Olin eile Tallinnast ära, väiksemas maakohas ning suhtlesin tuttavate ja sugulastega. Kuna sellesse ringkonda kuulub ka kohalik poliitik, siis sai poliitikateemasid samuti arutatud. Ent elu ei väsi üllatamast!
Pärast tõdemust, et minu ja tolle vähemtuntud poliitiku (või oleks õigem öelda poliitikuks pürgija) poliitilised arusaamad polegi väga erinevad, palus vestluskaaslane mul oma valda kuuks ajaks elanikuks registreeruda, et tema saaks valijahääle. “Mida? Ta ei mõtle seda ometi tõsiselt!” käis mul esimese hooga peast läbi. Paraku selgus, et ikka mõtleb küll. Keeldusin viisakalt.
Sellegipoolest jäi mind see palve vaevama. Poliitik ei tohiks olla nii meeleheitel, et sellise palve peale isegi mõelda. Aga olla nii meeleheitel, et sellist palvet esitada… Mhh?
Kui oma valla inimesed omavalitsusse pürgijat ei tunne või lihtsalt ei vali, siis tuleb mõelda, kuidas tõsta tuntust. Tänapäeva meedia pakub selleks rohkelt võimalusi. Ehk tasuks vallas midagi ära teha, et rahvas nägu ja nime heaga mäletaks.
Ma olen endiselt hämmeldunud. Või ongi see “kohalik” poliitika?
Posted by kludar on juuli 12, 2009 at 9:29 e.l.
Paraku see ongi eesti poliitika ja eesti “poliitikute” tase. peab olema ikka päris meeleheitel, et poliitikasse siin riigis üldse minna.
Posted by toivo on juuli 12, 2009 at 2:26 p.l.
“peab olema ikka päris meeleheitel, et poliitikasse siin riigis üldse minna.”
nonoh
Posted by cdg on juuli 12, 2009 at 2:55 p.l.
Aga nii ta kahjuks on. Iga hääl ei loe ehk tallinnas, aga nii mõnelgi pool on 200 häält juba väga kõva sõnaõigust andev. Ja lihtsalt vaadete ja reklaami eest ei vali sind keegi, iga potentsiaalse valijaga peab eraldi tööd tegema. See poliitik tundus sulle ilmselt normaalse inimesena peale selle pisikese aspekti ? Aga ega normaalsed inimesed ka valitsema saa ilma personaalset tööd tegemata (eesti valija lihtsalt ei viitsi valida ju muidu ..)
Posted by lapsuliblikas on juuli 12, 2009 at 3:18 p.l.
Ta ongi normaalne inimene muidu. Aga mina valiksin pigem inimese, kelle mõtteid olen lugenud (lehest, blogist vms), kelle tegusid ma tean (võimalusi pakuvad kolmas sektor, vabatahtlikutöö, edukas poliitikaväline töö jne) või kes mulle inimesena meeldib. Eelpool kirjeldatud häälte küsimine pigem peletab mind.
Posted by lapsuliblikas on juuli 12, 2009 at 3:24 p.l.
Ja seda ei saa ka öelda, et maal ei saa tuntust koguda. Maal on see isegi lihtsam. Külakogukond on väiksem kui linnakogukond ja anonüümsust on samuti vähem.
Ja meedia ei ole alati tasuline. Vallalehed avaldavad ka tasuta tekste. Blogid on tasuta. Kodulehe saab teha tasuta.
Tegelikult tasuta lõunasööke ei ole. Ega´s tuntud poliitikud tasuta tuntuks saanud. Eks nemadki ole raha ja aega investeerinud.