See, et mu kogukonna teema nii palju kirgesid üles küttis, oli mulle üllatuseks. Mulle oponeeris Arni Hanrahani blogis, Larko lobises ka vastu ja Ellakvere kandist tuli kolmas vastuhüüe.

Mh, vaieldi kõvasti.

Hanrahan, kes on hädas oma usukuulutajatest naabritega, on 100% kindel, et kogukond pole vajalik. Sellegipoolest mainis ta, et Uue Maailma Seltsi tegemised talle meeldivad…. See ju ka kogukond.

Www.rohi.ee blogist ma ei saanudki aru. Pigem tundus see jutt just Uue Maailma Seltsi ja kogukondade vastu olema. Sissekandes oli üks oluline tähelepanek- nimelt inimesi ei ühenda tänav, vaid see mida nad teevad. Õige, aga tundes naabrit, on rohkem võimalusi teha.

Larko oli kõige otsekohesem ja arvas, et anonüümsus on linnaelu kõige tähtsam eelis väikses kohas elamise ees.

Kõikidel on omajagu õigus, aga õigus on ka minul. Mina vaatan asja oma mätta otsast.

Ma olen veetnud oma elust 15 aastat raudteelaste ühiselamus, mis omal ajal oli nagu rahvaste paabel. Kogu selle muutuvuse ja inimmassi juures oli seal olemas kogukond. Lapsed said hoitud, sõbrad sai leitud ja hädas oli, kelle poole pöörduda.

Kogukonna moodustavad oma teadmiste ja huvide poolest näiteks ülikoolide kursused, klubid ja korporatsioonid. Miks seal inimesed tutvuvad ja suhtlevad? Sest tegelikult on  kõikidel gruppi vaja. Inimene on seltsiv. Seda gruppi ei oleks, kui poleks ülikoolihoonet või -hooneid. Koht on ka tähtis.

Mille poolest erineb naabruskond koolimajast? Ainult sellepoolest, et ühe maja asemel on seal mitu maja. Ülikoolis jätsid selle inimestega suhtlemata, kellega suhelda ei tahtnud. Naabruskonnas saad sama teha.

Kord minu üksikust linnahundist tuttav rääkis, kuidas talle tuppa narkarid ronisid. Naaber suitsetas paar akent edasi. Kui hiljem küsiti, miks te politseid ei kutsunud, siis naaber vastas, et ta arvaski, et narkarid seal elavad.

Kõikidel inimestel ei ole korvpalliklubi, suurt sõpruskonda või abikaasat. Mõnel on ehk  abikaasa, aga suhe pole kiita. Siis on hea, kui kasvõi naabriga kolm sõna vahetada saad.