Septembris kirjutasin keskkonna teemadel

Olen nüüd aktiivselt kasutamas uut blogi Katarina mõttekodu.  Septembris kajastasin päris mitut keskkonna- ja säästuteemat: 

 

• Vabadusest ja lõhnavabadusest - kirjutasin teemal, kas meie ümber on liiga palju segavaid lõhnasid.
• Sain tünga – kirjutasin osavate müüginippide teemal.
• Elus, ilus ja ümmargune – ilus video planeet Maast.
• Mõnikord on metsa all raha – postitus teemal, kas metsa alt taarat korjata on meist igaühele paslik.
• Kaks kuupmeetrit koduruumi säästetud – kuidas paigutada asju ruumisäästvalt.
• Turbolehmad ja elevantsaunad – ehk paari kaadriga maailma päästmisest – vahvad keskkonnateemalised multikad
• Sellises supermarketis ma käiksin – postituse teemadeks e-ained toitudes ja märgistus.
• Looduse muusika – postitus kaunite ja vahvate looduse helide osas.

Panen Lapsuliblika blogi määramatuks ajaks ootele

Paistab, et keskkonnateemade osas läheb suurem osa mu tegemistest Bioneerile. Ma tunnen, et vajan blogi, mis oleks veidi laiema teemakäsitlusega. Seega panen blogi pausile. Võib-olla kunagi jätkan, aga hetkel mitte.  Isiklikke arvamusi jagan uues blogis  Katarina mõttekodu: Maavallast pärit linnapiiga.

Kui mõistus ei võta, peavad jalad võtma :D

Mis on halli argipäeva parim rutiinipeletaja? Ikka huumor! Jagan videod suurepärasest humorist-kojamehest… Ilusat lumeilma teilegi!

Kuidas mehed postitantsu tantsivad?!?

Ma olen alati imestanud, mida mõned naised postitantsus ära teevad, aga see, mida India mehed ühe puust postiga teha suudavad ületas isegi mu kõige veidramad ootused. Müstika! Minu respekt!

Ja kui nalja vistata, siis päriselt ka tahaksin näha mõnda Eesti meest, kes suudaks midagi analoogset siia kõrvale pakkuda

 

Telekas kinni ja ongi lapsed kohe loovamad :)

Meie peres valmis 6-aastasel tänasel telekavabal tunnil draakoni pilt

Kuidas tarbijatele JOKKi tehakse

L@ssie pani oma blogisse kirja kuldaväärt read, et eurot pooldanud inimesed võiksid oma hinnatõusu ise kinni maksta. 110% nõus! 30 minutit tagasi mõtlesin poes riiuli ees sama mõtet.

Ausalt öeldes ajas viimane poeretk lausa närvi, sest viibisin kaupluses kõigest kümme minutit ja jõudsin selle aja jooksul leida mitu imetabast tarbijate nöörimist lisaks euro-trikile.

Esimesena jäi silma Maahärra sari, mis on konkurentidega otsustanud sammu pidada ja paki suurust vähendanud 450g pealt 400g peale. Poes olid kenasti uued ja vanad pakid kõrvuti – oli hea võrrelda. Uue paki positiivne joon oli see, et plastikut kulub sinna vähem, sest pakk on sisu suhtes väga kokkuhoidlik (loe: oluliselt väiksem ). Aga hind – ei tasu naiivne ollagi – see küll üheksandiku võrra langenud ei olnud.

Järgmisena vaatasin, kas Mayeri müüb endiselt Sensitive pesugeeli vale sisuga. Loomulikult müüs! Ma kuu aega tagasi langesin Mayeri lõksu ja ostsin pesugeeli, mis polnud pesugeel, vaid mingi veidra lõhnaga vedelik. Helistasin tol korral Mayerisse ja uurisin, milles asi. Mulle öeldi, et jah neil oli ühel partiil teine koostis, aga pakend oli endine (loe: koostise kirjeldus on vale), et ärgu ma muretsegu.

Kolmandaks avastasin, seda küll alles kodus, et poes oli pirnidele letti vale hind pandud, mis muidugi JOKK ei ole. Erinevus oli küll ainult 3-4 krooni, aga asi on põhimõttes. “Tagant järgi tarkus! Oleksid pidanud kohe kassas märkama,” ütleks siinkohal kaupmees.

Koju jõudnuna tahtsin hakata vahetama laelambis pirni. Kodus oli mul kolm kasutamata lambipirni, aga selgus, et ükski neist ei olnud töökorras. Ma olen viimasel ajal mitu korda sattunud olukorrale, et tavaliselt lambipirnid enam ei kesta või ei hakka üldse tööle. Huvitav, kas seoses tavaliste lambipirnide tootmisest mahavõtmisega hiljemalt 2012. aastal, on turule lastud kõikvõimalikud laojäägid – ka praagid.

Minu meelest võib need olukorrad kõik liigitada kategooriasse JOKK. Maahärra ju seaduse mõistes tarbijat ei peta. Ta kirjutab pakile õige kaalu ja jätab hinna samaks. Mina tarbijana tunnen, et minu tähelepanu üritatakse paki kaalulangusest muutumatu hinna abil kõrvale juhtida. Tootja ütleb jällegi, et nemad teevad selliseid asju ju ainult konkurentsis püsimiseks ja tarbijate rahakoti säästmiseks.

Mayeril on tõenäoliselt olnud probleeme tavaliste koostisainete hankimisega või on koostisained kallinenud või on ekslikult pudelis vale vedelik, aga mind segab, et pakendil pole märget muutunud koostise kohta. Sensitive on sari tundlikuma nahaga klientidele, kelle teavitamine peaks minu ideaalmaailma kohaselt olema firmale lausa enesest mõistetav.

Vale hinnaga puuviljadest oleksin ma saanud kassas loobuda, kui see mulle poleks hind sobinud, aga ma ei märganud erinevust, sest kotile pole ju vaja enam hinnasilti peale lüüa. Seega jääb mul poes üle  loota ainult oma heale mälule või poe aususele.

Lambipirnide koha pealt on mu ühel heal tuttaval oma teooria. Et tarbimisühiskond on lõpuks lambipirnide tootmisse jõudnud. Milleks toota kvaliteeti, kui praak toob enam sisse, umbes nagu rõivatööstuses juba aastaid toimub. Et võtame tavalistest pirnidest viimast. Paari aasta pärast on tavaliste pirnide turg ju kadunud.

Küsija suu pihta ei lööda – lüüakse vastu näppe

Kas te olete märganud, et soovidel on kombeks täide minna? Aga tundub, et kuskil nurga taga seisab veripunase kleidiga silmi kissitav ja salaplaani hauv saatan, nagu filmis “Bedazzled“, kes annabki meile kõike, mida me tahame, aga “natuke valesti”.

Ma soovisin nädala eest, et saaks ma ometi puhata. Ja paari päeva pärast saingi koos niru enesetunde, peavalu ja kuuma otsaesisega teki alla jääda. Nüüd on enesetunne parem, aga tööd istuvad kuhjas, mis tähendab, et pean eelmise nädala paari maha magatud päeva asemel ette võtma paar magamata ööd.

Mul võiks olla kodus käsiraamat, kuidas soovida. Sest paistab, et peenikest kirja soovide lepingu allservas ma lugeda ei oska

Miks me ei suuda kohvijoomist lõpetada?

Bioneeri vabatahtlikud kaasautorid on viimastel nädalatel autorite foorumis arutanud kohvi teemade üle. Mida saaks juua kohvi asemel, sest teadagi on kohv üks suurima keskkonnamõjuga toiduaineid üldse.

Arutelu tulemus on siiani olnud minu jaoks üsna ootuspärane. Kes joob kohvi maitse pärast, see joob teda ka edasi. Võib-olla saab maitsesõber vähendada koguseid, pakuti välja. Kes joob värskenduse pärast, see saab abi ka muudest jookidest.

Kohvi keskkonnamõju ei vähenda piisavalt isegi see, kui osta seda õiglase kaubanduse või ökotootena. Õiglane kaubandus annab kasvatajale paremad tingimused, ökotoode vähendab kemikaalide ja masinate mõju, aga muus mõttes jääb mõju alles.

Pakkusin selle teema vabatahtlikele välja, sest olen ise aastaid pead murdnud, mida kohvi asemel juua. Pean tunnistama, et sigurikohvi ma juua ei taha, sest see ei maitse mulle üldse. Viljakohv ilma sigurita mulle meeldib, aga mitte igapäevase joogina. Aga seda õiget teed ma leidnud veel ei ole. Kohvist loobumine tundub siinkohal ainsa lahendusena, aga ma ole kindel, et tahan seda teha. Seega “nokk kinni, saba lahti” olukord.

Minu hea sõber Terje, kes samuti on Bioneeri vabatahtlik, lubas teema kirjutada võtta. Seega ootan huviga, mida põnevat Terje teema kohta välja mõtleb.

Miks kuulsad ja veel kuulsamad veganiteks hakkavad?

Arni kirjutas oma blogis, et Bill Clinton ja Mike Tyson hakkasid veganiteks. Mind väga paelus arutelu võimust ja veganismist.

Ma arvan, et oma osa  mängib nn “puhta imago” kujundamine, sest teatud kultuuriruumis seostatakse veganismi teemat paremaks inimeseks olemisega. Veganid ei tapa loomi ja ei kasuta loomseid produkte. Imago puhul mõjub veganism lausa mitmekordse sõnumina: “Ei tapa. Ei reosta. Hoolib. On tervislik. Teadvustab.”  Pole ime, et veganism imagotundlikes ringkondades levib! Ja see pisike detail, et tuleb oma tarbimisharjumusi muuta, ei mõjuta asja, eriti Hollywoodis, kus kõikvõimalikud suurema või väiksema eripära või lausa kiiksuga käitumised normiks on. Ja kui sa oled veel isikliku toitumisspetsialistiga või isikliku kokaga tegelane, siis pole veganiks olemine ju raske. Samas saad sa aga positiivsete näitajate lehel linnukese kirja. Sa pole enam mats, kes loomi sööb ja tarbib.

Ma saan 100-protsendiliselt aru, miks hakkavad veganiteks inimesed, kelle ideaalidesse kuulub “maailmaparandamine” ja “oma panuse andmine”. Aga suure tengelpungaga ärieliidi, punase vaiba või kollase meedia tegelaste jaoks on veganism tihti lihtsalt liigutus. See on liigutus, mille tausta kohta teatakse vaid kahte asja – see on popp (loe: toob majanduslikku või imagoloogilist kasu – seega on kohustuslik) ja selle eest tuleb maksta.  See on väga paljude inimeste jaoks lihtsalt mood ja trend.

Trendi pärast veganid saavad heal juhul aru, et nende elustiil on tervislik, aga kaugemale nad ei mõtle. Mulle meenub siinkohal üks reisikanali pealt nähtud film, kus USA trendirestorani omanik rääkis säravate silmadega, kuidas nende 100% mahedaid puuvilju lennukiga kohale tuuakse ja kuidas nad neid samu imelisi viljasid veel detailselt uurivad, et klient saaks vaid parimat. Otse loomulikult käis selle teema juurde ka päikeseküpsetatud leibade tegemine, mis küll sombuse ilma tõttu valmisid solaariumit meenutavas masinas.

Trendi pärast veganid on minu jaoks täpselt sama klass nagu Hollywoodi ökoeluviis, kus kümme korda kuus lennukiga reisivad, iga päev uut kostüümi kandvad, mitut autot (või ka eralennukit) omavad, igal aastal mööblit vahetavad staarid räägivad, et ostsid hullult ökoloogilise-tehnoloogilise (loe: kallis, suur, üle maailma kokku toodud materjalidest ja tehnikaimedest) maja ning see on nende panus maailma päästmisse.

Nagu ka Arnile, pakub mullegi seliste teemade puhul huvi pigem sümbolite ja trendide taha vaatamine. Keskkonnahoidlikkusega ei ole trendiveganismil eriti pistmist.

Kuusõõri passimas ;)

Ahjaa, täna ma mõtlesin pikalt viimastele nädalatele ja jõudsin järeldusele, et kõikidest juunikuistest jamadest hoolimata, isegi murtud südamest hoolimata, läheb mul üsna hästi. Ainult, et Tammsaare väljend “Tee tööd, siis tuleb ka armastus…” minu puhul ei kehti. Minu puhul kõlab tõesemalt: “Tee tööd, siis tuleb unustus! Tee kaua tööd, siis tuleb äkki ka hingerahu.”

Ok, magama on ka vaja minna. Pole mõtet enam kauem kollast kuusõõri passida