Margariin versus või



Uurisin uusi tervisetrende toidurasvade valdkonnas. Tulemus oli põnev. Kas margariin on hea toiduaine? See oli minu küsimus enne otsingute alustamist. Kas või on hea toiduaine? Millised on alternatiivid?

Olin juba enne oma eksperimendi alustamist lugenud Mihkel Zilmeri ja Urmas Kokassaare arvamusi margariinidest. Nemad leiavad, et margariinil pole häda midagi. Pole kolesterooli, on palju küllastumata rasvhappeid ja hea võimalus jälgida kaalu. Tuleb ainult mõõdukas olla ja jälgida, mis säilitusained, kus on.

Kuskilt sai omal ajal loetud, et margariin lastele ei sobi. Kuna mu laps on allergik, siis sai ta margariini minimaalselt.

Mulle endale sümpatiseerib või. Võil on puhas maitse, see on palju loomulikuma koostisega. Seda on Eestis aastasadu söödud. Kehakaalu tõttu ma natuke kahtlesin tehtud valikut.

Panin hiljuti margariini ja või teema Metsapoolikute foorumisse üles. Sealt tuli väga erinevaid vastuseid, aga kõik nad pooldasid võid. Margariin pälvis absoluutse põlguse.

Kogu selle arutelu tulemusena tellisin endale otse piimatööstusest 2 kilo võid.

Pilt:http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/45/NCI_butter.jpg/800px-NCI_butter.jpg
_____________________________________________________________

Poes müügil olevate võide kohta lugesin väga vahvat juttu ühest kokandusblogist. Thredalia kirjutas: “Et mida ma siis kasutan, kui ma margariini ei söö? Õli ja võid. Aga või, sellega on omaette teema. Koorevõis peab olema vähemalt 82% piimarasva, et seda võiks võiks nimetada. Sellest ka segadus Euroopa Liiduga ja sellega, miks meie Taluvõid nende tingimustes võiks ei või nimetada. Taluvõis on rasva 72,5%. Tänu rohkele veele kipub ta praadides pritsima, ei ole nii hea maitse, aroomi ega toiduvalmistusomadustega, kui on korralik koorevõi. Vett võin ma toidusse ise panna, mitte ei taha seda võiga kaasa osta. Silma on jäänud vähemalt kaks korralikku kodumaist võid: Tere või punases pakis, Põltsamaa “Eesti või” ja üks Saaremaa või. Aga leivale määrimiseks? Lahendus on olemas. Võideks on täiesti määritav(õlilisandiga), lisaaineteta ja tahkestatud taimerasvadest prii (nagu selgub, siis mitte light versioonis). Sarnase nimega Võidel aga mitte. Ajab segadusse? Ajab küll. “

__________________________________________________________________

Leidsin paar uuema trendi artikklit, mida oleks hea siiagi üles panna.

Kas margariin on tervisele tõesti ohtlik? Katrin Rohtla 15.09.2006 EI MARGARIINILE! Dr. Oliver Frey margariini ei söö ja õli praadimiseks ei kasuta. Tiina Kõrtsini Tervisekeskuse Laulasmaa Resort peaarst Oliver Frey ei soovita inimestel margariini kasutada, sest uuringute järgi sisaldab see metsikus koguses toksilisi aineid. Oliver Frey sõnul on margariin ebatervislik toode just valmistamisprotsessi pärast – see on keemiline. Frey kinnitab, et margariin ei kõlba mitte mingil moel kasutamiseks, ei praadimiseks ega võileibade tegemiseks. Ta soovitab hoopis võid, mis ei muuda ka praadimisel oma keemilist struktuuri.

Margariin – toksiline toode «Või ei ole tervislik rasv, kuid see ei muutu toksiliseks rasvaks. Margariin on kogum erinevatest õlidest ja see on juba ise toksiline toode. Kui seda veel kuumutada ja praadida – keegi ei saa ennustada, mis sealt siis välja tuleb,» selgitab doktor. Kuigi inimese organism kasutab margariini koostisosi ehitusmaterjalina, on see Frey sõnul väheväärtuslik. «Selle tulemusena on ensüümid vale kujuga, rakuseinad muutuvad jäigaks ja läbilaskvaks,» kirjeldab ta margariini söömisega kaasnevaid hädasid. Juunis väitis Frey, et piim on tervisele kahjulik ja võib suurendada vähiriski. Seetõttu soovitab ta või kodus panna madala temperatuuriga ahju, et eralduksid piima proteiinid ja vesi. Frey sõnul on probleeme ka õlidega. «Kui kasutad õli, mis tegelikult ei ole tehtud kasutamiseks kõrgetel temperatuuridel – isegi, kui tootjad panevad selle sildile kirja –, muutub see kuumuse käes keemiliselt, muutes tervisliku õli väga ebatervislikuks,» räägib ta ja soovitab õli kasutada ainult salatites. Frey kinnitusel mõjutavadki õli muutumist ebatervislikuks tooteks kolm asja: kuumutamine, valgus ja hapnik.

Biokeemik: margariin on tervisele kahjulik Biokeemiainstituudi biokeemiku Tiiu Vihalemma sõnul on taimsed õlid, eriti külmpressitud, tervislikud salatite koostises ja ka toidu juurde, kuid ei kõlba küpsetamiseks. «Praadida võib ainult selleks ettenähtud rafineeritud õliga, millele on lisatud sünteetilisi antioksüdante (E320 ja E321),» selgitab Vihalemm. Ta ütleb, et õigem oleks praadida searasvaga. Biokeemiku sõnul näitavad teadusuuringud, et tervislik taimne õli ei jää sugugi sama tervislikuks, kui ta on tööstuslikult muudetud poolvedelaks (nn. hüdrogeenitud rasvaks) või tahkeks (taimerasvaks, margariiniks). «Taimsete õlide struktuur muutub töötlemisel ega sobi sellisena inimese rakkude struktuuriga.» Hüdrogeenimise protsessis muutuvad looduslikus cis-vormis (kaksiksideme suhtes struktuuris) rasvhapped trans-rasvhapeteks (töötlemisel hoiab kaksiksideme üks pool ühele poole ja teine teisele poole), mis on inimese veresooni kahjustava ja lupjumist soodustava toimega, avades otsetee südame ja veresoonkonna haiguste juurde. «Ohtlik on just pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine. Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab 1–2 grammi trans-rasvhappeid. Probleemne on aga, et paljud toidud sisaldavad hüdrogeenitud rasva: näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid/tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, viimasel ajal ka mõned kohukesed,» räägib Vihalemm.

Dr. Oliver Frey soovitab Esiteks, lugege toidumärgistust ja ärge ostke ebatervislikke tooteid! Umbes 33% kõigist söödavatest õlisaadustest on hüdrogeenitud või osaliselt hüdrogeenitud (margariin, küpsetatud tooted, jäätis, šokolaad, pähklikreem, kommid, suupisted, eriti kartulikrõpsud).

Muutke oma harjumusi! Proovige näiteks Vahemeremaade kommet kasutada tavaliste dipikastmete asemel extravirgin oliiviõli, mida säilitatakse jahutatult, tihedalt suletud ja valguskindlas nõus. Avastage uusi ja tervislikke leivamäärdeid: hummus, mis on valmistatud kikerhernestest, guacamole (valmistatud tervislikest avokaadodest) või bruchetta – värskete oliivide, tomatite, küüslaugu, sibulate ja extra-virgin oliiviõliga tervislik segu. Asendage margariin väikese koguse puhastatud orgaanilise võiga. Ärge kasutage praadimiseks õli – kuumus hävitab õli ja toodab toksilisi aineid! Viide: http://www.kbfi.ee/ets/Ebatervislik%20margariin.pdf
_________________________________________________________________

Tarbijakaitse lehelt leidsin veel ühe teksti.

Rohkem tähelepanu hüdrogeenitud rasvale toidus!

Kuigi inimeste harimisele toitumise valdkonnas on viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pööratud, ei jõua teadusavastusel põhinev info kuigi kiiresti avalikkuseni ja vanad müüdid on visad kaduma. Üks selliseid on näiteks arusaam, et margariin on tervislikum kui või s.t. taimsed rasvad on tervisesõbralikud ka tahkel kujul. Selline arusaam põhineb nähtavasti teadmisel, et taimsed õlid on tervislikud. Paraku näitavad teadusuuringud aga, et tervislik taimne õli ei jää sugugi sama tervislikuks peale selle tööstuslikku muutmist poolvedelaks (nn. hüdrogeenitud rasvaks) või tahkeks (taimerasvaks). Taimsete õlide struktuur muutub töötlemise käigus ja ei sobi sellisena inimese keha rakkudega.

Hüdrogeenitud rasvad – mis need on ja miks on need ohtlikud?

Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid. Osa looduslikest polüküllastumatutest cis-rasvhapetest läheb üle trans-vormi; küllastumatud trans-rasvhapped soodustavad õli tahkumist ja tõstavad õli oksüdatsioonile vastupidamist. Meie organism ei omasta küllastumatud trans-rasvhappeid ja seetõttu on nad inimese veresooni kahjustava ja nende lupjumist soodustava toimega, avades “otsetee” südame-veresoonkonna haigusteni. Seega hüdrogeenimisprotsessi läbinud tervislikud taimeõlid, nüüd juba osaliselt muundunud, trans-vormi läinud rasvhappeid sisaldavad hüdrogeenitud rasvad, pole enam tervislikkusega seotud.

Margariini tootmine ongi lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks. Miks seda tehakse? Hüdrogeenitud rasvad on kordi odavamad ja paremini õhuhapnikule vastupidavad kui rõõsk koor ja või, seega neist valmistatud toiduainete säilivusaeg on pikem ja neid on võimalik odavamalt toota. Meil müüdavad margariinid on enamasti segu looduslikest ja hüdrogeenitud rasvadest. Margariinides on trans-rasvhappeid 2-10 korda rohkem kui võis. Et margariinid säiliksid pikka aega, lisatakse neile odavaid sünteetilisi antioksüdante (E 320) ja (E 321), mis omakorda võivad olla paljude jaoks allergeenid.

Ohtlikud on varjatud hüdrogeenitud rasvad

Ilma rasvadeta inimene elada ei saa. Inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet (leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega need kaks rasvhapet on inimese toidus asendamatud. Ohtlik on just pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine. Veresoonte seinte kahjustumine toimub aeglaselt, esialgu märkamatult. Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab 1-2 grammi trans-rasvhappeid. Probleemne on aga, et väga paljud toidud sisaldavad hüdrogeenitud rasva: näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid/tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, kohukesed. Margariinides leidub 17…38% trans-rasvhappeid (mida kõvem rasv, seda rohkem trans-rasvhappeid, mida vedelam, seda vähem), mis tähendab, et 100g margariini või hüdrogeenitud rasvu sisaldavate toiduainete tarbimisel võib päeva jooksul saada 17 g ja rohkemgi trans-rasvhappeid.

Märkamatult, erinevate toodete koosseisus võib ka margariini mittetarbiv inimene endale sisse süüa kordi rohkem trans-rasvhappeid kui ohutuks normiks .(1-2 g päevas) peetakse. Seetõttu peaks toote pakendil kindlasti olema vastav märge: toode sisaldab hüdrogeenitud rasva. Siis võtab tarbija vastutuse oma kahjustatud veresoonte seinte eest enda peale, nii nagu iga suitsetaja peaks olema teadlik, mida ta oma tervisega teeb.

Kasutades erinevaid metoodikaid on leitud, et USAs tarbib inimene 3…10g trans-rasvhappeid päevas, Lääne-Euroopa maades keskmiselt 2,1…5,4 g/ päevas.

Arengu tõukejõuks ei saa olla ainult kokkuhoid

Rasvade töötlemist on tagant tõuganud eeskätt kokkuhoid, kuid inertsiga on rakendatud ka teadusavastusi ja püütud tooteid muuta tervisesõbralikumaks. Siinkohal tuleks igaühele südamele panna, et puhta ja kvaliteetse või mõõdukas tarbimine terve inimese, eriti aga laste ja noorukite poolt on igati mõistlikum kui margariini söömine (erinevalt margariinidest võile lisaaineid ei lisata). Traditsiooniline hapukoorevõi sisaldab ~80% piimarasva ja muidugi ka kolesterooli (ka segatüüpi margariinid sisaldavad kolesterooli). Inimorganism vajab mõõdukas koguses kolesterooli: kui seda toidus ei sisaldu, suurendab maks ise oluliselt kolesterooli sünteesi. Lähtub ju kolesteroolist suguhormoonide ja teiste steroidhormoonide, sapphapete, vitamiin D süntees ja kõikide rakumembraanide normaalne olek. Kuna 20.sajandil jõuti veendumusele, et loomsed rasvad tõstavad südameveresoonkonna haiguste riski, võeti kogu maailmas eelmisel sajandil suund loomsete rasvade piiramisele. Meiegi võitööstus püüab luua uusi vähema piimarasvaga ja seega ka vähema kolesterooliga võisorte. Selleks asendatakse osa piimarasvast taimeõlidega – tulemuseks hästimääritav pehme võie ehk EU seaduste järgi rasvasegu võided.

Nii Põhja-Ameerika kui Lääne-Euroopa riigid teevad pingutusi, et muuta tarbijate toiduvalikuid ja tööstuslike rasvade tehnoloogiad mõjutada. Pikka aega on räägitud uutest tehnoloogiatest, kus poleks üldse vaja kasutada taimeõlide hüdrogeenimist. Alternatiivtehnoloogiana on pakutud ka õlitaimede geneetilist muundamist selliselt, et nende õlid sobiksid margariini valmistamiseks ilma hüdrogeenimata. Samas on aga geneetilise muundamise võimalikud ohud läbi uurimata. Arenenud lääneriikides on juba müügil margariinid, mis on tahkestatud sojavalgu lisamisega. Meil neid saada ei ole ja karta võib, et maaletoojad eelistavad veel pikka aega odavamaid trans-rasvhapete rikkaid margariine.

Oleme ka siin olukorras, nagu paljudel muudel aladel – süsteem produtseerib riske ja inimesed peavad ise nendega hakkama saama. Antud juhul on käepäraseim võimalus olla ise kriitiline ja teadlik oma menüü koostamisel. Kindlasti oleks vajalik vastava-alane nõustamine. Seda aspekti tuleks kindlasti arvesse võtta ka tervisliku toitumise näidismenüüde koostamisel. Kui keegi tahab midagi karta, siis kartku eelkõige liigsöömist, on see siis liigse rasvase, magusa või valgu söömine. Vähest või ja margariini tarbimist ei peaks kartma. Kui on aga probleemiks rasvumine, eriti veel kogu perekonnas, väga kõrge kolesteroolitase veres jm haiguslikud seisundid, tuleb toidurasvade kasutamist arutada arstiga.

Tiiu Vihalemm

4 responses to “Margariin versus või

  1. Väga tubli töö oled ära teinud!
    Arutasin eile sõbraga, et kõige parem rasv on seapekk. Pidi hea paastumiseks olema🙂

  2. millega siis toitu praadida peale searasva? kui kõik need muudavad oma keemilist koostist kahjulikuks??

  3. Kõrgematel temperatuuridel praadimiseks on hea searasv. Samuti võib kasutada ka võid ja EV Oliivi õli, kuid madalamal temperatuuril. Samuti on hea tugevaks praadimiseks ka “Ghee”, mis on siis puhas piimas rasv 99-100% ulatuses.

    Tahtsin küsida, kas Eestis müüakse töötlemata taluvõid ? Taluvõid, mis on tehtud otse toorpiimast.

  4. mind huvitab ka, et millega toitu praadida?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s