laadi uuringutele. Mitmetel juhtudel on lastud GMO-d turule, olemata veendunud nende ohutuses, ütles FAO seminari koordinaator Ezzedine Boutrif.

Eelpool mainitud hiljutiste uuringutega tegelenud teadlased kuulutavad oma neutraalsust. Mul ei olnud mingit eelarvamust GMO-de suhtes, kui ma alustasin oma uuringut aastal 2000, ütleb Manuela Malatesta. Ma arvasin, et GMO-d ei ole ohtlikud, kuna me olime söönud neid juba pikka aega. Samas puudus praktiliselt igasugune teaduslik kirjandus antud teemal. Sellest tulenevalt me leidsimegi, et oleks kasulik viia läbi mõned uuringud. Terje Traaviku jaoks oli algne motivatsioon erinev: Ma tegelesin vähiuuringutega, kasutades transgeneesi. Mina ja mu kolleegid teadsime, et see võib tekitada laborist välja pääsemisel probleeme. See mure veeniski meid võtma ette seda tüüpi riski uurimine.

Need uuringud äratavad selle võrra enam tähelepanu, et nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas pole GMO-de mõjusid käsitlev uurimustöö valitsuse poolt julgustatud. Toksikoloogilisi uuringuid viisid läbi GMO-sid propageerivad ettevõtted, mille erapooletus on vaieldav, ning seejärel vaadati need läbi komisjonide poolt. Samas ei avaldanud viimased kunagi katsete tulemusi, mis jäid saladuseks. Ent selliste uuringute raames võivad ilmneda märkimisväärsed bioloogilised mõjud.

23. aprillil 2004 paljastas Le Monde, et Biomolekulaarse Geneetika Komisjoni (CGB) asjatundjad olid Monsanto maisi MON863 mõjude küsimuses eri seisukohtadel. Neile edastatud toksikoloogiline uuring näis viitavat mitmete anomaaliate esinemisele GMO-dega toidetud rottide seas: valgete vereliblede üldarvu kasv, veresuhkru taseme muutused, punaste vereliblede üldarvu langus, jne. Järgnes asjasse pühendatud esindajate debatt, mis kulmineerus CGB heakskiitva otsusega. Kuigi asjatundjad uurisid toimiku veelkord üle, ei kontrollinud nad siiski Monsanto poolt esitatud statistilist analüüsi.

Keskkonnakaitse ühendused, k.a. Greenpeace, nõudsid toksikoloogilise uuringu avaldamist selleks, et nad saaksid lasta selle üle kontrollida. 9. juunil 2005 andis Saksamaa apellatsioonikohus korralduse see avalikustada. Greenpeace pöördus seejärel kahe Prantsusmaa teadlase, Gilles-Eric Séralini (CaenŽi Ülikool) ja Dominique Cellier (RouenŽi Ülikool), poole palvega valmistada ette juhtumi uus statistiline hinnang. Nende uuringu tulemused avaldatakse tõenäoliselt juba sel kuul. Monsanto poolt läbi viidud rottide seas täheldatud erinevuste statistiline analüüs oli väga pinnapealne, märkis Dominique Cellier, kes on bioarvuti asjatundja. Nad eraldasid muutujad selle asemel, et kasutada nn. mitme muutujaga analüüsi meetodeid, mis tähendanuks ilmnenud anomaaliate vaatlemist kooskõlalisel viisil. Mitut muutujat hõlmavate meetodite kasutamisel on võimalik märgata koherentsust GMO-dega toidetud loomade seas esinenud kaalu, kuseteede ja hematoloogiliste anomaaliate vahel.

Mainitud teadlaste poolt peagi avaldatav uuring peaks tooma kaasa uusi debatte. Samas tunnistavad ametlikud asjatundjad juba praegu, et GMO-de toksikoloogilise hindamise protseduurid pole täiuslikud. MON863 maisi puudutav arutelu oli väga positiivne, ütles Jean-Michel Wal, toiduohutuse GMO grupi Euroopa volituse liige. See on võimaldanud meil süvendada meie hindamise meetodeid. Tegelikult on 90 päeva vältavaid rottide toksikoloogilisi uuringuid väga raske läbi viia ning tõlgendada. Me ei tea, kuidas uurida toitu kõiki tingimusi arvesse võttes, olgu see siis GMO või mitte; seal pole normi. GMO-de bioloogilisi mõjusid puudutavate küsimuste kasv nõuab igal juhul rohkem avatud teaduslikke debatte ning avalikke uuringuid, mis on hetkel väga haruldased.

Viide: http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=970&keel=eesti