Vahet pole, kui osav sa suheldes oled, kui satud kahe olulise inimese isikliku elu riidude keskele, oled plindris. Alguses ma üritasin neid kahte aidata (lepitasin neid, suunasin terapeudile), aga üsna kiiresti sain aru, et see on mõttetu ja valab ainult õli tulle. Asjata ei öelda, et su suurim aitaja on su suurim vaenlane. Öeldakse ka, et ükski heategu ei jää karistuseta.Hoidsin eemale ja palusin mulle suhteteemadest mitte rääkida. Vahepeal süsteem toimis.
Mu enda elu stabiilsus on viimastel aastatel olnud kui kaardimajake, mis kardab iga tuuleiili. Kui satud võõra tormi kätte, raputab see ka oma kaardimajakest. Mul on oma arvamus, aga ma ei saa seda öelda, sest selliste inimeste puhul ei valita pooli, kui selleks just ei sunnita. Loodan, et mind ei sunnita.
Esimesel osapoolel on probleeme liigse armukadeduse ja teisel madala enesehinnanguga. See trall on kestnud aastaid-aastaid. Nüüd olen taas külla oodatud. Mul on tunne, et teeks oma eluga nagu msn-iga. Paneks offline märgi peale!
