Alustuseks…


Täna on 16.detsember ja üle pika aja esimene vaba päev. Tundub, et aju on sellest vabast hetkest turgutust saanud ja kohe nõuab vaimset tegevust. Olen juba ammu endale bogi plaaninud, aga ei ole suutnud ennast kokku võtta. Täna on siis see päev.

Otsustasin 2007.aasta detsembri alguses muuta oma elu samm-sammult järjest “ökomaks” ja tervislikumaks. Olen viimasel ajal söönud mahepiimatooteid (Pajumäe kohupiimad, Esko jogurtid jne), ostsin koju mahedat vorsti, söön vaid maheleiba (Vändra uued leivad on super). Ma ei maiusta ja ei õgi.

Mul on väikestviisi plaan 2008.aastal hakata elama palju elamisväärsemalt, kui ma seda hetkel teen. See on ka üks põhjuseid, miks ma tahan seda blogi siin pidama hakata. Siis on endal hea jälgida, kuidas eluviiside muutmine edeneb. Kui panna oma inimlikud eksimused ja rõõmud kirja, siis on üritus ehk lihtsam.

Kui nüüd terviseteemadesse ka laskuda, siis tervislikumaks ellusuhtumiseks annab põhjust ka kaal, mis on viimastel aastatel vastikult suuri numbreid näidanud. “100kg naise ilu” (NB! tegelikult kaal näitab õnneks palju väiksemaid numbreid) ei ole tegelikult elueesmärk, millega tahaksin elada.

Enne lapseootust ja sünnitust olin usin kaalujälgija ja saavutasin juba päris kenad tulemused, aga nüüdseks on see minevik. Pärast imetamise lõpetamist tabasid mind sageli meeletud söömasööstud ja hormoonide tasakaal oli olematu. Kaalu lisandus ühe-kahe kuuga 18 kilogrammi. Ma ei ole viimase kahe aastaga seda kaalu suutnud kuidagi maha saada.

Kui laps sai 1,5-aastaseks, siis läksin täiskohaga tööle. Kiire kontoritöö, põlve otsas söömine ja päevad, kus ei jõudnudki süüa, muutsid kaalulangetamise veelgi keerulisemaks.

Teine katse liituda kaalujälgijatega tekitas jo-jo efekti. Kaal langes olenemata ponnistustest (sõin miinimumpunktide ulatuses, et kaal üldse langeks) väga aeglaselt ja pisemgi eksimus tõi kaalu kohe tagasi. Ekslik inimene nagu ma olen saavutasin selle, et iga kilo langetamine käis nagu kuu faasid. Ma paisusin ja kahanesin…. 6 kuud kaalujälgimist tõi mulle -3kg.

Seejärel tulid jõulud ja aastavahetus… Ma ei õginud, aga sõin tõesti natuke jõulutoite. Tulemus oli 3 nädalaga +6kg. Liitsin kaalujälgijate rühmatundidele kulutatud summad kokku ja leidsin, et need tuhanded kroonid ei tasu ennast ära. Olin enda ja oma keha peale nii solvunud, et mõnda aega ma eirasin kõike, mis seda teemat puudutas. Kuna mu elukaaslane ja lapse isa on jäärmehele omase otsese ütlemisega, siis sai eiramise faasis palju pisaraid valatud. Iga paksuks nimetamine tegi ju haiget.

Nüüd proovingi leida midagi hingelähedasemat ja samas kaalu langetavat. Ega mulle kaalujälgijate propageeritud suhkruasendajad ja muu sarnane tegelikult ei meeldinudki. Kasvatan kodus allergikust poega. Arvan siiani, et geneetika kõrval mängis lapse allergiates oma rolli ka minu toiduvalik ja eluviisid enne rasestumist.

Olles esmakordselt kaalujälgija tarvitasin ma ohtralt kõikvõimalikke kunstlikke magustajatega jogurteid, mahlasid jms. Suhkur andis liiga palju punkte ja kaal ei langenud. Samuti sõin ma rasedana palju välismaa puuvilju, mõtlemata mis sinna peale pritsitud on. Kasutasin tavakosmeetikat teadmata, mida see kõik sisaldab. Alles pärast sünnitust hakkas ökoeluviiside info minuni jõudma.

Olen tõenäoliselt pikaldane inimene, aga alles 3,5 aastat pärast lapse sündi olen otsustanud oma pere elus muutused tõsiselt sisse viia.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s