Septembris kirjutasin keskkonna teemadel

Olen nüüd aktiivselt kasutamas uut blogi Katarina mõttekodu.  Septembris kajastasin päris mitut keskkonna- ja säästuteemat: 
 

Panen Lapsuliblika blogi määramatuks ajaks ootele

Paistab, et keskkonnateemade osas läheb suurem osa mu tegemistest Bioneerile. Ma tunnen, et vajan blogi, mis oleks veidi laiema teemakäsitlusega. Seega panen blogi pausile. Võib-olla kunagi jätkan, aga hetkel mitte.  Isiklikke arvamusi jagan uues blogis  Katarina mõttekodu: Maavallast pärit linnapiiga.

Kui mõistus ei võta, peavad jalad võtma :D

Mis on halli argipäeva parim rutiinipeletaja? Ikka huumor! Jagan videod suurepärasest humorist-kojamehest… Ilusat lumeilma teilegi!

Kuidas mehed postitantsu tantsivad?!?

Ma olen alati imestanud, mida mõned naised postitantsus ära teevad, aga see, mida India mehed ühe puust postiga teha suudavad ületas isegi mu kõige veidramad ootused. Müstika! Minu respekt!

Ja kui nalja vistata, siis päriselt ka tahaksin näha mõnda Eesti meest, kes suudaks midagi analoogset siia kõrvale pakkuda🙂

 

Telekas kinni ja ongi lapsed kohe loovamad :)

Meie peres valmis 6-aastasel tänasel telekavabal tunnil draakoni pilt🙂

Kuidas tarbijatele JOKKi tehakse

L@ssie pani oma blogisse kirja kuldaväärt read, et eurot pooldanud inimesed võiksid oma hinnatõusu ise kinni maksta. 110% nõus! 30 minutit tagasi mõtlesin poes riiuli ees sama mõtet.

Ausalt öeldes ajas viimane poeretk lausa närvi, sest viibisin kaupluses kõigest kümme minutit ja jõudsin selle aja jooksul leida mitu imetabast tarbijate nöörimist lisaks euro-trikile.

Esimesena jäi silma Maahärra sari, mis on konkurentidega otsustanud sammu pidada ja paki suurust vähendanud 450g pealt 400g peale. Poes olid kenasti uued ja vanad pakid kõrvuti – oli hea võrrelda. Uue paki positiivne joon oli see, et plastikut kulub sinna vähem, sest pakk on sisu suhtes väga kokkuhoidlik (loe: oluliselt väiksem🙂 ). Aga hind – ei tasu naiivne ollagi – see küll üheksandiku võrra langenud ei olnud.

Järgmisena vaatasin, kas Mayeri müüb endiselt Sensitive pesugeeli vale sisuga. Loomulikult müüs! Ma kuu aega tagasi langesin Mayeri lõksu ja ostsin pesugeeli, mis polnud pesugeel, vaid mingi veidra lõhnaga vedelik. Helistasin tol korral Mayerisse ja uurisin, milles asi. Mulle öeldi, et jah neil oli ühel partiil teine koostis, aga pakend oli endine (loe: koostise kirjeldus on vale), et ärgu ma muretsegu.

Kolmandaks avastasin, seda küll alles kodus, et poes oli pirnidele letti vale hind pandud, mis muidugi JOKK ei ole. Erinevus oli küll ainult 3-4 krooni, aga asi on põhimõttes. “Tagant järgi tarkus! Oleksid pidanud kohe kassas märkama,” ütleks siinkohal kaupmees.

Koju jõudnuna tahtsin hakata vahetama laelambis pirni. Kodus oli mul kolm kasutamata lambipirni, aga selgus, et ükski neist ei olnud töökorras. Ma olen viimasel ajal mitu korda sattunud olukorrale, et tavaliselt lambipirnid enam ei kesta või ei hakka üldse tööle. Huvitav, kas seoses tavaliste lambipirnide tootmisest mahavõtmisega hiljemalt 2012. aastal, on turule lastud kõikvõimalikud laojäägid – ka praagid.

Minu meelest võib need olukorrad kõik liigitada kategooriasse JOKK. Maahärra ju seaduse mõistes tarbijat ei peta. Ta kirjutab pakile õige kaalu ja jätab hinna samaks. Mina tarbijana tunnen, et minu tähelepanu üritatakse paki kaalulangusest muutumatu hinna abil kõrvale juhtida. Tootja ütleb jällegi, et nemad teevad selliseid asju ju ainult konkurentsis püsimiseks ja tarbijate rahakoti säästmiseks.

Mayeril on tõenäoliselt olnud probleeme tavaliste koostisainete hankimisega või on koostisained kallinenud või on ekslikult pudelis vale vedelik, aga mind segab, et pakendil pole märget muutunud koostise kohta. Sensitive on sari tundlikuma nahaga klientidele, kelle teavitamine peaks minu ideaalmaailma kohaselt olema firmale lausa enesest mõistetav.

Vale hinnaga puuviljadest oleksin ma saanud kassas loobuda, kui see mulle poleks hind sobinud, aga ma ei märganud erinevust, sest kotile pole ju vaja enam hinnasilti peale lüüa. Seega jääb mul poes üle  loota ainult oma heale mälule või poe aususele.

Lambipirnide koha pealt on mu ühel heal tuttaval oma teooria. Et tarbimisühiskond on lõpuks lambipirnide tootmisse jõudnud. Milleks toota kvaliteeti, kui praak toob enam sisse, umbes nagu rõivatööstuses juba aastaid toimub. Et võtame tavalistest pirnidest viimast. Paari aasta pärast on tavaliste pirnide turg ju kadunud.😦

Küsija suu pihta ei lööda – lüüakse vastu näppe

Kas te olete märganud, et soovidel on kombeks täide minna? Aga tundub, et kuskil nurga taga seisab veripunase kleidiga silmi kissitav ja salaplaani hauv saatan, nagu filmis “Bedazzled“, kes annabki meile kõike, mida me tahame, aga “natuke valesti”.

Ma soovisin nädala eest, et saaks ma ometi puhata. Ja paari päeva pärast saingi koos niru enesetunde, peavalu ja kuuma otsaesisega teki alla jääda. Nüüd on enesetunne parem, aga tööd istuvad kuhjas, mis tähendab, et pean eelmise nädala paari maha magatud päeva asemel ette võtma paar magamata ööd.

Mul võiks olla kodus käsiraamat, kuidas soovida. Sest paistab, et peenikest kirja soovide lepingu allservas ma lugeda ei oska😀