GMO ja GMO-vaba – kokkuvõttev materjal


Kunagi 8 aastat tagasi Tallinna Ülikoolis kuulasin loengut GMO-de (geneetiliselt muundatud organismide) kohta. Õppejõud mainis, et tema ei ole veendunud, et GMO on ohtlik. See lause jäi mulle mällu ja ma ei muretsenud, kuni aastaid hiljem lugesin GMO kohta täpsemalt. Siinkohal toon ära mõned lõigud erinevatest tekstidest. Viited tekstidele on kõige lõpus.

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene.

Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMOde kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat rahvastikku, kuna nälja ja vaegtoitumise põhjuseks mitte sobivate taimede või kasvatusvõtete puudumine, vaid maailmas kehtivad kaubandusreeglid ja -tavad. Kui tänastel põllumaadel kasvatada ökoloogilise põllumajanduse meetoditega toitu, jätkuks seda kõigile Maa elanikele.

1970ndatel töötasid teadlased mikroorganismidega ja suutsid muuta organismide geene. See oli geneetilise muundamise algus. Siis tõstatati ka küsimus ohutusest. 1974 peeti Californias seminar selle valdkonna ohutusest, seal osalesid ka ajakirjanikud. 1980 leidsid OECD liikmesmaad, et biotehnoloogia ja geneetiline muundamine pakuvad võimalusi inimkonna majandusele. Esimene aruanne selle kasust tuli 1982. aastal. Tehnoloogia arenedes tuleb muidugi kehtestada ohutusrežiim. Kogu maailmas toetuvad kõik valitsused samadele põhimõtetele. Ka ELis ja USAs on põhimõtted ühesugused, sest need on 1980ndatel koostöös valminud. Reeglid pandi paika peamiselt riigi finantseeritud institutsioonides, kellele lisandusid mõned taimeteadusega tegelevad erafirmad.

Esimene muundkultuur oli tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. See tegi läbi keskkonna- ja toiduohutuse kontrolli. Järgnesid põllukultuurid: sojauba, raps, rüps, mais, puuvill, praegu tegeldakse riisiga. Nende taimede nimekiri, mis pole veel turule jõudnud, on pikk.

Turul olevad muundkultuurid ei ole iseenesest saagikamad, vaid võivad olla pestitsiidi ekspresseerivad ja seega kahjurikindlamad (nn Bt taimed) või umbrohumürke taluvad (nn HT taimed), mis teeb nende kasvatamise mõneti lihtsamaks. Aja jooksul muutuvad aga umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja putukate esinemissageduses kohalikus ökosüsteemis. Nii jõutakse uute ning suuremate probleemideni. GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud.

Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib
lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. See võib esile kutsuda ka mutatsioone, mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes.

Antibiootikumide resistentsusega olen ise kokku puutunud. Minu isa sattus 1,5 aastat tagasi õnnetusse. Pärast sai ta haiglas MRSA. See on antibiootikumiresistentse bakteri nakkuse. Ta on siiani kodusel ravil, sest bakterit pole suutnud tõrjuda ükski kangetest rohtudest, mida ta kasutanud on. Isa vaevavad siiani sama bakteri põhjustatud põletikud.

Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada:

  • Geenisaaste. Üks olulisi asju keskkonariskidest ja GMO-de ulatuslikust kommertsialiseerimisest rääkimise juures on see, et geneetilise muundamise käigus lisatud geen võib kanduda üle naaberpõldudel kasvatatavale taimele risttolmlemise teel (kui suguluses olevad taimeliigid tolmlevad omavahel), mille tulemusena uued geenid levivad kontrollimatult geneetiliselt muundamata liikidele või teistele lähedastele kultuuridele. Paljudes Kanada piirkondades ei ole ulatuliku GM-rapsi kasvatamise tõttu tavarapsi kasvatamine enam võimalik. Kuna rapsi tolm võib levida üsna kaugele, ei saa enam ühtegi põldu pidada GM-rapsi vabaks. Sellist nähtust nimetatakse geenisaasteks. Nagu nägime, pole geenisaaste kahjuks ainult hüpoteetiline, vaid juba teaduslikult kinnitatud fakt. Geenisaastet pole ka paraku võimalik kord lahtipääsenuna enam kokku korjata.
  • Mõned teadlased väidavad, et GMO-d võivad luua uusi, kahjulikke viiruseid. Geenitehnoloogiliste meetodite tõttu sisaldavad praktiliselt kõik GM-kultuurid ka viiruste geneetilist materjali. Uurimused näitavad, et nende viiruste geenid võivad ühineda haigusttekitavate viiruste geenidega. Uusimad katsed viitavad sellele, et sel teel moodustuvad uued viirused võivad olla ohtlikumad, kui ”vanad” ja kalduvad eirama liikide piire. Samas tänapäeva teadmistest veel ei piisa sellise ohtu kontrollimiseks. Viiruseresistentsete taimede ulatuslik kasvatamine võib tuua kaasa uute viiruste tekke. Viirused omandavad, rekombineerivad ja vahetavad geneetilist materjali üsna lihtsalt ja uurimused on näidanud, et ka „korjavad üles” transgeensete taimede geene.
  • Superumbrohud on Põhja-Ameerikas täiesti tajutav reaalsus. Esiteks kujunevad teatud herbitsiidile reistentsed umbrohud juba niisamagi, kui pritsida mingit maatükki ühe ja sama vahendiga mitu aastat järjest, sest toimub umbrohu koosseisu muutumine. Ellu jäävad need taimed, mis taluvad mürki kõige paremini. Ühe ja sama mürgi kasutamine mõjutab sellele vahendile mittetundlike taimede kujunemist. Kuna Roundup on maailma kasutatavaim taimekaitsevahend ja paljud GM-kultuurid on just Roundup’i suhtes resistentseks muudetud, pritsitakse järjest suuremaid pindu ühe ja sama mürgiga. Seetõttu väidavad paljud bioloogid, et tekkimas on Roundup’ile resistentsed umbrohud, mille tõrjumiseks talunikud peavad hakkama kasutama uusi ja mürgisemaid vahendeid. Veelgi teravamaks muutub probleem aga siis, kui tekib taluvus mitme mürgi suhtes. Näiteks avastati Kanadas 2000. aastal rapsitaimi, mis olid muutunud resistentseks kolme erineva mürgi suhtes, kuna eelnevalt oli neil põldudel kasvatatud üksteise järel rapsi, mis igaüks eraldi oli ühe nende mürkide suhtes tolerantne. Selline raps kujuneb väga elujõuliseks umbrohuks järgmistele põllul kasvatatavatele kultuuridele. Ka USA talunikele on herbitsiidiresistentne mais on muutunud probleemiks. Umbrohumürki taluv geen võib levida umbrohule ka tavalise risttolmlemise käigus – kui põllukultuur ristub oma looduslike liigikaaslastega või annab hübriide lähedaste liikidega. Rapsilt toimub siirdatud geeni ülekanne teistele ristõielistele sh ka umbrohule (nt. põldsinep).
  • Bakertitoksiini tootvad taimed on osutunud tapvaks mitmetele süütutele päevaliblika röövikutele. Sellistel kultuuridel toitunud lehetäid aga, keda see toksiin ei tapa, on osutunud hukutavateks neist toiduahelas järgmises lülis olevaile kiilassilmadele. Järelikult toimub neis monokultuurseis niigi liigivaestes kooslustes edasine vaesustumine. See kõik võib aga osutuda ökoloogiliseks puntraks, mille harutamine võib saada inimesele väga keerukaks. Eelretsenseerimist ootab praegu üks uurimustöö, mis kinnitab BT mürgisust päevapaabusilma röövikutele.
  • Kokkuvõtteks võibki öelda, et geneetilise muundamisega võib luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende toimise tagajärgi ökosüsteemis ei ole aga praeguse teadmiste taseme juures võimalik ennustada.
    Igal juhul on selge, et teadmisi GMO-de keskonnamõjude kohta on veel vähe. Ajaloos on palju näiteid selle kohata, et puudulike teadmiste baasil bioloogiliste süsteemidega kunstlik manipuleerimine toob kaasa ettearvamatuid komplikatsioone, mida hiljem on raske või isegi võimatu „heastada“.

Ükski turul olev USA GM toiduaine pole läbinud vajalikku toksikoloogilist kontrolli, kuna FDA (USA Toidu- ja Ravimiamet) käsitleb insenergeneetiliste meetoditega geeni lisamist taimesse samaväärsena ristamise teel toimuva geenide vahetamisega. Ameerikas pole ka kohustuslik GM toitude märgistamine. Tavaameeriklane ei teagi, et ta tarbib iga päev geneetiliselt muundatud toitu, mille osakaal on ameerika toidukaupluste lettidel ligi 70 %.

Kuigi Euroopa Liidu riikides näeb seadus ette geneetiliselt muundatud toidu märgistamist, ei saa tarbija ka siin vältida võimalikku ohtu, mis on seotud toidu geneetilise muundamisega. Praegu pole mingeid piiranguid GM põllusaaduste kasutamisele loomasöödas. Kui GM taimedes on väikestes kogustes toksilisi aineid, siis need satuvad söödaga loomaorganismi ja võivad seal kuhjuda. Sellised loomasaadused on veel ohtlikumad kui GM taimed.

KUS JA MIDA TOODETAKSE:

Näiteks puuvill, millel tohutult probleeme kahjuritega. Kahjurikindlat puuvilla kasvatatakse väga palju Austraalias, USAs, Lõuna-Aafrikas, Indias. Enamik farmereid, kes muundkultuure kasvatavad, on arengumaades. Suurim piirkond on USA, ka Argentina ja Brasiilia, aga suurim arv väiketalunikke on Kagu-Aasias. Äärmiselt palju kasvatatakse muundkultuure Hiinas. Hiinlased arendavad valitsuse toel kahjurikindlat riisisorti. Hispaanias kasvab peaaegu kogu mais muundkultuurina ja pärast saagikoristust pannakse kõik kokku. Söödatootmises neid eraldi ei hoita.

EESTI TURG JA GMO

Valiku Eestis müüdavatest GMO-toodetest leiab siit:

http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=22&Itemid=32

_____________________________________________________

Pilt: http://www.carleton.ca/catalyst/2005/s9.html

Viited:
http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=17&Itemid=27
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=765&keel=eesti
http://www.eptk.ee/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=9&Itemid=35

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s