Üks vana, aga siiani hea artikkel…


Kodune prügipõletus maksab kätte otse ja kaude

06.10.2004 00:01
Martin Pau, reporter
http://www.postimees.ee/061004/tartu_postimees/uudised/146540.php

Kui Tallinna Tehnikaülikooli professor tunnistab ausalt, et põletab suvilas lõkkes kilejäätmeid, tunnen end pesuehtsa opakana, sest hoian kodus tulest kiivalt eemal väikseimadki plastitükid.

Otsus tarkade inimeste käest prügipõletusteema kohta pärida sünnib siis, kui avastan turba kilepakendilt märke, et seda tohib põletada. Ennäe, rõõmustan, millised ohutud tooted hakkavad turule ilmuma!

Esimene inimene, kes mulle seda kommenteerib, on Eesti Rohelise Liikumise tegevdirektor Jaanus Välja. «Ei, ei,» ütleb ta. «Niisama lõkkesse seda kotti küll visata ei tohi. Põletamiseks peavad olema spetsiaalsed tingimused.»

Tallinna Tehnikaülikooli polümeermaterjalide instituudi professor Peep Christjansen nimetab aga sellist arvamust looduskaitsjate ülespuhutud liialduseks.

«Minagi põletan suvilas lõkkes oma kilejäägid, aga sellest tekkiv saaste pole üldse märkimisväärne,» selgitab Christjansen. «Kui võtame kõrvale autode või põlevkivikatelde tekitatava saaste, on see lausa tühine.»

Christjansen rõhutab siiski, et kilet või plasti tohib tulle heita vaid koos muu põletusmaterjaliga, sest seda tuleb põletada kõva tulega: õues koos aiast kokku kogutud kuiva oksarisuga, ahjus leegitsevate halgude otsas.

Christjanseni sõnul pole õige pista kevadel tossama ja haisu külvama talvega kogunenud prügihunnik. Igasugusel mittetäielikul põlemisel paiskub õhku CO ehk süsinikoksiid, mis on hirmus mürgine.

Tallinna firma Plastitehase OÜ juhataja Kalevi Paluteder leiab, et värvisegamisel pruugitud salatikarbi võiks koduahjus ära põletada küll, sest seda ei õnnestu nagunii sedavõrd puhtaks teha, et ümbersulatamisse saata.

«Kui asi läheks nagunii prügimäele, on pigem mõistlik põletada,» sõnab Paluteder. «Mis ta siis niisama looduses kõduneb, andku natukegi toasooja.»

Kiletükike ahjutäie kohta

Tehnikaülikoolist soojustehnika instituudist saan telefoni otsa dotsent Arvi Poobuse, kes teeb arvude varal kenasti puust ja punaseks: kodumajapidamises pole ei ahjus ega lõkkes võimalik jäätmeid keskkonnale ohutult põletada.

Esiteks, räägib Poobus, tohib plasti olla ühe kilo põletusmaterjali kohta vaid 50 milligrammi. Rehkendades ühe ahjutäie puude kaaluks kuni 20 kilo, saame sobivaks plastikoguseks ühe grammi.

Harilik liitrine piimakott kaalub kümme grammi, järelikult tohiks seda põletada koos kümne ahjutäie ehk umbkaudu kahesaja kilo puudega. Absurdne, kas pole?

Veelgi keerulisemaks muudab aga asja see, et täielikuks põlemiseks peab temperatuur absoluutselt igas põlemispunktis olema vähemalt 850 kraadi. Kui kilekott juhtub sisaldama protsendi kloori, peab ahjus kuuma olema 1100 kraadi, selgitab Arvi Poobus.

«Koduahjus võib temperatuur põlemise haripunktil küündida 1000 kraadini, aga 1100 kraadini küll mitte,» kinnitab Poobus. «Vanemates ahjudes hakkaks sellises kuumuses juba šamottkivid sulama.»

Poobus võtab oma jutu kokku tõdemusega, et üks ahju heidetud kilekott pole ränk kuritegu looduse ega ka ahju suhtes, kuid pidada seda kahjutuks tegevuseks ka siis, kui igaüks meist seda korrapäraselt harrastaks, on eksitus.

Mis siis ikkagi juhtub?

Tartu Ülikooli füüsikalise keemia instituudi lektor Karin Hellat selgitab, mis siis ikkagi juhtub, kui prügile tuli otsa panna.

Teoreetiliselt ei pruugiks juhtuda mitte midagi paha, sest asjad meie ümber, ühtmoodi nii kilekott kui ka kasepuud, koosnevad süsinikust ja vesinikust. Aineti erinev on vaid nende elementide vahekord.

Täielikul põlemisel paiskuvad jäägina õhku süsinikdioksiid (CO²) ja vesi (H²O). Paraku, nagu kinnitas dotsent Arvi Poobuse seletus, pole täielik põlemine kodumajapidamises võimalik.

«Sellest võib rääkida spetsiaalsete keevkihtahjude puhul,» kinnitab Hellat. «Aga kas te kujutate ette, et jahvatate oma prügi imepeenikeseks ja hoiate seda põlemise ajal tolmuna õhus? Utoopia, seda ei suuda keegi.»

Prügipõletajate jutt stiilis «ma põletan ju nii vähe, ainult mõni kotike või topsike» lõhnab Hellati hinnangul vähese keskkonnateadlikkuse järele.

«Kõigile tundub, et ma teen vähe, aga kui niimoodi mõtlevad miljonid, saab kokku märkimisväärselt palju,» arutleb Hellat.

Hellati hinnangul otsustab nii mõnigi jäätmeid ahjus põletada, lootes hoida kokku prügiveo pealt. Näiline kasu võib üsna pea pöörata suuremaks kahjuks, kui plastipõletusest rikutud kollet tuleb tuhandete kroonide eest parandada, sedastab Hellat.

Professor Peep Christjansen kinnitab, et plastides, aga ka näiteks puitlaastplaatides sisalduvad sideained moodustavad ahju- ja pliidilõõride seintele paakunud kihi, mis võib sealt maha tulla vaid koos kivikihiga.

Käega ei saa katsuda

Karin Hellati arvates on jäätmete põletamise ohtlikkust seda raskem selgitada, et selle vahetu mõju ei avaldu kohe. Kui prügipõletaja just pead tulle ei pista ja kohe surmavat tossuannust kopsu ei tõmba.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu emeriitprofessori Astrid Saava sõnul on üldteada, et mürgiste gaaside sissehingamine soodustab väärarenguid ja vähki. Alati on aga vaieldav, milline aine on just see pahategija number üks.

«Üldreegel on see, et ühekordne mõju pole märkimisväärne,» ütleb Saava. «Ohtlikud on kuhjuvad mõjud, mis võivad nõrgestada organismi üldiselt, konkreetselt aga kahjustada neere või maksa.»

Kui tavatsete korraldada koduaias regulaarset prügipõletust näiteks iga kuu viimasel pühapäeval, võite olla kindel, et teist võib saada sellesama kuhjuva mõju ohver.

Taara mitmeks korraks

Tallinna osaühingu Plastitehas juhataja Kalevi Paluteder, kelle firma taaskasutatavaid olmejäätmeid sorteerib ja edasi müüb, peab põletamise ohtlikkusest tähtsamaks rõhutada säästvat eluviisi.

Kord juba pruugitud plasti saab sulatada näiteks mustadeks prügikottideks või lillepottideks. Samuti tarvitatakse plasti tekstiilitööstuses. Põletades taaskasutatavaid materjale, hävitame oma laste ressurssi, märkis Paluteder.

«Inimene käitub looduse suhtes vaenulikult juba siis, kui ta ostab pakipiima. Õige oleks osta piima lahtiselt, tarvitades üht taarat palju kordi,» arutleb Paluteder. «Aga kuna selle nõudmine pole praegu mõeldav, tuleb panna maksimaalselt rõhku taaskasutusele.»
——————————————–

Piimapakk

Materjal polüetüleen – nagu ka kilest kottidel, leiva-saia pakendil ja paljudel muudel kilepakenditel. See on lineaarne, poolkristallilise struktuuriga polümeer, mille leiutasid britid Reginald Gibson ja Eric Fawcett 1933. aastal. Mittetäielikul põlemisel eraldub lõhnatu süsinikoksiid ehk vingugaas, mis võib veres hapnikku sidudes põhjustada lämbumise. Kilepakendi värvid võivad sisaldada raskemetalle, näiteks kroomi.

Autorehv

Põhikomponent, vulkaniseeritud kautšuk, sisaldab väävlit. Samuti on rehvis vähktõve teket soodustavaid raskemetalle. Põlemisel lendub lisaks vingugaasile, raskemetallidele ja tahmale mürgine vääveldioksiid, mis on happevihmade lahutamatu osa. Väävlit sisaldavad ka näiteks paljude kohvimasinate, kiirkeedukannude ja muude tarbeesemete plastkorpused.

PVC

PVC ehk polüvinüülkloriid on laialt kasutatavate PVC-katete ja plastakende põhikomponent. Põletamisel moodustab PVCs sisalduv kloor kõigi ainetega keemilisi ühendeid, näiteks mürgise metüülkloriidi ning vesinikkloriidi, mida leidub happevihmades. Nagu igasugusel muul mittetäielikul põlemisel eraldub ka PVC põletamisel vingugaas.

One response to “Üks vana, aga siiani hea artikkel…

  1. Väga huvitav blogi ja kirjed, aitäh!
    Ma olen ise ka selle prügi põletamise pärast väga mures, kuna elu on näidanud, et suur protsent nt. maal olevaid majapidamisi põletab oma jäätmetest võimalikult palju (s.h. vanad riided, kõikvõimalik kile ja plast, isegi kodukeemiapakendid!!). Ja kui maja sisekliimat mitte arvestada -ise on (öelgem ausalt) lollid ja rikuvad oma tervist-, siis korstnast välja jõuavad need põlenud mürkühendid ju mingis koguses samuti. Ja sealt viivad tuul ja vihm need nt. mõne kõrvalkrundi aiapidaja ökopuhtale põllulapile.. Olen üritanud ka selgitustööd teha, aga selle peale ainult naeratatakse kõveralt ja viiakse jutt mujale. Viimase aja taktikana olen kasutanud just seda ahjude-katlate rikkumise teemat (et kui loodus ei huvita, siis oma raha äkki huvitab), aga selle peale vastatakse, et pole hullu, me puhastame kollet traatharjaga. Nagu surnud ring.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s